2 kodukandi kodanikuorganisatsioonist essee. MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus. Shalomi Abikeskus on kutsutud ellu selleks, et taotleda ühiskonna sotsiaalset ja vaimset tervenemist. Nende eesmärk on aidata abivajajaid vastavalt oma põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvalt. Soovitakse pakkuda abivajajatele kvaliteetset teenust. 20 aasta jooksul on nad tegelenud erinevate riskirühma kuuluvate inimeste abistamisega: Jaganud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas Korraldanud riskirühma perede lastele laagreid Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega Pakkunud MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse poole pöördunutele vaimset ja moraalset tuge 1996 aastal alustatitööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi Lastemaja päevakeskus 2007-2009 pakuti kodututele inimestele päevakeskuse teenust 2009 sõlmitud lepingud suuremate toidukaupluste kettidega andis võimaluse...
Juhul kui rikkumine on korduv või kui rikkumise paneb toime välisriigi füüsiline või juriidiline isik, on maksimaalne trahvimäär kolmekordne. Elboonias on õnnemängude korraldamine litsentseeritud tegevus. Iga õnnemängu korraldaja peab tasuma iga-aastaselt 100 000 euro suuruse litsentsitasu ning lisaks 10% iga loterii tuludelt spetsiaalsesse fondi, millest rahastatakse Elboonia vabaühenduste sotsiaal- ja haridusprojekte. Litsentsitasu ei pea maksma Elboonias asuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Samuti nõuavad Elboonia seadused, et iga õnnemängu korraldaja peab omama kontorit Elboonias. Lisaks on õnnemängude arv piiratud: litsentse antakse vaid kuni 20-le isikule iga kolme aasta tagant ning litsentsi saamisel on eelistatud Elboonias asuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes soovivad õnnemänge korraldada heategevuslikel eesmärkidel. Online Lotto taotles viimasel korral litsentsi, ent ei saanud seda. Online Lotto vaidlustas trahvi, tuginedes EL õigusele
+ Maksusoodustused - Maksumus - Topeltmaksustamine - Seadusandlus Eesti äriseadustikus Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) liigitatakse ettevõtteid Täisühing järgmiselt Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Ettevõte eriliigid - Mittetulundusühingud ja sihtasutused - Riiklikud aktsiaseltsid - Ühistud - Frantsiis FIE Isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid. Täisühing Vähemalt kaks omanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing Vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks on
KOLMANDA SEKTORI MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE Kolmas sektor tugineb kodanikualgatustele. Selle eesmärgiks ei ole võimu teostamine ega tulu teenimine, vaid kodanike heaolu parandamine kodanike endi algatatud initsiatiivil. Kodanikühiskond mõjutab oma tegevusega nii riiki kui ka ühiskonda. Kodanikuühiskond aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsete ning majanduslike probleemide lahendamisele. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmed mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsid. Need on moodustatud kodanike enda tahtel ja pealehakkamisel. Keegi ei ole sundinud kodanikke ühte või teist seltsi looma ja see tähendab, et nende tegevus on vabatahtlik. Kodanikuorganisatsioonide eesmärgiks on parandada elu-olu enda ümber. Näiteks võin tuua Tapal tegutseva mittetulundusühingu Noortekeskuse. Seal on lastel võimalik mängida, joonistada, meisterdada ja lihtsalt sõpradega koos aega veeta. Noortekeskuse tegevus on täiesti
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor
sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus Teadmusühiskond- Ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hiunnatakse paindlikust ja innovaatilisust
Kuid ka summa, mida toetuseks jagatakse, on teiste rahastajatega võrreldes üks tagasihoidlikemaid 2 20 000 krooni projekti kohta. Samuti on konkurss kodanikuühendustele, et aidata neil majanduskriisis toime tulla ning edendada avatud ühiskonna põhiväärtusi muutunud oludes. Projektid peavad olema suunatud solidaarsuse suurendamisele ühiskonnas. Toetust saavad taotleda registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes on loomult kodanikualgatuslikud ja tegutsevad avalikes huvides. Avatud Ühiskonna Instituudil on uus toetusprogramm spetsialistidele -- ajakirjanikele, teadlastele ja aktivistidele. Stipendiumil on neli eelisvaldkonda: riigikaitse ja avatud ühiskond; kodakondsus ja marginaliseerunud ühiskonnagrupid; kodanikuosaluse suurendamine; totalitarismi analüüsimine. Stipendiumi võib taotleda
sihtasutus ja seltsing kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mittetulundusühendusteks ja kolmandat sektorit ka mittetulundussektoriks. Suur osa mittetulundusühendustest on kodanikuühendused ehk vabaühendused - nende sõnadega tähistatakse üksikisikute (mitte nt. avaliku võimu asutuste) algatatud mittetulunduslikke organisatsioone. Kui suur on Eesti kolmas sektor? Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud, mida kokku nimetatakse kodanike- või vabaühendusteks. 01.08.2009 seisuga on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel registreeritud kokku 29 237 ühendust - 818 sihtasutust ja 28 419 mittetulundusühingut. Tegevusalade ja piirkondade kaupa leiab registriandmed siit: Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi poolt läbiviidud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett,
eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 10 Juriidiline isik · Korporatsioonid (laiemas tähenduses) Avalik-õiguslikud (riigiasutused) Eraõiguslikud (ühingud) Isikuteühingud (täisühing, usaldusühing) Korporatsioonid (kitsamas mõistes) Kapitaliühingud (AS ja OÜ) Mittetulundusühingud 11 Juriidiline isik · Asutused o Eraõiguslikud (sihtasutused) o Avalik-õiguslikud o Tüüpilised asutused (Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu) o Sihtasutused e. fondid (Haigekassa, Töötukassa) 12 Eraõiguslikud juriidilised isikud · Äriühingud ·
süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne komponent ja juhtimine-juhid / operatiivne komponent, tööjaotus Organisatsioonide liigid Gerndorfi järgi: 1) Avalik sektor-riik ja kohalikud omavalitsused (kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud) 2) Erasektor-äriühingud, mittetulundusühingud jm. (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud) 3) Usuorganisatsioonid 4) Sõjavägi-juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin 5) Vabatahtlikud organisatsioonid 6) Loovusele suunatud organisatsioonid 7) Ülikoolid (TÜ, TLÜ, TTÜ) 8) Perekond (kõige esimene organisatsioon) 9) Meditsiiniorganisatsioonid-eetika ja äri dilemma 10) Salaorganisatsioonid Igale liigile vastab teatud spetsiifika: kultuur, suhted, tavad jne. Sünergia:
Eesti Keskkonnaühenduste Koda EKO EKO • Asukoht: Narva mnt 27, Tallinn • Loodi 2002. aastal • Kotta kuulub 9 keskkonnavälist keskkonnaühendust • Liikmed: - Valitsusevälised sihtasutused - Mittetulundusühingud Miks loodi? • Võideldi Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda süvasadama rajamise vastu (haruldaste kirjuhahkade talvituspaik) • Eestis üha jätkuvad illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Majandusosakond Annika Liivamägi TDJ 1 Malcolm Baldridge National Quality Award Seminaritöö 1 Juhendaja: Heli Tooman Pärnu 2015 SISUKORD Table of Contents Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Malcolm Baldrige National Quality Award...................................................................4 1.1. Auhinna tekke ajalugu............................................................................................4 1.2. MBNQA eesmärk...................................................................................................4 2. Malcolm Baldrige’i Kvaliteediauhinna kasutatavus......................................................6 2.1. Baldridge’i ...
on tuntud kui kodanikuühiskond. Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor oluliseks tööandjaks paljudes maades, Eestis on hinnanguliselt hõivatud 4-5 protsenti tööjõust kolmandas sektoris. Tänapäevane mittetulundussektor on majanduslikult tegus ja mitmekülgne.
Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisats...
dokumentide koostamine ja muud büroo abitegevused- Raamatupidamine on oluline osa ettevõtte igapäevasest tegevusest ja Aaroni Raamatupidamisteenused on osutanud vastavalt klientide spetsiifikale kvaliteetset ja klienti rahuldavat raamatupidamisteenust alates 2009. aastast. Meie eesmärgiks on olla avatud ja innovaatiline, kuid samal ajal ka personaalne ja konfidentsiaalne. Klientideks on nii ettevõtted kui korteriühistud ja mittetulundusühingud. Helitex Finants OÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Helitex Finants OÜ eesmärk on pakkuda ettevõtetele kindlust ja meelerahu, kui nad usaldavad meid oma raamatupidamist korraldama. AGG Raamatupidamisteenused OÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.- AGG Raamatupidamisteenused OÜ põhitegevuseks on tervikliku raamatupidamis- ja bürooteenuse osutamine.
Nüüdisdemokraatia analüüsides võib eristada kahte peamist lähenemisviisi: Esimene rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaliselt sõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi. Eestis on neid kolme liiki: mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. KOLMANDA SEKTORI ORGANISATSIOONID EI TOHI KASUMIT OMA LIIKMETELE VÄLJA JAGADA. Põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma: · Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. Arenenud kodanikualgatus võimaldab neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasakaalustada, luua koalitsioone
kvaliteet, hind, teenindus. 19) Autofirma turundusmeetmed reklaam, kampaaniad ja sooduspakkumised, proovisõidud jne. 20) Äriplaani vajalikkus et määrata kindlaks oma äriidee ja eesmärk ning mõelda valmis ka kindel visioon ja eesmärk. 21) AS ja OÜ AS on äriühing milles on aktsiateks jaotatud aktsiakapital(aktsiakapital vähemalt 400 000.-) aga OÜ-s on osadeks jaotatud osakapital(osakapital vähemalt 40 000.-). 22) Ettevõtete eriliigid mittetulundusühingud ja sihtasutused, riiklikud aktsiaseltsid, ühistud, frantsiis. 23) Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend osa kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. 24) Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 25) Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langemine.
Ettevõtlus Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Eelised Puudused Sõltumatus, uhkus saavutatu üle Ebakindlus, vähema oma vaba aega Otsusevabadus,eneserealiseerimine Mitmekesiste omaduste vajadus Suurema sissetuleku võimalus Bürokraatia Ühiskonna tuntust Läbikukumine, pankrotistumine Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, milles on:eesmärk, risk mitte saavutada eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust, vajadus kaasata erinevaid ressursse (raha, aeg, jne.) Ettevõtlus keskkonnatüübid: Poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne keskkond. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või ...
Maailm vajab humanitaarabi Maailmas on üha enam olukordi, kus looduskatastroofide või relvastatud konfliktide tõttu satuvad ohtu paljude inimeste elud. Olukorras, kus valitseb kaos, ei suuda tihti riigid ise oma tsiviilelanikke piisavalt aidata ja nii võidaksegi appi kutsuda teised riigid: ÜRO, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, kohalikud Punase Risti seltsid (näiteks Eesti Punase Risti Selts) ja rahvusvahelised humanitaarabiga tegelevad mittetulundusühingud. Kogu maailma moraalne kohustus on aidata päästa inimelusid - tagada näiteks joogivesi, toit ja ajutine peavari või siis vaktsineerida haiguste vastu. Hiljem, kui akuutne kriisiolukord on möödumas, annavad humanitaarabi töötajad ohjad üle arengukoostööga tegelejatele, kelle ülesandeks on koostöös valitsustega aidata riik ja selle kodanikud vaesusest välja. Humanitaarabi andmisel on väga oluline kinni pidada
võtta (näiteks hääletus EU-ga liitumise küsimuses). Kuid laiemalt küsimusele lähenedes jõuame lisaks ka kodanikkonna üldise ühiskondliku vastutuseni. Rahva huvi ja tahe kaasa mõelda Eesti riiki puudutavate küsimuste lahendamisele ning osalemine kodanikuühendustes ja nende kaudu aktiivselt oma arvamuse ja eelistuste avaldamine on oluline Eesti riikliku arengu kujundaja. Kui aktiivselt eesti inimesed koonduvad seltsidesse ja ühingutesse on käsitletav mitmeti. Sihtastused ja mittetulundusühingud kui peamised kodanikualgatuslikud ettevõtmised on küllaltki levinud ühistegevuse vormid. Registreeritud sihtasutusi ja mittetulundusühinguid on eestis üle kümne tuhande. Kodanikuühendused tegevutsevad paljudes eri valdkondades. Ühtedeks olullisemateks on kultuuri-, spordi -ja sotsiaalvaldkond. Kohaliku huvi-, spordi- ja kultuurielu, samuti külaelu arendamiseks loodud kodanikuühendused saavad palju ära teha kohalike võimaluste parendamiseks.
KORDAMISKÜSIMUSED!!!! 03.05.2012 1. Millisest seadusest saab äri kohta vajalikku infot? Äriseadustikust 2. Kes on ettevõtja? Isik, kes tegutseb oma nime all. Pakub teenuseid tasu eest. See on talle püsivaks tegevuseks. 3. Mis on ettevõte? Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 4. Mis on äriühingute (ettevõtja) liigid? Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (sihtasutused ja mittetulundusühingud ei ole äriühingud). SE Euroopa äriühing. 5. Uusi äriühinguid ei saa juurde tekitada, need on seaduses olemas. 6. Kontsern Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8
raudteetransport on suurendanud oma turuosa maanteetranspordi arvel Mis võetakse aluseks transporditöö mahtude arvutamisel? veetud kaupade ruumala ja kaalu veetud kaupade ruumala ja/või kaalu ning veoteekonna pikkust veetud kaupade kaalu ja veoteekonna pikkust veetud kaupade ruumala ja veoteekonna pikkust Millised huvigrupid peaksid osalema riigi transpordipoliitika väljatöötamisel? valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne) ja kohalikud omavalitsused kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ja äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted) valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne), kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ning äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted) Kaupade veosekäibe ühikuteks on tonnkilomeeter (tkm) ja mahukilomeeter (m3km) mahukilomeeter (m3km) ja laadimismeeter-kilomeeter (ldmkm)
ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud. Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude valitsussektori institutsioonide tegevusega ning seda seetõttu, et üheks peamiseks fiskaalpoliitika edukuse mõõdupuuks on valitsussektori (mitte riigieelarve) eelarvepositsiooni näitaja (ülejääk, tasakaal või puudujääk). Kasutatud kirjandus Internet: · www.fin.ee · www.stat.ee · www.eestipank.ee
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) kred...
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? Omane on püramiidjas struktuur (1. aste: spordiklubid, 2. aste: spordialaliidud, spordiühendused, spordiliidud, 3. aste: EOK) , vertikaalsed liikmesuse suhted ja spordiliikumist läbivad koostöö võrksidemed. 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? See on üles ehitatud spordiklubidele ja spordiliitudele, mis enamikus on mittetulundusühingud. 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? Maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid (korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis) 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium. 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? Vabatahtlik sektor. 6
Konkurents on selles arengufaasis tegevusharus väga tugev ning uutel tegijatel on peaaegu võimatu turule siseneda. Turu potensiaali hinnang: Kuna Paides ei ole nii palju ettevõtteid, kes saaks hakkama kõikide Paide ettevõttete raamatuidamisega, siis meid on vaja. Tulevikus on oodata turu kasvu, sest rahvastik ei ole vananev ning seega on seal palju ettevõtlikke noori. Sihtgrupi kirjledamine: Alustavad ja juba eksisteerivad väiksed äriühingud, FIE-d, korteriühistud ja mittetulundusühingud. Nad vajavad meie teenust erinevate lahenduste leidmiseks ja seatud eesmärkide saavutamiseks. 10. Konkurents. Kirjelda ja analüüsi konkurente. Täida ka alljärgnev tabel. Konkurent Pakutavad Konkurendi Muu info tooted/teenused hind Arbalans Raamatupidamisteen 21,5 us ärikliendile 16
Ettevõtluskeskkond Eestis Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigimajanduse keskkonna alla kuuluvad majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus ja seadusandlus. Ettevõtlustingimused on näiteks finantsvõimalused, valitsuspoliitika, valitsuse programmid, haridus ja täiendkoolitus, teadus- ja arendustegevuse kasutamine, ärikeskkond ja seadusandlus, kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: * ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; * oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste p...
millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Esitamise kord Alates 01.01.2010 peavad äriühingud , mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama majandusaasta aruande elektrooniliselt. Alternatiivina on võimalik esitada majandusaasta aruanne paberkandjal ja see tuleb sel juhul esitada notari kaudu. Aruandluskeskkonnas XBRL-formaadi-peavad esitama aruanded need raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad aruande Eesti hea raamatupidamistava nõuete kohaselt ja peavad esitama konsolideerimata aruande. Ülejäänud raamatupidamiskohustuslased esitavad majandusaasta
1. Milliseid võimalusi on inimestel osalemiseks avalikus elus? Keskkonna ja rahuliikumised, aidsija vaesusevastased kampaaniad, heategevusüritused, ümarlauad, avalikud arutelud kohalike probleemide üle. 2. Millised on erakonna liikme kohustused? o Liige peab käima koosolekutel. o Liige peab maksma liikmemaksu. o Liige peab järgima partei programmi ja põhikirja. 3. Mida võimaldab kodanikuosalus? Võimaldab osaleda avalikus elus. 4. kuidas jaotatakse kodanikuühendused? 1) Mittetulundusühingud (MTÜ) 2) Sihtasutused (SA) 3) Seltsingud 5. Miks luuakse kõige rohkem mittetulundusühinguid? Sest MTÜde loomine on lihtsam, on vaja vaid vähemalt 2 liiget ning 1 põhikirja. 6. Milliste probleemidega tegelevad korteriühistud? Tegelevad kortermaja probleemide ja halduse küsimustega. 7. Nimeta naabrivalve kasutegureid. o Inimesed jälgivad ise korda ja turvalisust oma koduümbruses. o Inimesed tunnevad huvi kahtlaste isikute vastu. o Vajadusel informeeritakse politseid. 8
Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia) ja Venemaa iga-aastaseid kohtumisi; tippkohtumisel arutavad riikide liidrid aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi ning kohtuvad erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega. Sai alguse 1975. aastal. 12. Rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted - The Coca-Cola Company, Toyota, IBM, McDonalds, Shell. 13. Rahvusvaheliselt tegutsevad mittetulundusühingud - Greenpeace, Amnesty Inernational (meelsusvangide vabastamine, poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; korraldab inimõiguste kampaaniaid), Katoliku Kirik, Euroopa Liikumine, Banaanieksportijate Liit. 14. Globaalprobleemid - inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavaid ohte nim. globaalprobleemideks. Jagunevad: keskkonnaprobleemid (allpool näited, 17ndas) ja sotsiaalprobleemid (NT: vaesus, nälg, terrorism,
Arvestustöö Majandus- ja ettevõtluskeskkonna tundmine 1. Tutvuge järgmiste allikatega, tooge igast allikast välja vähemalt üks Teie jaoks oluline majandus/ettevõtlusalane teadmine, mida omandasite: Ettevõtluse alused Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal
Ühiskonna sektorid Ühiskond on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varalisi ressursse ning tasakaalustavad huvisid. I...
· Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas) · Sõltuvad üksteisest Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Kodanikuühiskond on ühiseluvaldkond, mille eesmärgiks ei ole valitseda ega teenida kasumit, eristub riigist ja turumajandusest (vahelüli avaliku sektori&inimeste eraelu vahel). See on kolmas sektor. Kuidas toimib: · Mittetulundusühingud MTÜ (tegeleb riiki toetavate funktsioonidega;nt korteriühistu) · Sihtasutused SA (spetsialiseerunud kindlale valdkonnale) · Seltsingud (mitteregistreeritud, nende hulk pole eestis teada; nt jahimeeste selts) Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? · Sõltuvad üksteisest · Täiendavad üksteist · Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse
näitavad meile, kust me tulnud oleme ja kes olid meie esivanemad. Heaolu kasvu aitab tagada majanduse pidev areng ja riigi sekkumine majandusellu. Riik toetab abivajajaid. Näiteks vanuritele, kes enam tööl ei käi, maksab riik vanaduspensioni. Ka vanurid on inimesed ja piisava sissetulekuga suudavad nad anda oma osa ühiskonna ellu. On palju pensionääre, kes on aktiivsed ja tahavad muuta ka teiste elu paremaks: mõned mittetulundusühingud, kuhu kuuluvad vanurid, riisuvad sügiseti parkides lehti ja puhastavad teid. Samuti on paljudele lastele vanavanemad suureks eeskujuks. Vanavanemad tahavad oma lapselastega võimalikult palju koos aega veeta ja õpetada neile oma elutarkusi. Jätkusuutlik rahvas peab olema stabiilne või kasvav populatsioon. Noortele emadele makstakse emapalka, see tähendab, et noor ema saab poolteist aastat samasugust tasu riigilt kui firmalt või asutuselt, kus ta enne emaks saamist töötas.
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tu...
Finantsvahenduse küsimused EESTI PANGA SEADUS 1) kellele annab aru- Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. 2)Eesmärk ja ülesanded (1) Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. (2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. (3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. (4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat. (5) Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsio...
* Ühiskond inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus tootmise, kauplemi...
on enamasti füüsiliste isikute ühendused. Juriidilised isikud jagunevad: · Avalikõiguslik. Avalikõiguslikud peavad silmas avalikku huvi, nende ülesanne on täita riigi funktsioone. Nende kaudu toimib riik ja KOV(kohalik omavalitsus). Nad luuakse eriseadused või erinormi alusel. · Eraõiguslik. Eraõiguslikud tegutsevad erahuvides. Füüsilised isikud teevad alustamislepingu, millega määratakse ära tegevuse piirid. · Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tööõigus Tööõigus reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõiguse printsiibid: · Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. · Töötingimused on riigikaitse all. · Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhete subjektide koostöö tagamiseks.
1. Mis on ettevõtluse ülesanne ühiskonnas? Klientidel on suurem valik turul, uute töökohtade loomine, pakkujate tegevuse uuendamine ja arendamine ning pakutavate hüviste omaduste ja kvaliteedi parendamine. 2. Nimeta ettevõtluse põhikategooriad ning kirjelda nende vahelised erinevused. Ettevõtja (isik, kes tegeleb ettevõtlusega. Ta pakub tasu eest enda teenust või toodet ja nende müük on talle püsivaks tegevuseks), ettevõte (majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb). 3. Nimeta ettevõtete liigid suurusekategooriate levinuimate piiride järgi ning too välja neile omased põhitunnused. Mikroettevõte– alla 10 töötaja, väikeettevõte– 10-49 töötajat, keskmise suurusega ettevõte– 50-249 töötajat ja suurettevõte– üle 250 töötaja. 4. Milliste peamiste tunnuste poolest erinevad ettevõtlusvormid teineteisest? Osanike vastutuse, suuruse ja osakaalu poolest; nõutava osakapital...
Ettevõtlusvormide võrdlus 1. Ettevõtlusvorme kasutatakse selleks, et ettevõtteid teostada ja neid eristada. Kõik ettevõtlusvormid registreeritakse Maksu- ja tolliametis või Äriregistris, kokku on ettevõtlusvorme seitse. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta kohustatud lähtuma Töölepingu seadusest. FIE peab pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning teisi vastavaid makse juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral või...
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
Tehniline dokumentatsioon Viiruskaitsed Sisukord Ülevaade......................................................................................................................................2 Populaarsemad programmid................................................................................................... 2 AVG....................................................................................................................................2 ESET NOD32..................................................................................................................... 3 Avast! Antivirus..................................................................................................................3 Avira AntiVir Personal....................................................................................................... 4 Microsoft Security Essentials...................................................
Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa Avaliku sektori tu...
isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Näiteks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tartu Ülikool ja mitmed teised koolid. Juriidiline isik võib omada kõiki õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Näiteks ei saa juriidiline isik oma vara pärandada. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib registrisse kandmisest. Äriühingud registreeritakse äriregistris, mittetulundusühingud ja sihtasutused mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. VIIDATUD KIRJANDUS Juriidilised isikud, juriidilise isiku organid ja vastutus, 2011. 03.detsember, 2011 Juriidiline isik.ppt, 03. detsember, 2011 Avalik-õiguslik juriidiline isik. http://et.wikipedia.org/ , 05. detsember, 2011 Avalik-õiguslik juriidilised isikud. http://www.eesti.ee , 05.detsember, 2011
Mõisted EKAK – dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partner...
avalikes huvides olevatel eesmärkidel. Oluline on siinjuures teha vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt. ühe maja elanikud; ühe ettevõtte töötajad) huvide vahel; see pole alati kerge ja vahe pole lõplik. Tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks võib samuti olla avalikes huvides, nt. kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga ja seega suurendab selle toetamine ühiskondlikku õiglust. Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike vähemus lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Huvigrupp või -rühm. - 1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt.
- Erakonnad: parempoolsed ja vasakpoosed erakonnad, erakondade tegevuse eesmärgid, erakonna liikmeks astumine - Ametiühingud: tegevuse eesmärgid, nõudmiste esitamise meetodid, liitudesse koondumine. 2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused. - Kodanikualgatuse eesmärgid ja võimalused. - Milliseid kodanikualgatusi saaksid korraldada õpilased? 3) Mittetulundusühingud - korteriühistud - vabatahtlike organisatsioonid (loomakaitse, looduskaitsjad jne) 4) Kohalikud kogukonnad - naabrivalve - kohalike kogukonna võimalused omaalgatuslikeks ettevõtmisteks 5) Käitumine kriisiolukorras - päästeameti/politsei kutsumine - tuleohutus - esmaabi 4. Rahvas, põhiseadus, demokraatia 1) Õigusriik (õpik lk 35-40, TV ül 22-25)
või valdajatega. Samuti tuleb kaasata Keskkonnaamet, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale, päästeasutus, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt, Muinsuskaitseamet, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd ning planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingud ja sihtasutusted. Samuti tuleb saada kõigilt planeeringusse kaasatud isikutelt ja ametitelt kooskõlastused. Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond VÕRU VALLA ARENGUKAVA ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT....................................................................................5 1.1. Võru vald praegu.....................................................................................................5 1.2. Visioon ja prioriteedid.............................................................................................6 2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE.................................................8 2.1. Võru valla arengustrateegia....................................................................................8 2.2. Sotsiaalhoolekande...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
