Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Tehniline dokumentatsioon
Viiruskaitsed
Sisukord
Ülevaade 2
Populaarsemad programmid 2
AVG 2
ESET NOD32 3
Avast ! Antivirus 3
Avira AntiVir Personal 4
Microsoft Security Essentials 5
ClamWin 6
Programmide haldamine 7
Paigaldus (Näide Avira AntiVir Personal baasil) 7
Uuendamine (Näide avast! Free Antivirus baasil) 10
Skänneerimine (Näide avast! Free Antivirus baasil) 11
Kokkuvõte 11

Ülevaade


Antud dokument annab ülevaate populaarsematest viiruskaitse programmidest, sellest kus neid kasutada (nt. Windowsi või Linuxi keskkond). Märgib ära selle, kuidas versioone uuendada. Annab kasutajale teave, kus programm arvutisüsteemis asub ja kuidas seda lõpuks kasutada.

Populaarsemad programmid


AVG


( http://www.avg.co m)
  • AVG antiviirus on kaasaegsete viirusetõrje tarkvarade absoluutsesse tippklassi kuuluv ja mitmeid auhindu võitnud toode. Auhindade kohta vaadake täpsemalt: www.grisoft.com/ww. awards
  • Viirusetõrje blokeerib viiruste jaoks arvuti kõikvõimalikud sissetungikanalid. AVG-s sisalduv ainulaadne kombinatsioon erinevatest viiruste leidmise meetoditest (sh. heuristiline analüüs, skaneerimine ning terviklikkuse kontroll) tagab arvuti maksimaalse kaitse.
  • Erinevatelt mitmetest teistest viirusetõrje programmidest ei hõiva AVG liigselt Teie arvuti ressursse, olles samas täielikult usaldusväärne. Seadistamine on väga kasutajasõbralik ja igaüks õpib töötamise selgeks mõne hetkega. AVG Anti- Virus töötab Windows XP (32-bit, 64-bit), Vista (32-bit, 64-bit), Windows 7 (32-bit, 64-bit) ja Linux operatsioonisüsteemides.
  • AVG antiviiruse litsentside kehtivusaeg on 2 aastat, mille jooksul saab kasutaja tasuta uuendusi ja tootjapoolset tehnilist tuge. Litsentsi lõppedes on võimalik soetada programmi uuendus soodushinnaga.

ESET NOD32


( http://www.eset.co m)
  • Auhinnatud ThreatSense® mootoril põhinev viirusetõrjetarkvara ESET NOD32 avastab ja teeb kahjutuks ennetavalt rohkem viirusi, Trooja hobuseid, ussviirusi, reklaamvara, andmepüüki, rootkitte ja muid Interneti- ohte kui ükski teine samalaadne saadaolev programm.
  • See on ideaalne viirusetõrje opsüsteemile Windows XP, Vista ja samuti töötab see sujuvalt muudes Windowsi süsteemides, failiserverites, meiliserverites ja mujal.
  • Kõikide süsteemide jaoks on just see viirusetõrjetarkvara parim lahendus. ESET NOD32 Antivirus sai 2006. ja 2007. aastal testimiskeskuse AV-Comparatives välja antava auhinna "Parim viirusetõrjelahendus".

Avast! Antivirus


( http://www.avast.co m)
  • Viirusetõrjetarkvara, mis on loodud Tsehhi ettevõtte ALWIL Software poolt ning seda on arendatud alates 1998. aastast. Tegemist on ühe laialtlevinuma viirusetõrjeprogammiga, mida kasutavad üle 100 miljoni inimese üle maailma. avast! antivirus on saanud ICSA Labs ja West Coast Lab's Checkmark tunnustuse ning on mitmekordne Virus Bulletin VB100 Award võitja.
  • Avast! antivirus pakub täielikku kaitset pahavara ning viiruste vastu, sisaldades endas ka suurepärast reaalajakaitset. Igapäevased automaatsed uuendused kindlustavad kaitse ka uuema paha- ja nuhkvara vastu. Kõiki avast!-i tooteid on võimalik tasuta proovida 60 päeva jooksul.

Avira AntiVir Personal


( http://www.free-av.co m)
  • Tavakasutajale tasuta toode, mis kaitseb viiruste, troojalaste, tagauste, helistajate, usside ja mõnede teiste pahavarade eest. Viirussignatuure uuendatakse automaatselt korra päevas, misjärel kuvatakse reklaamaken soovitusega hankida Avira AntiVir Premium versioon . Reeglina ei kuvata reklaami manuaalse uuendamise järel.
  • Avira antiviiruse ajalugu ulatub 1988ndasse aastasse. Virus Bulletin’i üheksateistkümnest testist kuueteistkümne eest sai Avira VB100 auhinna. Kaks auhinda jäid saamata liiga paljude (loe: kord ühe, kord kahe) valetuvastuste tõttu. Ühe testi kohta täpsemad andmed puuduvad. VB100 auhinna nõuded: kõigi wildlist.org andmeil in the wild pahalaste tuvastamine , mitte ühtegi valetuvastust.
  • Av-comparatives.org hinnangul oli 2008 aasta parim antiviirus Avira. Tiitli võitmise eelduseks oli kõrge tuvastustase, vähe valetuvastusi, kiirus ja programmivigade puudus. Tihe võistlus oli Avira ja Eset Nod32 vahel, kuid põhjalikuma analüüsi järel otsustati Avira kasuks. Viimases üldtestis (veebruar 2009) saavutas Avira Advanced taseme, Advanced+ tase jäi saavutamata valetuvastuste tõttu. Viimases süsteemi ressursinõudlikkuse testis saavutas Avira Advanced+ taseme.
  • Programmi saab alla laadida aadressilt www.free-av.com. Allalaetud faili käivitamisel avaneb programmi paigaldamise ja esmase seadistamise võlur

Microsoft Security Essentials


( http://www.microsoft.com/security_essentials/support.aspx?mkt=en-us )
  • Microsoft Security Essentials pakub reaalajakaitset viiruste, troojate, usside, nuhkvara ja kõikvõimaliku muu pahavara eest. Programmi on ühendatud ka protsesside käitumist analüüsiv signatuuriteenus, mis otsib arvutist pahavarale sarnanevaid tegevusi ja kahtluse korral võtab ühendust Microsoft serveritega, et kinnitust saada, kas tegu on tõepoolest pahalasega või kõigest valehäirega ( false positive). Ehkki tõenäoliselt paljudele kasutajatele selline kojuhelistamisteenus ei meeldi, siis isiklikult pean seda uuenduslikku meetodit ainult tervitatavaks, kuna eriti just algajatel on nüüd palju lihtsam – ei pea enam hakkama sõpru ja tuttavaid läbi kõllama või siis internetist otsima , et kas leitud fail kustutada või alles jätta.
  • Programmis on veel üks uudne ja põnev lähenemisviis, mida teised viirusetõrjed ei paku. Leitud pahalast kustutades või karantiini pannes luuakse süsteemitaaste punkt, mis võimaldab ükskõik mis vea korral süsteemi tagasi viia varasemasse seisu.
  • Programmi on kerge paigaldada ja kasutada.
  • Programm tarbib üllatavalt vähe arvutiressursse, ehkki mälukasutus on suhteliselt suur. Meeldib see, et isegi skänneerimise ajal pole ükski töö häiritud – saab tõrgeteta internetis surfata, mänge mängida või doktoritööd kirjutada.
  • Uute andmebaasidega värskendamine toimub automaatselt, vajadusel võib neid ka käsitsi tirida. Otsimisvalikutena pakutakse kiiret –( Quick scan ) või põhjalikku ( Full scan) skänneerimismeetodit. Samuti saab ise valida üksikuid faile või kaustu kontrollimiseks või ajastada programm automaatselt viirusi otsima just kasutajale sobivaks ajaks.

ClamWin


( http://www.clamwin.co m)
  • Avatud lähtekoodil põhinev vabatarkvaraline antiviiruseprogramm Microsoft Windows 98/Me/2000/XP/2003 ja Vista versioonidele. See annab graafilise kasutajaliidese ClamAV (Clam AntiVirus) antiviiruse mootorile.
  • ClamWin on litsenseeritud FSF-i GNU Üldise Avaliku Litsentsi (GPL) tingimustel ja on vaba tarkvara . GPL litsentsi all olevat tarkvara saab igaüks kasutada, sealhulgas organisatsioonid (mittetulundusühingud, ettevõtted jt).
  • ClamWin võimalused:
  • skaneerimise planeerija;
  • regulaarsed automaatsed viiruseandmebaasi uuendused (aeg seadistatav);
  • eraldiseisev viiruseskaneerija;
  • integratsioon Windows Exploreri kontekstimenüüdesse;
  • lisandmoodul Microsoft Outlookile (kuid mitte Outlook Expressile);
  • leitud viirusest e-postiga teavitamine ;
  • kaasaskantav versioon, mida saab kasutada näiteks USB seadmelt.
  • ClamWin ei skaneeri automaatselt faile samal ajal nende lugemise ja kirjutamisega. On võimalik lisada sellist funktsionaalsust kasutades nuhkvaravastast programmi Winpooch (vaid Windows 2000, XP kuni SP2 (k.a.) ja Server 2003) või sarnaseid tooteid, et kutsuda esile ClamWin-i funktsionaalsus.
  • Pidades silmas vanu ja aeglaseid arvuteid, ei pruugi residentse skanneri puudumine vajakajäämine olla, sest niimoodi saab hoida ressursse vabana olulistemate tegevuste tarvis.
  • ClamWinil puudub nakatunud failide "ravimise" funktsionaalsus, mil failist eemaldatakse viirus ja fail saab seeläbi puhtaks. Kui töökeskkonnas on tegemist tundlike andmetega , on sellisel juhul parem seadistada ClamWin nakatunud andmete avastamisel need karantiinikataloogi üle kandma (move to quarantine).
  • Kuna ClamWin raporteerib viiruse nime, on võimalik mõne tuntud kommertsantiviiruse tootja kodulehelt tõmmata eraldi vastavat viirust eemaldav programm ja see siis käiku lasta.

Programmide haldamine


Paigaldus (Näide Avira AntiVir Personal baasil)


Installeerimise käigus on soovi korral võimalik valida erinevaid parameetreid. Selleks tuleb valida paigaldamise tüübiks custom. Tavakasutaja võib siiski rahulikult complete tüübi juurde jääda ja suunduda edasi ülejärgmise pildi juurde.
Custom paigaldustüübi puhul on võimalik valida: installeerimiskataloog, installeeritavad komponendid,
…kas genereerida uuendamiste jaoks juhuslik anonüümne kood ning kontrollida töölaua ja start-menüü ikoonide loomist.
Edasi pakutakse võimalust ennast programmi kasutajana registreerida. Registreerimine on täiesti vabatahtlik ja vastavad linnukesed võib julgelt eemaldada.
Järgmisena tuleb programmi esmane seadistamine. Võimalik on määrata uute-tundmatute pahalaste avastamise tundlikkust. Arvestada tuleb seda, et madalamal tasemel väheneb programmi efektiivsus, kõrgem tase põhjustab aga tõenäoliselt rohkem valetuvastusi. Vastava funktsiooni (AHeAD) täielik väljalülitamine on tungivalt mittesoovituslik – sellisel juhul jääks arvuti paljude uute pahalaste jaoks haavatavaks.
Veel on võimalik määrata, milliste soovimatute programmide avastamisel kasutajat sellest teavitatakse,
…valida kuidas reaalajas töötav skänner (guard) käivitatakse (normal vs safe mode, mis peaks olema töökindlam, kuid aeglasem ) ja ajastada paigaldamise lõpuks kiire süsteemi skännimine.
Kui programm peaks leidma arvutist mõne pahalase, kuvatakse järgnev aken. Võimalusel saab faili parandada, karantiini liigutada, kustutada, ümber nimetada, failile ligipääsu keelata või eirata. Linnuke alumisse kasti jätab vastava valiku meelde (mittesoovitatav).
Sellega on programmi paigaldamine lõppenud ja tegumireal kella kõrval peaks ilutsema punane ikoon vihmavarju kujutisega. Ikooni välimuse põhjal saab teada, kas antiviirus parajasti töötab või mitte – vihmavarju kujutis on vastavalt kas avatud või suletud.

Uuendamine (Näide avast! Free Antivirus baasil)


Nagu näha on kergesti võimalik uuendada nii mootorit, definitsioone kui ka programmi ennast. Kasutajaliides on tehtud tavakasutajale väga lihtsaks.

Skänneerimine (Näide avast! Free Antivirus baasil)


Võimalik valida kiirkontrolli(skänneerib ainult peamiseid faile) ja täieliku kontrolli vahel.

Kokkuvõte


Tänapäeval on liikumas arvutimaailmas meeletul hulgal viiruseid, kuid selle vastu on välja töötatud ka väga palju erinevaid Anti-Virus tarkvaralisi lahendusi. Selles juhendis kirjeldasin, milliseid viirusetõrje programme pakutakse, kui töökindlad need on ja kuidas neid paigaldada. Igaüks tehku oma meelepärane valik!
Vasakule Paremale
Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #1 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #2 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #3 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #4 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #5 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #6 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #7 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #8 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #9 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #10 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #11 Viiruskaitsete tehniline dokumentatsioon #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siim Lees Õppematerjali autor
Leiab tutvustusi ja võrdluseid erinevate viiruskaitsete kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Viirusetõrjed
6
doc

Viirusetõrjed

.............................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised viirusetõrjed............................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk

Arvutiõpetus
Inseneriinformaatika 3 ülesanne
28
odt

Inseneriinformaatika 3.ülesanne

Avasime eelmises joonises antud veebilehed ning nakatasime virtuaalarvuti kuue viirusega. Pahavara efekte ei olnud märgata, kuid AVG tundis kohe ära, et arvuti on nakatanud, seega tuli AVG viirusetõrje ajutiselt väljalülitada, et skanneri testimisel oleks kõikidel programmidel võrdsed võimalused. Alustades skanneerimist oli teada, et arvutisse oli paigaldatud seitse viirust, mida AVG antiviirus oleks pidanud leidma. Kahjuks nagu on näha tulemustest jäi üks viirus leidmata. Kontrollimise eesmärgil laadisime üles antud viiruse ka veebisaidile www.virustotal.com, mis avastas, et tegemis on ikka pahaloomulise elemendiga. 7 Võime väita programmi AVG Internet Security 2014 kohta nii palju, et 18 minuti ja 15 sekundi jooksul kätte saadud kuus viirust seitsmest on suhteliselt hea tulemus, kuna avastati ainult trooja hobused. Sai läbiviidud ka järelskann, mis ka sel puhul ütles, et arvuti

Inseneriinformaatika
Viirusetõrje ja nuhkvara programmid
7
doc

Viirusetõrje ja nuhkvara programmid

eesmärke. Enamik viiruseid pole arvutile otseselt kahjulikud ­ nad püüavad end haakida aegamööda võimalikult paljude failide külge, mille tulemusel arvuti muutub üha aeglasemaks ja kõvaketas täitub "mitte millegi arvelt". Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajalikku infot. Pärast seda tuleb uuesti installeerida operatsioonisüsteem. Üldiselt on viirus omaette tegutsev programm ja seega on tal enamasti ka programmile omane faililaiend: EXE, COM, BAT, VBS (Visual Basicu laiend), JS või PIF (Program Info laiend). Lisaks sellele võib viiruse kirjutada juba olemasolevate süsteemifailide sisse, mille tulemusel ta levibki ainult teiste programmifailide sees. Kontoritarkvara võib nakatuda lisaks ka makroviirustega, mis levivad Wordi dokumentide (DOC-laiend) sees. ANTIVIIRUS

Arvutiõpetus
Andmeturve ja viirusetõrje
11
docx

Andmeturve ja viirusetõrje

· Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist . Kui arvutis peaks olema viirus, mille eesmärk on andmeid saata, siis takistab ka seda. 1.1.1. Paroolid Lisaks arvuti kaitsmisest ründetarkavara eest, tuleks suurt tähelepanu täielikuks andmeturve saavutamiseks panna paroolidele. Paroole tuleb arvutit ja internetti kasutades sisestada meil igapäev ning aeg-ajalt tuleb ka uusi paroole välja mõelda. Suur osa turvariske ongi seotud eelkõige tõsiasjaga, et kasutajad on valinud endale liiga lihtsad paroolid või ei hoia neid päris turvaliselt.

Arvutiõpetus
Tekstitöötlus-Alustamine Windows XP-ga
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Interneti­ühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut

arvutiõpe
Süsteemitarkvara aruanne
138
docx

Süsteemitarkvara aruanne

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 Kasutajate õigused ning paroolid.........

Infoteadus
Arvutiviirused
10
docx

Arvutiviirused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki

Arvutiõpetus
Microsoft Operatsioonisüsteemid
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix

Microsofti operatsioonisüsteemid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun