Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas (0)

1 Hindamata
Punktid
Vaesus  ja  humanitaarabi  
tänapäeva maailmas
Vaesus  tänapäeva ühiskonnas
Nüüdisajal on rahaline seis inimeste seas ebavõrdselt 
jaotunud, paljud meist elavad palgapäevast palgapäevani 
ning on raskusi eluga toime tulemisel. 
Umbes 0.13% maailma elanikkonnast omab 25% maailma 
suurimatest varadest.
Tavaliselt arvatakse, et vaesus on just arengumaade teema 
ja arenenud maades on kõik hästi, tegelikult kannatavad ka 
rikkamad riigid ebavõrdsuse ja vaesuse all.
Rahvaarvu protsent, kes elavad vähem kui $1.25 eest 
päevas, 2000-2006 andmete alusel.
Üks probleem on pidev inimeste arvu kasv maailmas, varsti 
ei olegi enam võimalik mõelda kõigile välja töökohtasid, et 
nad toime tuleks, sest kõik tööd võtavad maailmas üha 
enam üle masinad ja rahvaarv kasvab, aga töökohtade arv 
jääb samaks, kui just ei vähene, selle põhjal ei saagi 
imestada üleüldise vaesuse  ja ebavõrdsuse üle maailmas. 
Kasutatakse ka  suurelt  lapstööjõudu.
Erinevad uurimused on näidanud, et vaesed inimesed 
kõrgelt arenenud maades on õnnetumad, kui vaesed, kes 
elavad arengumaades. Heal tasemel majandus arenenud 
riigis ei tähenda midagi, kui suur osa rahvast vireleb 
vaesuses  ning ei suuda toime tulla. 
Paljudel inimestel pole võib-olla arukust või füüsilisi 
võimeid, et elus nii hästi edasi jõuda, mõned inimesed on 
laisemad jne. Kehtib n-ö reegel „Tugevam jääb ellu!“.
Rahvaarvu protsent, kes kannatavad vaesuse all, 2008 
andmete alusel.
Kanadalaste uurimus 1998 aastal näitas, et kõige 
rikkamatel riikidel pole tervishoid  just kõige paremini 
arenenud. See tähendab, et riik võib küll rikas olla, aga 
inimeste sotsiaalsed vajadused on rahuldamata.
Maailm vajab humanitaarabi
Maailmas on üha enam  olukordi , kus looduskatastroofide 
või relvastatud konfliktide tõttu satuvad ohtu paljude 
inimeste elud. 
Olukorras, kus valitseb  kaos , ei suuda tihti riigid ise oma 
tsiviilelanikke piisavalt aidata ja nii võidaksegi appi 
kutsuda teised riigid: ÜRO , Rahvusvaheline Punase Risti 
Komitee, kohalikud Punase Risti seltsid (näiteks Eesti 
Punase Risti Selts) ja rahvusvahelised humanitaarabiga 
tegelevad mittetulundusühingud.
Kogu maailma moraalne  kohustus on aidata päästa 
inimelusid - tagada näiteks  joogivesi , toit ja ajutine 
peavari või siis vaktsineerida haiguste vastu.
Hiljem, kui  akuutne kriisiolukord on möödumas, annavad 
humanitaarabi töötajad  ohjad üle arengukoostööga 
tegelejatele, kelle ülesandeks on koostöös valitsustega 
aidata riik ja selle kodanikud vaesusest välja.
Humanitaarabi andmisel on väga oluline kinni pidada 
rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetest: neutraalsus, 
erapooletus , inimlikkus ja sõltumatus . See tähendab, et 
humanitaarabi andjad ei tohi lähtuda poliitilistest huvidest, 
usust, rahvusest, rassist, abi tuleb anda kõigile, kes seda 
vajavad.
 Tänapäeval on kahjuks abi  neutraalne osutamine 
muutumas üha keerulisemaks, sest kriisid on omakorda 
muutunud poliitiliselt väga tundlikuks.
Aitäh  vaatamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Vaesus tänapäeva ühiskonnas
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Maailm vajab humanitaarabi
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Aitäh vaatamast!
Vasakule Paremale
Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #1 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #2 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #3 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #4 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #5 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #6 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #7 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #8 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #9 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #10 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #11 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #12 Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor riko Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas
80
pptx

Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas

 Arengumaade alatoidetud inimestest pooled  teenivad elatist põllumajandusega, mis üha enam  kannatab kliimamuutustest põhjustatud  ilmastikutingimuste tõttu.  Vaeste riikide põllumajanduse tootlikkuse  takistuseks on lisaks puudulikule infrastruktuurile  ka valed põllumajanduslikud tavad, metsaraie,  maapinna üleharimine ja ülekarjatamine.   Põhimõtteliselt jätkuks toitu kõikidele inimestele  maailmas. Probleemiks on toidu ebaühtlane  jaotumine!  Võitlus näljaga ja vaeste inimeste toiduga kindlustamine  nõuab ennekõike arengumaades maaelu üleriigilist  arendamist.  2010. aastal kannatas 925 miljonit inimest kroonilist nälga.  Kõige vaesematel inimestel ei ole võimalik endale töötust  lubada, nad hangivad elatist ühel või teisel viisil, tavaliselt  väljaspool ametlikku tööturgu.

Geograafia
TÄNAPÄEVA MAAILM
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

..........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid................................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6

Ühiskond
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
39
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................

Ühiskond
Ühiskonnaõpetus II
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

Lisaks regulaarsele kaubavahetusele, investeeringutele ning koostootmisele annavad jõukamad riigid teistele maadele ka mitmesugust majandusabi. Välisabi võib seisneda raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (nn arenguabi). Mõnikord antakse abi ka soodsa laenuna (nt Marshalli plaan). Välisabi eriliigiks on humanitaarabi, mida osutatakse looduskatastroofides kannatanud riikidele, aga ka tsiviilelanikkonna abistamiseks sõja üle elanud riikides. Rahumeelse rahvusvahelise suhtlemise kolmas põhivahend on lepingud. Need on seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu kaks või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe. Mõni leping on saanud aluseks rahvusvahelisele või piirkondlikule organisatsioonile, näiteks ÜRO põhikiri ja Euroopa

Ühiskonnaõpetus
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus:  Mitteadekvaatse käitumise sündroom, vaesus on edasikantav põlvkonnalt põlvkonnale  Vaimuhaigused ja ebastabiilne käitumine  Madal intelligents ja sellest tulenevalt madal haridustase, vähetasuv töö ja madal sotsiaalne staatus Pika traditsiooniga teooria, pärineb sotsiaaldarvinismist. Päritud erisused on olulisemad kui keskkond Klassidevaheline erinevus IQ-s kasvab, sotsiaalsed kihid on seega paratamatud ja püsivad  Psühholoogia ja psühhiaatria alased uuringud 1950-60 aastatel tsementeerisid seda hoiakut

Sotsioloogia
Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine
32
docx

Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine

10.Rahvastikuprotsessid traditsioonilistes ühiskondades. Rahvastikukasv oli enne globaliseerumise algust väga väike, linnarahvastiku osakaal väike, keskmine oodatav eluiga madal ja aja jooksul need hüppeliselt ei suurenenud (nt Rooma riiki iseloomustavad näitajad 2.saj mitte oluliselt väiksemad Euroopast 14-15/17.sajandil). Küll kasvas Euroopas aastatel 1000-1500 rahvastik ülejäänud maailmast kiiremini, aastatel 0-1800 oli rahvaarv maailmas kasvanud 230 miljonilt 1 miljardile, suurima rahvaarvuga maa 1000-1500 oli India, teisel kohal Hiina, kes jõudis aastaks 1820 esikohale. Suurimad linnad olid Tokio, London ja Pariis. 11. Suuremad migratsioonilained 19. sajandi eel. Ränne oli traditsioonilistes ühiskondades pigem vähene, oluline oli küll 7-8 mln aafriklase viimine Brasiiliasse ja Kariibi mere basseini maadesse. Vabatahtlikuna mindi Ameerikasse pigem vähe, kuigi peamine sisseränne USAsse ja Kanadasse algas 17

Globaliseeruv maailm
Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega
25
doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

1 20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused

Sotsiaalpoliitika
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas inimesed saavad omaalgatuslikult luua ühinguid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused? Demokraatia: Põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest seadustest Diktatuur: Diktaatori tahtest Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna mõiste tuli maailmas käibele alles viimastel aastakümnetel. Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun