agonistid, alfa-antagonistid ja kaltsiumi blokaatorid. piiratud liikumisvõime, mis on seotud paljude haigustega (artriit, puusaliigese deformatsioon, südamepuudulikkus, halb nägemine, halvatus), on vanemaealiste inkontinentsi võimalik põhjus. kõhukinnisus ja roojamasside kuhjumine soolestikus. Väljakujunenud inkontinentsust on kuus tüüpi: stressi-, sund-, sega-, ülevoolu-, funktsionaalne ja mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus. Sageli võib ühel patsiendil olla korraga mitut tüüpi uriinipidamatust. Pingutus- ehk stressiinkontinentsus - tüübi kõige sagedasem põhjus on väikese vaagna lihaste toonuse langus ning seda esineb sagedamini naistel. Mõnel juhul võib see olla põhjustatud ka ureetra sulgurlihase puudulikust funktsioonist. Riskiteguriteks on menopausi ajal kujunev vaagnalihaste atroofi a, kuid see võib esineda ka pärast
tähendust. Kõigile on arvatavasti selge selle fraasi kaks esimest sõna, kuid te ei pruugi teada kolmanda sõna tegelikku tähendust. Aga mida peaks siis mõistma väärtuste all? ---Väärtus on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde mingil muul viisil kuulub. Väärtuseks nimetatakse ka väärtustatavat eset või asja ennast, kuid väärtuste olemasolu tingimuseks on enamasti vajalik millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Väärtuste vajalikkusest saab kõige paremini aru, kui jälgida Eestimaa tulevikku selle lapsi. Laste endi tähelepanekud annavad aimu, millest nad tunnevad kõige rohkem puudust need pole niivõrd materiaalsed väärtused. Hoopis perekonnas valitsev soojus, armastus, hoolivus ja toetus on palju enam väärt kui raha või kallis auto. Perekond, kus laps saab tuge nii emalt kui ka isalt, on ühiskonna üks jäävaid põhiväärtusi
Ja ülejäänud 20% väärtustest langeb ülejäänud 80%-le asjadest. 10. 3 K reegel (kavatse,korrata, korda) 11. Mis on psüühika organismi võime peegeldada keskkonda ja vastavalt sellele muuta oma käitumist. 12. Mälumahu graafik 13. Ice-breaker harjutus, ülesanne inimeste vaheliste barjääride lõhkumiseks. 14. Saboteerimine jalgealuse õõnestamine. Psüh. täh. mitu mind, kes tahavad erinevaid asju. Teadlik saboteerimine: tean küll, aga ei tee. Mitteteadlik saboteerimine: tean küll aga unustan. 15. Mis on viha on tunnete jäämäe nähtav tipp, selle põhjustavad mitmed ebameeldivused. 16. Õpitud optimist Martin Seligman : Pigem seletada oma ebaõnnestumist optimistlikult ning minna edasi, kui hoida kinni pessimistlikust seletusviisist ja enam üldse mitte katsetada. 17. Aktiivne kuulamine Jutu sisu ümbersõnastamine. Tunnete peegeldamine. 18. Mis sisaldub heas kuulamises Tähelepanelik vaikus. Empaatiline näoilme ja zestid.
Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 6. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 7. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik
Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 7. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: · Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) · Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 8. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik
Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik
Objektisuhetel on selles faasis eksperimenteeriv varjund. Minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde. Püütakse leida kõrget hinnangut, teada saada oma rolli koosolemises, vallutatakse ja ollakse vallutatud. Teostub internaliseerumine ja uued objektid saavad oma representatsiooni. Need kompenseerivad osaliselt primaarseid representatsioone. (Mangs, Martell 2000:316) Uute objektivalikute puhul on tähtis, et nad oleksid perekonnavälised ja neil oleks erootiline hõivang, kuigi mitteteadlik. See hõivang hõlmab nii maskuliinseid kui ka feminiinseid jooni, mis identifitseerumise ja internaliseerumisega saavad adekvaatsed proportsioonid. (Mangs, Martell 2000:316) Varane noorukiiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg. Endistest objektidest mõnevõrra vähenenud hõivangud paigutatakse nüüd uutesse objektidesse. Enesestmõistetavalt on oluline, et nooruk on saanud luua nii positiivse suhte vanemaga, mis vaatamata teismeea katsumustele alles jääb
Mitteverbaalsed (kehakeel): · Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon · Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo · Visuaalsed - silmside · Miimika näoilmed · Kineesika zestid käte ja käsivarte liikumine, poosid · Prokseemika ruumikasutus Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaane kommunikatsioon: Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik
mitte ainult ei määratud, vaid nad ise tahtsid saada tööalasteks partneriteks. Nad uurisid ka edaspidi kõiki salatoimikuid, mis olid kõrvale visatud, mida nimetati võimatuteks. Tegelased: Scully à agent, kes uuris toimikut ja lahendas mõistatuse. Mulder .à agent, kes uuris toimikut ja lahendas mõistatuse. Truit à Scully ja Mulderi töö andja, boss. Billy à Oregoni detektiiv ja poisi isa. Poiss à alateadvuses tapja, kes istus hullumajas ja kes oli "võimu" mitteteadlik abiline "Võim" à Saladuslik UFO või linna valitsev must vari, kes pole Maa elanike poolt loodud. Ega üldse inimeste loodud. Peggy O'Dell à Üks 1989.aasta lennust, kes sai surma. Ray Soames à Üks esimene märgistatutest koos poisiga.
Hoiakud Hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi kohta skaalal positiivsest negatiivseni. Hoiakud on õpitud eelsoodumused reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiakud on emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes tegutsemise tehnikad. Hoiakud on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks . Väärtushinnangud Väärtus on millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Inimkäitumises väljendub väärtus väärtushoiakutena. Tarbimisharjumused, tarbimisharjumuste muutumine. Tarbimise vähendamise, toodete kordus ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia. Erinevatel ühiskonna arengu perioodidel on inimeselt nõutud ja eeldatud erinevaid võimeid. Tänapäevasele arenenud ühiskonnale on
Pankasid kontrollib Eesti Panga juures tegutsev pangainspektsioon. 7. Pankrot Ehk maksujõuestus on olukord, kus ettevõte ei suuda täita endale võetud maksukohustusi. Pankroti korral toimub ettevõtte kõigi varade realiseerimine nind saadud rahadega kustutatakse võlausaldajate nõudeid. Ettevõtte edu ja ebaedu on sõltuv tema juhtide tegevusest, keskkonnatingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale. Ebaõnnestumise põhjuseks võib olla kehv juhtimine, mitteteadlik kontroll või segadused varaga ümberkäimisel. Pankroti ei kuuluta kunagi välja Eesti Pank. Seda saab teha vaid kohus. Samas kohustab seadus Eesti Panka panga palnkrotti algatama kui oank on püsivalt maksejõuetu.
Alzeimeri tõvest tekkinud unustamise vahel. Tavaline unustamine: *Unustatakse detaile, mitte sündmusi *Meenub hiljem *Võimeline kasutama märkmeid *Tunneb ära kohti ja inimesi *Suudab järgida juhatamist *Teab päeva ja aega Alzheimeri tõve korral: *Unustatakse hiljutisi sündmusi *Ei meenu enam, mis kord unustanud *Ei ole võimeline kasutama märkmeid, kui haigus juba arenenud *Lõpuks ei tunne enam midagi ära *Ei suuda jälgida juhatamist *Mitteteadlik päevast ja ajast Muutused emotsioonides ja tujudes: Alzheimeri tõve põdev inimene teab vähem väljendeid, kui terve inimene, ta on vähem elurõõmus ja aktiivsem. Haigel kaob võime kontrollida oma tujusid ja emotsioone. Haigel võib kiiresti vahelduda kurbus, lõbusus, hüsteeria ja ta võib teha suuri numbreid väikestest asjadest. Haige võib muutuda kahtlustavaks oma lähedaste tuttavate suhtes. Muutused käitumises:
8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine · paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon · ekstralingvistilised-hääle tugevus, tempo · visuaalsed-silmside, · miimika-näoilmed, · kineesika-zestid, poosid · prokseemika-ruumikasutus Edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata, sageli on mitteteadlik. Defineerib suhte:sümpaatia/antipaatia,staatus,seotus,suhte kvaliteet;Võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid;Toetab verbaalset kommunikatsiooni;Reguleerib kommunikatsiooni kulgemist;Tagasisideme vahend;tõhusal suhtlemisel on mitteverbaalne kommunikatsioon partneritel ühildunud. 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne- Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine
andmine välisele stiimulile, ka nt optilise ja auditoorse flow tõlgendamine liikumisel; vestibulaarsüst, lihastes, liigestes ja siseorganites) · Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse, nt peopesal palju rohkem kui käsivarrel, kahe- punkti tundlikkus; fooveas reetinal koonusrakkude tihedus suurim; koertel parem haistmine lõhnar-te tiheduse tõttu Sensoorsed nägemisteed: teadlik genikulostriaat ja mitteteadlik tektopulvinaarne, nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas.
esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma). · Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada. · Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne. · Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus
Kaitsemehhanismid jagunevad (enesepetmine ja muljekujundamine). Sellest lähtudes Paulhus: • Muljekujundamine (IM) – teadvustatud ja eesmärgipärane tegevus, kirjeldamaks end paremini kui on tegelikkus (seostub + Ekstravertsus, + avatus, -‐ neurootilisus) • Enese petmne (SD) – mitteteadlik ja pole suunatud väljaspoole (+ sotsiaalsus, + meelekindlus) -‐ Eneseupitamine – kalle oma pos külgede esiletõstmiseks -‐ Eitamine – neg külgede mahasalgamine Meetod: Self Criterion Residuals Tulemused: • Faktor alfa – kadluvus näha end kompetentsemana (egoistlik kalle) –
uues pakendis toodet aktiivselt tarbima. Nii näiteks tõusis Tallinna Piimatööstuse toodete müük 2006. aastal keskmiselt 25 protsenti pärast seda, kui võeti piimatoodete puhul kasutusele korgiga pakendid (Paimets 21.03.2009). Lihtsalt disainilt uuendatud pakend võib mõjuda tarbijale sageli manipuleerijana. Ta ahvatleb ostma tegelikult mittevajalikku kaupa, varjab kauba puudusi, manipuleerib ostja tunnetega, sunnib tegema mittekasulikke ostuotsusi. (Roose 2004: 42) Mitteteadlik tarbija ei pruugi seda tähelegi panna, teadlikku tarbijat võib see aga häirida ja koguni toote vastu suunata. Pealegi näeb teadlik tarbija pakendites veel probleeme. Pakend on reostuse allikaks, sest sageli kasutatakse pakendamisel mitteümbertöödeldavaid sünteetilisi materjale. Tihtipeale osutuvad need ka suhteliselt kalliteks materjalideks ning tarbija on see, kes peab selle eest hinnas juurde maksma.
Tap into- kasutusele võtma 460. Tenfold- kümnekordne 461. Theory- teooria 462. Threat- ähvardus 463. Thrown off välja vistatud 464. Tinker jändama 465. Tinker- nokitseja, meistrimees 466. Toddler mudilane 467. Tot up- kokku võtma 468. Track- jälgi mööda järgnema 469. Trader- kaupmees 470. Transaction- tehing, kanne 471. Tricky- konksuga, keeruline 472. Troops- väed, sõjavägi 473. Truly- tõesti U 474. Unable võimetu 475. Unaware- mitteteadlik 476. Underprice alahindama, 477. Underwrite- garanteerima 478. Unforeseen- ettenägematu 479. Unjustly alusetult 480. Unobtrusive- märkamatu 481. Unprecedented- ettenägematu 482. Unravel- lahti harutama 483. Unthreatening- ohutu 484. Urging õhutades 485. Utterly- täielikult, üleni V 486. Valuable- väärtuslik 487. Value- väärtus, maksumus 488. Varieties sorte 489. Variety- mitmekesisus, sort 490. Various- mitmekülgne 491. Wealth- rikkus
konstruktsiooni/ehituse muutmine; nõuetele. - toote kasutamine pärast ebaseaduslikku Mõõteriista kasutava isiku kohustused omandamist; - Mõõteriista kasutav isik peab mõistma toote - teiste tootjate tarvikute kasutamine ilma Leica kasutamisega seotud ohutusalaste juhiste Geosystemsi loata; sisu ja tundma kasutusjuhendit. - teadlik või mitteteadlik mõõteriista kasutamine - Mõõteriista kasutaja peab teadma tellingutel redeleid kasutades, töötavate asjakohaseid kehtivaid ohutustehnika masinate või kaitsmata masinaosade ja eeskirju. paigaldiste juures; - Kui mõõteriist kaotab oma ohutuse, siis - mõõteriista suunamine päikesesse; informeerima sellest Leica Geosystemsi. 4
tagajärjel. Töö teoreetilises osas töötati läbi erinevaid raporteid ning raamatuid toitumise ning tervise kohta. Uurimistöös läbitöötatud allikate põhjal võib väita, et noorte toitumine on aastate jooksul muutunud ning toidule, mida süüakse ei pöörata erilist tähelepanu või lihtsalt ei 3 osata seda teha. Uurimistöös käsitleti ka toitumishäireid, teada saamaks, kas mitteteadlik dieedipidamine võib kahjustada noore inimese tervist. Tööle püstitati hüpotees: Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased toituvad teadlikumalt, kui Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilased, kuna maapiirkonnas tegeletakse rohkem mahepõllundusega ning puuduvad rohked võimalused rämpstoidu söömiseks. Koostatud ankeetküsimusele vastas kokku 41 õpilast. 4 1. VARASEMAD UURIMISED
Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse – nt peopesal rohkem ki käsivarrel, koertel parem haistmine lõhnaretseptorite tiheduse tõttu. Sensoorsed nägemisteed Teadlik genikulostriaat - Optiline kiasm e nägemisristmik - Info läheb kõigepealt risti ja kuklasagaras jõuavad kokk. - Mida eespool silmad on seda parem 3D on - Ca 90% närvidest - Muster, värv, liikumine, teadlikud nägemisega seotud funktsioonid - Loomadel kellel on silmad rohkem laiali ei ristu närvirakud Mitteteadlik tektopulvinaarne - 10% närvidest - Visuaalse stimulatsiooni kindlakstegemine ja selle järgi orienteerumine - Ürgsem ja teadvusevälisem - Töötab ainult reaalajas Sakaadid – kiired üheaegsed silmade liigutamised ühes suunas. Nende tõttu oleme 4h päevast pimedad. Silmaliigutuste mõjul saadud info paneb kokku alles aju. Nägemisega seotud häired: - Visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad
- Taju kui moderaator või hoopis täiesti eraldi muutuja? - Madden (1992): kus kontroll oli väiksem – on kasu taju lisamisest mudelitesse - Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane
ühendab kihid mis omavahel ei tohi suhelda) ning see järel tekkib „broken window effect“(seisab üks mahajäetud maja. Kõik on majaga korras. Maja seisab aastaid. Piisab, kui üks inimene või aeg lõhub ära ühe klaasi. Siis õigepea katkeneb teine klaas, kolmas jne ja siis tekib vajadus maja lammutada). – teised arendajad peatuvad jälgima seda reeglit ka. Arhitektuuri erosioon – arhitektuuri mitteteadlik muutmine, lõhkumine. Arhitektuur on oluline sellepärast, et sellest sõltub kuivõrd kallis on süsteemi edasi arendada või muutma. Kui arhitektuur ei ola paigas, siis iga muudatus muutub aina kallimaks. Arhitektuuri mustrid Arhitektuuri mustrid – millel põhinevad enamus arhitektuuridest. Enamasti kasutatakse tarkvara vundamendi ehitamises erinevate arhitektuuri mustrite kombinatsiooni. Iga muster on millegi jaoks head. Aga igas mustris on ka omad miinused
21. Teadmusjuhtimine ja teadmuse teke organisatsioonis. Lisanduv info annab maksimaalset efekti, vananeva info kasutamine väheneb. Kindlapiiriline e. selge teadmine, mida saab edastada kasutades sümboleid. Kultuuriline teadmine- org. liikmed kasutavad seda, et tajuda, seletada, hinnata reaalsust (arvamused, veendumused, uskumused). Mis on probleem, põhjus- tagajärg seos, mida peab tegema, miks asjad juhtuvad. Seos on kompetentsusega (mitteteadlik kompetentsus- kingapaelte sidumine ja teadlik kompetentsus- lennuki juhtimine). Teadmusjuhtimist võimaldavad - koostöö, usaldus, teadmuste loomise protsess, õppimine, organisatsiooni loovus ja tulemuslikkus, välisallikate kasutamine, vabadus luua ja katsetada. Kasutatav sõnavara peab olema üheselt mõistetav. 22. Liidri ja järgija suhete kujunemist mõjutavad tegurid ja protsessid. Suhe tugineb tasude vahetamisel
Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: * automaatne - kas talvel on külm? * arutlev - kas modellid teenivad palju raha? 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Mittedeklaratiivne mälu on seotud reflektiivsete motoorsete ja tajumuslike oskustega. Materjali esiletoomine on mitteteadlik. Implikatsioon mälu on rigiidne, tihedalt seotud selle algse situatsiooniga, millal õppimine aset leidis. Deklaratiivne mälu on faktide teadmine inimeste, kohtade ja asjade, aga ka selle kohta, mida need faktid tähendavad. Mälu on väga paindlik ja seotud suure hulga informatsiooni omavahelise sobitamise ja seostamisega. Deklaratiivset mälu saab veel jaotada episoodiliseks (seotud sündmuste ja isiklike
(hoiakutestid ja küsitlused; Likerti, Thustone`i, Osgoodi skaalade kasutamine); 2. Uute hoiakute loomine. Püütakse luua soodsaid hoiakuid reklaamitava kauba ning reklaamiva firma suhtes (üksikreklaamid, reklaamikampaanijad, sponsorlus). Selle suuna alla kuulub ka olemasolevate hoiakute muutmine kauba/teenuse jaoks soodsamas (positiivsemas) suunas. Erinevad kahe protsessi/reziimi teooriad Implitsiitsed protsessid Intuitsioon on (1) mitteteadlik ja (2) kiire otsustusprotsess, mille käigus (3) kohaldatakse hetkesituatsioonile kognitiivne skeem ning mille väljundiks on 4) emotsionaalselt laetud valik. Assotsiatiivne Reeglipõhine Sisu Assotsiatsioonid Loogikareeglid Allikad Korduvad kogemused Teadlik infotöötlus (sümbolilised
Tunnetusstrateegia on eesmärgile suunatud tegevus. See on seotud oskuse sooritamisega kaasneva tunnetusprotsessi tagajärjel saadud informatsiooni töötlemise ja selle esitamisega. Holistiline või analüütiline tunnetusprotsess. Teabe edastamiseks on 2 võimalust: suuline ja imiteeriv liigutuse ettekujutamine. Kombineerides töötlemise (holistiline vr. analüütiline) ja esitluse (suuline vr. imiteeriv), saame tunnetusviiside kombinatsioonid. Tunnetuslik tegevus võib olla teadlik või mitteteadlik, efektiivne või mitteefektiivne, peale sunnitud/suunatud või vabatahtlik. Tunnetusstrateegiat ei saa kasutada enne, kui õpilane pole motiveeritud ning sihilikult valmis seda algatama ja kontrollima. Tunnetuse taktika on kohaldatud spetsiifilise ülesande jaoks. Nt. maa-ala kaitsega seotud tegevus, kus tuleb tunnetada konkreetseid tegevusi ning sobivust vastavasse konteksti. Mõnikord võivad õpilased tunnetuse taktikat kasutada enesele teadvustamata. Nii võib arvata, et nad võivad
orbitofrontaalkorteksisse > taalamusest somatosensoorsesse korteksisse - G-valguga seotud metabotroopse retseptori tööpõhimõtted (on ka keemilistes meeltes oluline). - Üsna aeglane aga pole ülikiiret reaktsiooni vaja nt haistmine - Reageerivad väljaspool rakku olevale kemikaalile rakusisese jadaga Liigutuste kategooriad. Atsetüülkoliin – põhjustab skeletlihaste kokkutõmbeid - Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine - Liigutused sõltuvad tagasisidest, aga refleksidel selle puhul kasu pole sest liigutus tehakse nagunii lõpuni - Liigutuste jadad – tiivalöök, koera raputamine (peast alates) Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha.
Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Kehakeel, näoilmed, zestid, prokseemika ehk ruumikasutus, puudutused, pilk, miimika, välimus, riietus, nn signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on märksa raskem kontrollidaMitteverbaalsete sõnumite saatmine võib sagedasti olla mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid esinevad enamasti paralleelselt ning võivad olla teineteisest sõltumatud. Mitteverbaalsed sümbolid lähtuvad sageli emotsioonidest. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised(nt füüsilised mingi heli, mis takistab teist inimest kuulmast(vaas kukub) või füsioloogilised(hea/halb kuulmine või
Seda oleks võinud teha pingsamaks just mingi põnevustava võttega. Samuti psühholoogilise probleemi oleks võinud tõsta mingi kavatsusliku võttega efektselt esile. Aga autor ei asu veel midagi leidma, vaid alles uurib ja seepärast igasuguse efektsema kombinatsiooni puudumine on talle vägagi omane. Ei taha väita, et . . T. teadlikult hoidus igasugusest põnevamaks kruvimisest; pigemini ta oli siiski niisuguste võimaluste suhtes veel üldse mitteteadlik. Niisamasugust kõige igapäevasemat ning algelisemat arengut näeme ,,Rahaaugus", ehk küll siin on nihutatud rahaauk erilisse ossa. Uusromantilised intelligentsinovellid ,,P i k a d sammud" (1908), ,,Noored hinged" (1909) ja ,,Ü l e piiri" (1910), mis on ilmunud kobaras, oleksid võimaldanud rakendada plaanitsetud ehitusvõtteid ja arvatavasti sel teel oleks võidud neid intensiivistada, kuid ka siin ei näe veel midagi seesugust. Niisamuti on ,,Varjunditega" (1917)
Piiriületus viidab dionüüsilistele. Mehelikkuse piirid lakkavad olemast. Kui sa oma mehelikkust lõpuni järgid siis lahustud selles. Rahulduse asemel enesehävitus. Nii liialduslikult, maksimaalselt rahuldust, et mõjub enesehävituslikult. Oluline raamat, Singer ,,Androgyny" kirjutab dionüü...st Androgüünlus Singeri arvates ei ole mehelikkuse/naiselikkuse segiajamine, mitte bi/homoseksuaalsus, mingi psüühikasisene ringlus. Dionysus mitteteadlik endast. Pole oma meheliku/naiseliku poole vahel rahu teinud, seega pole adrogüün. Diol segamini, ta ei tea kes ta on, identiteedi kaos. Piirideta kaos, miski segane rokkmuusika kordab seda. Rokkmuusikas vähemtähtsaid, vähem puhtaid näiteid sama probleemistiku kohta küllalt palju, üks olulisemaid, reljeefsemaid näiteid, kuidas maskuliinse,feminiinse piiri ületab The Doors. Kõik tuntumad lood räägivad seksuaalsusest, mis on ületanud maise piiri
taastamisega - Parem prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise mälu taastamisega kui vasak prefrontaalne koor Nt leidis Tulving et vasak orbitofrontaalkoor on aktiivne sõnalise info omandamisel kuid need piirkonnad ei osale sellise info taastamises, pigem on taastamisel aktiivse parem dorsolateraalne prefrontaalne koor ja parietaalsagara posterioraalsed… Pikaajaline implitsiitne mälu - Implitsiitne mälu – mitteteadlik, tahtmatu mälu – õpitud osused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused jms Praimimine - Eksperimentaalne tehnika mille puhul kasutatakse stiimulit et muuta närvisüsteem tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale esitamisele - Gollini test – uuritavale näidatakse mittetäielikke pilte ja küsitakse mis seal on. Näidatakse järjest selgemat pilti kuni ära arva. Mõni päev hiljem tunnevad inimesed
kuidas saad kirjutada kõige lihtsamalt nii, et oled täitnud kirja eesmärgi ja kirja saaja ootused. Kui oled kirja valmis saanud, siis loe kiri uuesti läbi ja vaata, kas kiri: vastab eesmärgile vastab kliendi ootustele on üheselt mõistetav on visuaalselt ülevaatlik on kirjutatud nii, et lihtsalt on kõik oluline tekstis kiiresti märgatav on kirjutatud nii, et olenemata sellest, mitmenda kirjaga samas kirjavahetuses tegemist on, saab seda kirja lugev asjast mitteteadlik isik probleemist ja sõnumist aru Ei ole olemas üheselt head kirja. Kiri on igas situatsioonis erinev ja selle headuse määrab lõpptulemus kas ja kui suurel määral kiri täidab eesmärki. 43 1.5 Ametkirja standard Ametikirjad jagunevad nende iseloomu järgi: algatus-, vastus-, kaas- ja kinnituskiri. Algatuskiri on kiri, milles esmakordselt püstitatakse probleem, edastatakse või küsitakse teavet ning
istmikunärvi, puusaliigese, põlveliigese või seljaga, kuna ta asetab oma keha balansist välja, jättes lihastega toetamata õige asendi. Häiritud on nii lülisamba kui ka selja normaalne töö. Eriti kui tegemist pole lihtsalt vale joondumisega seistes, vaid tantsija juhul näiteks pöördeid tehes. Vähene teadlikkus ühel jalal seistes, mõjutab tantsija tervist, arvesse võttes, et tantsija teeb neid vigu kordustena rohkem, kui mitteteadlik tavakodanik. Vale joondumisega on tõenäoliselt tegemist juhendaja eksimusega, kuna pole parandatud kehahoiakut, mida algaja tantsija ei pruugi ise teadvustada, seda eriti, kui tantsijal on põlvedes sünnipärane hüpermobiilsus ehk 5 ülepainduvus. Vale joondumine on tantsija jaoks alati nö "libe jää". Näiteks ületreenitud väljapoolsus jalalabades balletitantsijatel
2) Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega; 3) Parem prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise mälu taastamisega kui vasak prefrontaalne koor *Temporaalsagara paremal poolel ruumilised testid, nägude äratundmine ja vasakul poolel sõnade nimekirjad, konsonantide kolmikud, mitteruumilised seosed Mis on implitsiitne mälu ja millised on implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse. Mitteteadlik mälu: oskused, harjumused, praiming, tingimine. Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad? Emotsionaalne mälu jaguneb teadlikuks ja mitteteadlikuks (meeldimine, vältimine, hirm) Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? nimetatakse ka töömäluks või temporaalseks mäluks. See on neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest.
grupikuuluvuse tuvastamisest 2. annab nägemus maailmast - kui mingi kategooria on aktiveerunud, siis kaldutakse nägema, et selle liikmetel on kõik omadused, mis on seotud selle kategooriaga. Kategoriseerimine võimaldab ette ennustada käitumist ja alaneb enda ebakindlus. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Millal me teisi kategoriseerime? kui isik pole meile piisavalt oluline tema kohta põhjalikumate uuringute tegemiseks. Enamasti on tegevus teadlik, aga võib olla ka mitteteadlik. Kategoriseeritakse mitteteadlikult kui: 1. esmaste omaduste baasil kõige esmane omadus omab kõige suuremat mõju 2. isik on omaduste poolest äärmiselt erinev 1 mees naiste seas 3. kõige sagedamini kasutatav omadus välimusel põhinevad omadused nagu rass, sugu. Stereotüüpide allasurumine Macrae, Bodenhausen, Milne ja Jetten (1994) eksperimendid: Kahele grupile anti skinheadi pilt ja paluti teda kirjalikult iseloomustada. Ühele
Üldse on püstitatud oletusi, et prospektiivne ja retrospektiivne mälu võivad olla käsitletavad kui täiesti erinevad süsteemid. Mälutehnikad ehk mnemotehnilised võtted ehk mnemoonikad Ilma igasuguse kahtluseta allub mälu hästi õppimisele ja harjutamisele. Oma mälu on võimalik sihikindla harjutamisega parandada igas eas. Sõnalise materjali organiseerimiseks on soovitav kasutada selle riimimist. Selle seaduspärasuse mitteteadlik kasutamine rahvaluules on säilitanud meile tohutu koguse suulist pärimust kirjakeele eelsest ajast, mis muidu oleks päästmatult kadunud. Võõrkeele sõnade õppimisele aitab tõhusalt emakeelsete kõlaliselt sarnaste võtmesõnade kasutamine. Materjali visuaalne organiseerimine hõlbustab meeldejätmist. Sama eesmärki teenib meeldejäetava materjali sisuline organiseerimine (jaotamine, küsimuste esitamine jne.) meeldejätmiseks. Õppimise
viisil. Saadud tulemused on rakendatavad sündmuste võrdlemisel. 1 Autentse dilemma puhul keskendutakse kogu otsustusprotsessile, motiivist kuni tegutsemiseni. Konstrueeritud ja väljamõeldud dilemma puhul keskendutakse vaid probleemi lahendusele; selle puhul pole mingit otsust vastu võetud, selleni peavad õpilased ise jõudma. Holokausti käsitlemisel on konstrueeritud dilemmad ülearused. 70 Analüüsi teostamise etapid 1. samm: teadlik – mitteteadlik Analüüsides teatud tegu või sündmust ning selle toimepanijaid, on esimene küsimus: Kas see inimene või need inimesed teadsid, mida nad teevad ja kas nad teadsid, et nende tegevus põhjustab kannatusi või ei teadvustanud nad seda? Pole ilmselt kahtlust, et inimene, kes on ohvritega otseses kontaktis, teab, kuidas tema teod ohvreid mõjutavad. Olukorda on raskem määratleda juhul, kui asi puudutab inimesi, kes olid holokaustiga kaudsemalt seotud.
annaabi.ee 
