Mitsellide moodustumine on hüdrofoobne interaktsioon, mis toimub põhimõtteliselt selleks, et vältida mittepolaarsete süsivesinike (pindaktiivsed ained e PAA) kontakti veega, kogunevad nad kas õhk-vesi piirpinnale või mitsellidesse.
Mitsellil on polaarne ja mittepolaarne osa. Osa PAA molekule koguneb vesilahuse pinnale, molekuli hüdrofoobne osa ("saba") tõrjutakse lahusest välja ning polaarne hüdrofiilne osa ("pea") jääb lahusesse.
Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega.
Mitsellide tekkel on suur tähtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine)
Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel.
Mitsellide moodustamine on oluline, sest see muudab lipiidide osad vees emulgeeruvateks. Sel moel on võimalik rasvhappete ja monoglütseriidide imendumine läbi soole limaskesta epiteelrakkude hattudes olevate pooride, mis on ümbritsetud hüdrofiilse orientatsiooniga struktuuridest.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
