Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, sepp, liberaalid, karistada, ideoloogiat, ideoloogiaks, kindlaid, mittepoliitilised, feminism, sürrealism, budism, ettekujutus, erakonnad, saades, küsimusi, valikud, elujärg, väitega, minagi, jääks, terviseprobleemide, hindama, tegude, ühtib, lubada, arutlusest, selgub, haakub, liberaalne, eelnevatPOLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu
Eelkõige aitaks see põgenikel siinse eluga paremini kohaneda ning lisaks palvetamisele, saaksid moslemid seal omavahel suhelda. Samuti tekitaks see Eesti rahva seas huvi selle usu vastu ning muudaks neid leplikumaks. Muidugi tooks see endaga kaasa lahkhelisi ja probleeme ning riigile läks mosee ehitamine kalliks maksma. Kuid arvan, et positiivseid aspekte mosee ehitamisel on rohkem ning seda tuleks teha. 4. Kas toetad pigem parem- või vasakpoolset ideoloogiat? Põhjenda. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism ja konservatism. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et igale inimesele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Mina pooldan pigem parempoolset ideoloogiat, sest kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg ikka isiklikest jõupingutusest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp.
Tegutsemispiirid on rangelt paika pandud, võrgustikuvalitsemine on paindlikum b.)esinemine: hierarhia nt erasektoris, kus on kindlad alluvad ja ülemused. Võrgustik kodanikuühiskonna korral c.) tooge kolm võrgustiku näidet: KOV ümarlaud, rahvusvähemuste ümarlaud, regionaalarengu ümarlaud 12.Poliitilised ideoloogiad (Liberaalide, konservatiivide, sotsiaaldemokraatide peamised seisukohad). IDEOLOOGIA on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. POLIITIINE IDEOLOOGIA maailmavaade, korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. Poliitiliste ideoloogiatele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid., kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ning võrdsuse küsimusi.
kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võrgustikuvalitsemine- valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid
puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal ja keskkonnapoliitika 2) Erasektor ehk tulundussektor II (majandus) kõik eraomanduses olevad ettevõtted majanduse eesmärk on tulu saamine tootmine ja kauplemine 3) Kolmas sektor ehk mittetulundussektor III (kodanikuühiskond) tegevused, mis on loomult sotsiaalsed ehk ühiskondlikud ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused (korteri-ja suvilaühistud, huvialaühendused, spordiseltsid ja -klubid, usuühingud, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, õpilas-ja noorteorganisatsioonid jne) eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet inimene osaleb vabatahtlikult, see ei too talle rahalist tulu . Kodanikuühiskond- selles valdkonnas tegutsevatel inimestel pole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine.
tegevusprogramm, näitab kuidas tulla võimule, millistele sotsiaalsetele gruppidele tuginetakse, kuidas tahetakse korraldada majandust ja ühiskonnaelu. Ideoloogiad koosnevad maailmavaadetest, valitsemisest ja rahvusvahelistest suhetest, majanduspoliitikast, sotsiaalpoliitikast ja võrdsusküsimusest. Ideoloogiad: Poliitiline ideoloogia-maailmavaade, korrastatud ideede süsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. On seotud võimu ja valitsemise küsimustega; esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi, peab seda ainuõigeks; asub mingil kindlal positsioonil, pole neutraalne. Mittepoliitiline ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja valitsemisega (budism, romantism, feminism, asketism, ökologism). Liberalism- keskne mõte on vabadus, individualism (tähtsad on üksikisiku huvid,
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse,
5. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada igapäeva elu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes. 6. Riigivõimul on üks keskpunk vabariigi valitsus ja riigikogu, ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigiorganid ehk institutsioonid ja nende tunnused Riigiorganid on riigistruktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaid ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Neid võib liigitada mitut moodid: · funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid. · Asendi järgi saab eristada kesk- ja kohalikke organeid · Tegutsemisviisi järgi võib eristada ainuisikulisi (president, õiguskantsler, riigikontrolör) ja kollegiaalseid organeid (riigikogu, valitsus) Eesti olulisemad riigiorganid on: 1
12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust? Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas, läbipaistev ja kodanikke kaasav valitsemine. Demograafiline jätkusuutlikkus positiivne iive, rohkem lapsi, Sotsiaalne jätkusuutlikkus - inimese haritustase, tervis tööpotentsioaal, kaasatus ühiskonda Võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I
jääb selgusetuks. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Silma paistavad mõningad stiilivead: nt on isikud Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. segamini(rääkis lapsest ja siis hoopis endast). Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Autor kaldub teemast kõrvale, Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine kuna peatub liiga kauaks tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö sellel, milliseid eesmärke meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. enamik inimesi väärtustab. See ei tõesta kuidagi, miks on Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast eesmärgid tähtsad. oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et
Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ning on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parempoolsed on jäigemad, vasakpoolsed aga liberaalsemad. XIX sajandi alguses domineeris konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioone säilitada ning kaitsesid privileege ja absolutismi. Liberaalid esindasid valgustusaja vaateid. Kodanlus, keda esindasid liberaalid, tahtis suuremat võimu. Tööstus arenes, tööliskond suurenes, kuid tema olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus. 1830. aastail said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal ettevõtlusel põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismiõpetused jagunevad nõnda: 1) revolutsioonilised sotsialismiõpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel;
religiooniga, tulevikus veelgi õigem "religioon" 18. sajandi lõpul toimub religiooni ja ideoloogia vastandumine. 19. sajandil ideoloogiate omavaheline võitlus muutusi soosiva aupaiste pärast. o Liberalismi mõju: ideoloogia oli positiivne, ideoloogia pidi asendama religiooni. Karl Marx o Negatiivne ideoloogiakäsitlus (‘Saksa ideoloogia’, 1846): o Ideoloogia on valitseva klassi põhimõtted, o Kes valitseb tootmisvahendeid, valitseb ka ideoloogiat, o Ideoloogia vastandub teadusele, näeb maailma moonutatult, mitte sellisena nagu see tegelikult areneb (determinism), o Proletariaat ei vaja ideoloogiat. Marxi ideede taust: o Seisuste asendamine klassidega, o Teaduse muutmine religiooniks (determinism, Hegel), o Liberalism on Marxi keskne probleem, ehitab oma ideoloogia üles anti-liberaalsena, o Marksism: liberalismi-eelsete elementidega püütakse seletada liberalismi-järgset olukorda Marxi edasiarendajad 20. sajandil
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult
Liberalismi sotsiaalsed nõudmised: ei toeta kõrgeid makseid ja rohkeid seadusi ning eeskirju Konservatismi sotsiaalsed nõudmised: inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus Sotsiaaldemokraatia sotsiaalsed nõudmised: suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Liberalismi sihtgrupp: üksikisik Konservatismi sihtgrupp: kollektiiv ja kogukond Sotsiaaldemokraatia sihtgrupp: kõik 12. Oskad, kindlaid seisukohti siduda kindla poliitilise ideoloogiaga. Riik peab looma töökohti, töö leidmine ei ole ainult enda, vaid ka riigi mure. (sotsiaaldemokraadid) Riik peab tagama igaühe maksimaalse tegevusvabaduse. (liberaalid) Ebavõrdsus on paratamatus, varanduslikud ja staatuslikud vahed säilivad alati. (konservatiivid) Riik peab kaitsma rahvuslikku kapitali ka ettevõtja huve. (sotsiaaldemokraadid) Majanduses tuleb toetada vaba ettevõtlust, konkurents, avatud majandusruum ja riikliku
raamatut riigis"; ,,Poliitilise teooria isa" Bodini suveräänsusteooria I : kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu, mis saaks teda piirata vms. Bodini suveräänsusteooria II : algselt oli rahvas kui tervikus aga loovutas suveräänsuse kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe sai seaduseks. Valitseja allub üksnes Jumala seadustele. Kuna inimlik sanktsioon puudub , karistada saab ,,üksnes" Jumal. Thomas Hobbes (1588-1679) oli oma poliitiliselt hoiakult rojalist. Inglismaa konflikti algul emigreerus Pariisi ning avaldas seal oma põhilised poliitilised teosed. 1651 konflikt rojalistliku eksiilkogukonnaga naases Inglismaale. Hobbes'i eesmärgid : uurida kuidas poliitliline keha funktsioneerib. Ta ütleb, et tema paneb aluse tõelisele poliitilisele teadusele ehk politoloogiale. Ülim eesmärk on saavutada riigi sees rahu.
kajastatud. Osa diktatuuridest on hädas ka kodusõdadega: Nigeeria, Alzeeria, Djibouti, Sudaan, Kongo DV, Rwanda. Totalitarism Kesksel kohal on ideoloogia (näiteks kommunism, fasism, natsionaalsotsialism, äärmuslik islam). Selle ülimuslikkust näitab massiline propaganda ja ajupesu. Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Inimesi hoitakse hirmu all, sest diktaator kardab riigikorra lagunemist. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Kultuuri vihkamist põhjendatakse diktaatorite luhtunud kultuuriliste ambitsioonidega. Hitler olevat tahtnud saada kunstnikuks ja Stalin kirjanikuks. Breznevi (väidetavat) teost "Väike maa" populariseeriti N Liidus. Püütakse saavutada kodanike täielikku kuuletumist (sisemine konformism). Kogu ühiskonnaelu on allutatud tsentraliseeritud riigiaparaadile, mille tipus on juht ja valitsev ainupartei
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
majanduses riigi majandusliku sekkumise vastu. eraomanduse ja madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt. kaitsevad kodumaise kapitali ja ettevõtja huve sotsiaalseks heaoluks peavad esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide rolli. Sotsialism: tänapäeval mõeldakse sotsialismi all enamasti mitte kommunismi ja marksismi, vaid sotsiaaldemokraatiat mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat. ülimaks väärtuseks võrdsus: varem majanduslik võrdsus, praegu võrdsed võimalused majanduses mitmesektoriline konkurentsimajandus suuremate tuludega ettevõtetel, isikutel kõrgemad maksud riik peab tagama igale inimesele normaalse elatustaseme 5) Kas riik peaks parteisid rahastama? positiivsed ja negatiivsed küljed.
19. sajandil on konflikti olemus Lääne-Euroopa ühiskondades muutunud.Keskne konflikti vorm majandusliku eliidi ja mitte eliidi vahel . 20 saj I p ideolgiate äärmuste ajastu . Pol ideoloogiad poliitika mõjutajatena on saavutanud oma kõrgpunkti. Olukord sarnaneb 15-16saj, 17 saj I p ususõdade aegse perioodiga. 20 saj I p otsitakse õigustust ideoloogiate elluviimiseks ( sõjaliselt). II MS järgsel ajastus toimub Euroopas ideoloogiat taandareng, ideoloogiate tähtsus kahaneb järk-järgult . Üheks selle tunnusmärgiks on see , et erinevused ideoloogiate vahel hakkavad kaduma , järjest raskem on vahet teha klassikalistel ismidel. Pol jõud , mis väidavad ennast mingit ideoloogiat kandvad, praktikas viiivad ellu vägagi sarnaseid tegusid. Samuti üh konflikt , mis siiani oli avalikus sfääris üh erinevate huvigruppide vahel , nüüd liigub see konflikt avaliku ja privaatsfääri vaheliseks konfliktiks
Aristotelesest. Arvas, et suveräänsus on kõige kõrgem, igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatu võim ning see annab loa luua seadusi, ilma et selleks oleks vaja kelletki luba küsida. Pidas suveräänsust ühiseks ja terviklikuks mis ei saa kuuluda ühtaegu mitmele suveräänsele kandjale (nt. aristokraatiale ja monarhile). Kuigi arvas, et igasugune võim on Jumalast ja kuulub monarhile, võivad valitsemises osaleda seisuste esindajad. Thomas Hobbes (1588 1679)Oxford haridus. 19a tõlkis Homerose inglise keelde. William Cavendishi koduõpetaja. Äge rojalist. Otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse tekkimise põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Elements of Law, Natural and Politics (1640); The Leviathan (1651). Suveräänne riik tekib ühiskonna looduslik-loomulikust seisundist, kus valitseb ,,kõigi sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), selle lõpetamiseks sõlmitakse üldine kokkulepe suveräänse võimu loomiseks, mis peab tagama korra
tegutseda nii nagu ta soovib- igaühele tema võimete järgi (Heaven helps those who help themselves- aita ennast ise ja siis aitab sind ka Jumal). Inimesed ise on vastutavad oma heaolu eest. Kõige olulisemaks sotsiaaldarvinistiks on Herbert Spencer. Ta võttis aluseks Charles Darwini evolutsiooniteooria ning rakendas seda ka inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht, kus inimesed võitlevad omavahel ellujäämise nimel. Seega ei hoolinud liberaalid kuigivõrd ka sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust, olulisimaks pidasid nad tagada riigis inimestele õiguslikud võrdsed võimalused, et igaüks võiks jõuda võimalikult suure heaoluni. Kes aga eluvõitluses alla jäid, olid nõrgemad, kes pididki paratamatult kaotama. Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil. 20. sajandil asendus see sotsiaalliberalismiga. Selle tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine
ühiskonnas. Liberaalid peavad tähtsaimaks indiviidi vabadust, st indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegutsemisvabadus, majanduses pooldatakse turumajandust, vabaturgu. Madalad maksud, vähe seadusi ja minimaalne riigipoolne sekkumine, mis võiks pärssida ettevõtluse või indiviidi arengut. Sotsiaalpoliitika lähtub sellest, et riik ei peaks looma kulukaid sotsprogramme vaid motiveerima inimesi töötama. Igaüks on oma õnne sepp. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui tingimust, mitte kui eraldi eesmärki ning näevad riigi rollina majanduse reguleerimisest ja sotsiaalpoliitika loomist kujul, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism on liberalismi vastand, ühisk tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja vaid järkjärgulisi reforme. Kollektiiv (rahvus, suguvõsa, kogukond jne) on tähtsam kui indiviid. Pooldavad siiski sotsiaalsete erisuste säilitamist
Oluliseks sai selle puhul võimude lahusus ja võimude vastastikkune kontroll ja tasakaalustamine. Jõudude tasakaal rahvusvahelises poliitikas- olukord, kus riikidevahelistes suhetes mitte ükski riik ei oma domineerivat asendit teiste suhtes. IDEOLOOGIAD Suur Prantsuse revolutsioon märgib feodaalajastu lõppu ja kodanliku ühiskonna sündi. Revolutsiooni valmistas ette uute poliitiliste ideede sünd. Inimeste teadlikkus sekkuda valmitsemisse teatud põhimõtete ja eesmärkidega nimetatakse ideoloogiaks. Ideoloogiad aitavad mõtestada ühiskonda, kus me elame. Konservatiivne ideoloogia Konservatiivne- alal hoidma, säilitama. 19. saj alguses Prantsusmaal. Inimese olemus on muutumatu ja ebavõrdsus paratamatu. Järsud muutused ja revolutsioonid rikuvad ühiskonna arengut. Seaduslikkuse ja korra säilitamine. Ei tunnusta individualismi, kuna see satub vastuollu ühiskonnaga, kuid ei toeta ka järjekindlat kollektivismi, sest see piirab üksikisiku vabadusi
seda siiski ei söö, sest temale see ei maitse. Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et me oleme oma töös head. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, jääb inimesele alati haridus. Ka kui
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial
ja sotsiaalseis erinevusi. (IRL, Rahvaliit, Reformierakond) Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile Aeglased reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel Riik ei peaks majandusse sekkuma Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve
ja sotsiaalseis erinevusi. (IRL, Rahvaliit, Reformierakond) Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) · Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile · Aeglased reformid · Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik · Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel · Riik ei peaks majandusse sekkuma · Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse · Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve · Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja
7 III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID Kodanik saab oma poliitilisi eelistusi kõige hõlpsamini väljendada siis, kui ta liitub teiste endasarnaste inimestega mingisse ühendusse. Sarnase ilmavaatega inimeste ühendus ongi PARTEI või eestipäraselt ERAKOND. Poliitilisel parteil saab olla vaid üks eesmärk: pääseda demokraatlike valimiste kaudu parlamenti, et siin teostada oma ideoloogiat (ideid, vaateid). Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal. Parlamendi esimehe lauast paremal võtsid istet riigipeale (kuningale) tugevama võimu (nn
- ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm
Esimesena Euroopas said õiguse osaleda valimistel naised alles 1906.a. Soomes. Mida selgemalt inimesed teadvustasid, et nad on kas majanduslike huvide võrdõiguslike kaalutuluste tõttu õigustatud sekkuma valitseja ja valitsause tegevuse, s.o. poliitikasse ja riigijuhtimisse, seda selgemalt ilmnes üldisemate põhimõtete, maailmavaateliste seisukohtade ning konkreetsete eesmärkide osa selle sekkumise motivatsioonina. Nende põhimõtete ja eesmärkide süsteemset käsitlust nimetatakse ideoloogiaks, mis toimib ühteaegu nii teoorias kui tegevpraktikas. Ideoloogiad kujunesid madalama seisuse võitluses feodaalse hierarhia ja privileegide vastu, ja seetõttu esindasid sündinud ideed algselt ainult kaht poolust. Vana feodaalse ühiskonna valitsevate klasside huvisid ja maailmavaadet esindas konservatiivne ideoloogia. Uut kodanlikku ühiskonda ja esiletõusvate sotsiaalsete kihtide huvisid kaitses liberaalne ideoloogia. 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil
annaabi.ee 
