Kuid paljudel inimestel puudub kindel soov, mille pärast nad raha koguvad. Enamus soovib lihtsalt koguda raha ja selle hiljem lihtsalt emotsiooni pealt ära raisata, mitte investeerida endasse või kuhugi, mis neile hiljem palju tulu toob. Jutt ei käi muidugi paarist vaid kümnest, viieteist aastasest raha kogumisest, et see panna mingi asja alla. Olgu see siis äri, mida oled alati soovinud alustada või haridus, mida oled soovinud omandada, kuid mis maksab vms. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästliku eluviisi võlud ja valud. Mis on säästmine ? See on kokkuhoid , mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale alguse soovist osta midagi kallimat, mille kohene välja ostmine pole võimalik. Kuigi leidub ka teistmoodi põhjuseid. Selleks, et säästa, tuleb vähem kulutada. Väiksemate kulutuste jaoks millestki loobuda või asendada odava alternatiiviga. Loobumise halvemaks küljeks on
säästa nagu näiteks tervis. Tuleb jälgida toitumist, piisavalt puhkama ja tervislikke eluviise järgima. Kuid õnneks on praeguse aja inimesed muutunud sellest kõigest tänu olude sunnile teadlikumaks ja mõistlikumaks. Kuna need rahasummad, millega mina opereerin pole nii suured, et seda üldse oleks võimalik kuidagi ratsionaalselt kasutada saan, vaid oma pere arvelt säästa, sest selle pealt saame me kõik kasu. Rikas pole see, kes palju teenib, vaid vähe kulutab. Koonerdamine pole kokkuhoid. Ma arvan, et ma üritan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada, kuid paraku see alati ei õnnestu, ning usun, et ka teistel on sellega raskusi. Kõikidel on probleeme, kas siis tihedamini või harvemini, kuid on. Minu jaoks on hetkel kõige tähtsam haridus, mis võimaldab mul hiljem teenida raha. Mida haritum ma olen, seda paremini ma oskan tulevikus kasutada oma aega ja raha ning arvan, et mu mõistmine kõigest sellest, erineb ka praegusest arvamusest hiljem, sest siis olen ma
palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend. Paljud teadlased ja inseneerid leiavad võimalusi, kuidas hoida vett kokku. On tehtud palju leiutisi, mis aitaks inimestel vett kokku hoida. Antud teema on maailmas väga aktuaalne, ning seda on juba uuritud ka, kuid see on selline valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma. Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevaid vee säästmis võimalusi alates asjadest millega tuleks arvestada maja ehitusel, kuni lihtsate nipideni, millega on võimalki vett kokku hoida märkimisväärselt palju. Töö uurimuslik osa põhineb katsetel ning selle tulemuste analüüsil. Antud uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, milline on kodune vee tarbimine ja leida võimalusi selle säästlikumaks kasutamiseks.
Rahandusminister Ivari Padar soovitab inimestel raha säästa ning mitte ära kulutatada kõike, mis palgapäeval kontole laekub. ,,Peame arvestama sellega, et sissetulekute kasv lähiajal enam niisuguses tempos ei jätku ning võetud laenud lähevad intresside tõusu tõttu kallimaks," põhjendas ta raha säästmise vajalikkust. ,,Seega võtavad need tulevikus suurema tüki sissetulekust kui ehk laenuvõtmise hetkel tundus." Ka aitab headel aegadel säästmine tema arvates peredel paremini toime tulla siis, kui palgad enam nõnda kiiresti ei kasva, ent laenud tahavad siiski maksmist. Laenude võtmine on väga suureks probleemiks Eesti ühiskonnas, samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides. Ilmselt on ostuhullus see, mis sunnib inimesi võtma laenu, et ikka edasi tarbida saaks. Enamasti on noored pered laenu võtjateks, et osta endale maja, mööblit, soetada auto või
Kuidas majandada säästlikult? Praeguses ühsikonnas on kõige rohkem kõneainet pakkuvaks teemaks majanduskriis. Tegelikult on väga palju võimalusi, kuidas üksikinimene saab raha kokku hoida ja säästlikult majandada. Olgu see siis kasvõi ainult vajaliku soetamine, odavama telefoni operaatroi valimine või vee ja energia säästmine. Iga pisikene kokkuhoid viib lõpuks suure kokkuhoiuni. Kuid siiski, kuidas inimesed saavad säästlikult majandada? Esimeseks säästliku majandamise võimaluseks on kokku hoida vee pealt. Paljud inimesed hambaid pestes jätavad vee jooksma. Seda ei tohiks teha. See on küll väike asi, aga pika aja peale koguneb kraanist lihtsalt alla voolanud vett päris palju. Ja tegelikult me maksame ilma otstarbeta kraanist alla jooksnud vee eest. Suvel lilli kastes võtame vee otse
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Reedo Koort Elektri säästmine Uurimus Juhendaja: Aivar Metsaveer Tallinn 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2.Taastuvenergia ja taastumatu energia.................................................................................................4 2.1.Elektri kasutamine Eestis...........................................................
Referaat Säästmine ja ostuhullus. Majandus Koostaja: Raimond Ilves 10.12.08 Säästmine Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine. Kui oled suuteline väikelaenu tagasi maksma, siis oled sa suuteline ka koguma. Raha kogudes säästad laenuandjale makstava intressi. Sea endale eesmärgiks mitte võtta väikelaene! Tänapäeva ühiskonnas, kus laenamine ja krediitkaartide kasutamine on otsekui enesestmõistetav, on kindlustundel eriline tähendus. Palju turvalisem on elada, kui sul on paari kuu palk kõrvale pandud ning tead, et vajadusel saad sääste kasutada. Milleks säästa
.......................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................................
Säästmine ja ostuhullus on kaks täiesti vastandlikku asja. Säästmine on oma vara säilitamine ja hoiustamine. Ostuhullus aga on inimestele, kes laristavad oma raha ka täiesti mõttetutele asjadele ning ostetakse seda mida neil vaja tegelikult ei lähe. Ühesõnaga, kui ei osata oma raha hoida. Ostuhullus - kas moetõbi? Kust jookseb piir? Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma
...................................................18 2.2.1. Uurimismudel........................................................................................................................18 2.2.2. Avaliku sektori printsiibid.....................................................................................................19 2.2.3. Uued rõhuasetused haldusjuhtimises.................................................................................... 21 2.3. Tarbimine, säästmine, vara ja sissetulekud riigis.........................................................................22 2.3.1. Avaliku sektori tulud ja kulud...............................................................................................22 2.3.3. Ühiskonnas ümberjaotatavad varad...................................................................................... 23 2.4. Avalik kaup...................................................................................................
.......................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................................
kasutamise vajadus möödapääsmatu, siis suudab keskkonnasäästlikult mõtlev juht planeerida oma sõidu võimalikult lühikest teed mööda ja oskab kasutada EcoDriving sõiduvõtteid. Läbi sõidu planeerimise, ettenägemise oskuse ja säästlike sõiduvõtete kasutamise põletame vähem kütust ja seeläbi paisatakse ümbritsevasse keskkonda vähem saasteaineid. 1.2. Räägime kokkuhoiust Ökoloogilise sõidustiili puhul mõeldakse sageli, et see on pelgalt kütuse kokkuhoid ja heitgaaside vähendamine tegelikult tähendab see palju enamat. Lisaks kütusele on võimalik kokku hoida inimelusid, loodust, aega, raha, närve, autot ja teed. Kui alustada autoga seonduvast kokkuhoiust, siis on ju selge, et kütus on vaid üks artikkel võimalikest kulutustest, mida me oleme sunnitud tegema sõiduki ekspluateerimisel. Agressiivse ja mittesäästliku sõidustiiliga sõites kulutame oma sõiduki ressursse ebaotstarbekalt - kuluvad rehvid, veermik, mootor
Sel hetkel hakkab laps vanematest rohkem eemal olema ja alustab iseseisvamat elu. Taskuraha andmise eesmärk on arendada lastel majanduslikku mõtlemist ning õpetada neile raha väärtust. Samuti kujundab taskuraha lapse väärtushinnanguid kogu eluks. Raha annab inimesele iseseisvuse, kindlustunde ning sõltumatuse. Kuid iseseisvus tähendab ka vastutust ning annab võimaluse õppida rahaga ümberkäimist. Järjest rohkem levib kogu ühiskonnas säästmine ja hoidumine mõttetutest kulutustes. Tänapäeval ei ole paljudel lastel enam kindlat rahasummat, mida nad saavad. Samuti ei ole väga levinud üks kord kuus raha andmine. Enamjaolt saavad noored taskuraha siis, kui neil seda vaja on. Sellist raha saamise viisi ei pea aga majandusinimesed otstarbekaks, sest kindla rahasummaga majandamine pikema aja jooksul õpetab planeerimist ja säästmist. Levinud on ka see, et kui koolis käies on lapsel taskuraha saamine mingilgi määral korrapärane,
Too eluviis on kindlasti puudutanud mõneti kõiki inimesi, sest säästev ehk keskkonnahoidlik eluviis puudutab tarbimistavasid, kodumajapidamist ja rekreatsiooni. Selle eluviisi puhul viidatakse tihtipeale individuaalset käitumist. On palju neid, kes järgivad kõiksugu soovitusi ja rohelisi reegleid ning on ka lihtsalt inimesi, kes võtavad sellest osa ja proovivad anda osakest juurde. Roheline eluviis võib ka olla teisisõnu uus maailmavaade. See on looduse säästmine, mida võib järgida ükskõik missugune inimene, sõltumata sellest, kus ta elab või töötab. Keskkonnasõbralik on elada võimalikult vähe tarbides. See ei kehti inimeste kohta, kes näiteks ostavad auto mugavusest, mitte vajadusest. Samamoodi ei ole roheline osta iga vähese aja tagant kõiki uuemaid ja moodsamaid tehnikavidinaid. Keskkonnasõbralik olla pole siiski raske vaja on alustada kasvõi väikestest muutustest: riiete ja lastetarvete korduvkasutamine, ökotoidu
Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud
Piirkonda mahtuvate ökoreisijate arv on piiratud kõige madalama taluvusvõimega, milleks võib olla sõltuvalt paigast või ajast ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest. (Turism kui arenev...2012) Nii säästev turism kui ka ökoturism on andnud suure panuse sellele, et inimesed mõtlevad üha enam kuidas hoida keskkonda ja tagada ka järgnevatele põlvkondadele meid ümbritsev keskkond sama väärtuslikuna kui ta on seda tänapäeval. 7 1.2. Kulude kokkuhoid Hetkel on majandus selline, millele ei saa kunagi kindel olla. Me ei saa olla kindlad selles, et alati kõik läheb nii nagu me sooviksime. Kõrged hinnad ja madalad palgad kurvastavad meid kõiki. Üha enam otsitakse mooduseid kuidas hoida kokku, eriti hotellimajanduses. Praeguseks on ökoturismist kuulnud enamik eestlasi, kuid vaevalt et me sellest ühtviisi aru saame. Üks osa ökoturistidest on erudeeritud idealistlikud looduse- ja
Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht,
Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu. 2) Energia säästmine. Näiteks: 1 alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist. 3) Prügilate arvu vähenemine, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. Mis saab edasi meie majapidamises suure hoolega kokku kogutud jäätmetest? PABER JA PAPP - Paber ja papp on biolagunevad materjalid ning prügilasse
eest ei pea. Teadmatuses tehtud tegude eest aga vahel küll. Voorused jagab ta kahte rühma: ratsionaalsed ehk mõistlikud voorused eetiline loomutäius ehk kuldse kesktee otsimine Voorus: loomutäius: pahed (kuldne kesktee) liialdus: puudus: hirm vaprus argus hulljulgus raha andmine mõõdukas raiskamine koonerdamine KLASSIKA JÄRGNE PERIOOD Küünikud (jõhkralt avameelne, kõigi üle irvitav). Nende ellusuhtumise aluseks oli väljapääasmatuse tunne, oma sokeeriva käitumisega välejndasid nad põlgust kaasaegse ühiskonna suhtes. Väitsid, et ametliku moraali varjus tehakse alatusi. Maailma muuta ei saa, muuta saab aga oma suhtumist. Tuleb luua oma väärtused ja siis saab sisemise vabaduse. Inimene muutub siis, kui ta pole rahul ühiskonnaga, ei looda, et midagi saab
spetsiaalset võileivagrilli, sest väikesed kodumasinad kulutavad väikestele asjadele märksa vähem energiat. · Mikrolaineahi on praeahjust palju säästlikum! · Keraamiliste pliitide tavaline küttekeha soojeneb 13 sekundiga, highlight-küttekeha 4 sekundiga, halogeenküttekeha 1 sekundiga. Kasutades aga keraamilisel pliidil vähemalt 3 mm paksuse põhjaga potti, on võimalik ka saavutada kuni 35%-line energia kokkuhoid. Seega perekond, kes vahetab vana malmplaatidega elektripliidi moodsa keraamilise pliidi vastu, vähendab igakuist elektriarvet vähemalt 150 krooni võrra Samuti on energiat säästev kõige uuem elektripliidi tüüp - induktsioontasapinnaga pliit, mis ei kuumene enne kui seal peal ei ole keeduanumat. Nimelt induktsiooniga pliitide puhul ei soojene pliidiplaat, vaid anum kuumeneb tänu plaadi ja anuma vahel tekkivale magnetväljale. Nõudepesumasin
nõrgemad. See on minu arvates vale mõtteviis, kuna mõelda tuleb tulevikule ja inimestele, kes tahavad nautida seda sama, mille emake loodus meile on võimaldanud. Inimkonna saatus on meie endi kätes ning kõik ei pea juhtuma suurelt ja ehmatavalt. Alustuseks piisab enda eluviisi ülevaatamisest ja mõelda, kas on mõtet sõita autoga 300 meetri kaugusel asuvasse poodi, kui võiks võtta oma lähedase inimese ja jalutada värskes õhus. See on nii looduse säästmine kui ka omamoodi tervisesport. Märgake ilu enda ümber ja väärtustage seda.
Kemiakaalide säästlik tarbimine. PUHTAM TOOTMINE KUI EDUKA ÄRITEGEVUSE EELDUS Säästev areng ei tähenda mitte ainult piiranguid, sest aruka majandamise, kokkuhoiu, täpsema raamatupidamise juures võib saada ka märkimisväärset tulu, seega on puhtam tootmine eduka äritegevuse eelduseks. _ Maailma Keskkonnakaitse Keskus (World Environment Center - WEC) on teinud koostööd Eesti tööstusettevõtetega, eesmärgiks keskkonnasõbralikum tootmine ja raha säästmine. Suur osa kokkuhoiust saavutati _ puhtamate tehnoloogiate kasutamine _ täpsem arvepidamine, parem hooldus, _ lekete vähendamine jms. _ tootmisprotsessi kaasajastamine, _ täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle. _ tootmisjäätmete vähendamise meetmed _ keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda. POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: _ väheneb saasteainete hulk
.................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil................................................................................................................................. 5 3. Loodusressursside säästmine.................................................................................................. 8 3.1. Jäätmekäitlus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus................................................................................................
Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. 1.2 AUTOSTUMINE Üheks tänapäeva probleemiks on pidevalt suurenev autostumine. Kuigi järjest enam liigub Eesti teedel uusi autosid, mis tarbivad vähem kütust ja on sellevõrra säästlikumad, oleks ikkagi rohkem vajalik kasutada liikumisvahendeid, mis ei tarbi fossiilseid kütuseid või mis
sobiliku kuldse kesktee leidmisega. Kesktee leidmisel peab kasutama arukust ja kui seda ei piisa, siis tuleb võtta eeskuju teistele. Voorus Loomutäius (kuldne kesktee) Pahed Liialdus Puudus Au Väärikus Eneseupitamine Enesealandamine Rahaandmine Mõõdukas andmine Priiskamine Koonerdamine Meelelahutus Viisakus Esineb liialt Mühakas Klassikajärgne periood Küünikud ja skeptikud vt eespoolt! Epikurose eetika (341 270) Tema eetika räägib sellest, kuidas saada õnnelikuks heitlikkus maailmas. Õnn on suhteline ja ebakindel, peab teadma, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Inimene püüab hoiduda kannatustest ja püüab saavutada naudingut. Seepärast on tema eetika hedonistlik hedoismni järgi seisneb õnn naudingutest
41. Nimeta perspektiivseid energiaallikaid - Põhimõtteliselt kõik taastuvenergiaallikad. Tooks esile termotuumaenergia, mis on peaaegu ammendamatu. Kütteaine deuteerium, mida on rohkesti merevees. Ei teki radioaktiivseid aineid. 42. Tegevused energia kokkuhoiuks - Õigeaegne ning hea planeerimine, mõistlik tarbimine, taastuvate energiaressurside kasutamine, energia tõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL Energiapoliitika suund - säästmine ja vähendamine; üle-euroopaline energiavõrk; turvalisus ja varustuskindlus; tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon; kontaktid välisvõrkudega. 44. Nimeta peamised õhusaaste probleemid - kasvuhoonegaasid; osoonikihi lagunemine; hapestumine(happevihmad) 45. Mis põhjustab osoonikihi lagunemist - Haloonid, Süsiniktetrakloriid CCl4, Metüülbromiid, Klorofluorosüsivesinikud. Neid leidub tulekustutites, kahjuritõrjes jne. 46
Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine · Mikrolaineahi on praeahjust palju säästlikum! · Keraamiliste pliitide tavaline küttekeha soojeneb 13 sekundiga, highlight-küttekeha 4 sekundiga, halogeenküttekeha 1 sekundiga. Kasutades aga keraamilisel pliidil vähemalt 3 mm paksuse põhjaga potti, on võimalik ka saavutada kuni 35%-line energia kokkuhoid. Seega perekond, kes vahetab vana malmplaatidega elektripliidi moodsa keraamilise pliidi vastu, vähendab igakuist elektriarvet. NÕUDEPESUMASIN · Pese nõudepesumasinaga nõusid ainult siis kui masin on täis. · Nõude loputamiseks kasuta külma vett. · Kasuta nõudepesumasinaga pestes ökonoomset pesuprogrammi ja lase nõudel õhu käes kuivada. · Väiksemad asjad on mõistlik käsitsi pesta. VEEKEETJAD JA KOHVIMASINAD
probleemid laabuma. Autor toob välja väikesed rühmitused, mis tegelevad looduse säästmisega. Minu jaoks arusaamatu, mida need väikesed rühmitused erinevates sotsiaalvõrgustikes looduse parandamisega tegelikult korda saadavad. Inimesed lihtsalt arutavad ja räägivad, et probleem on ja sellega tuleb tegeleda, kuid reaalselt on vaid üksikud grupid, kus reaalselt ka toimub tegevus, et meie järeltulijatel oleks siin maailmas parem elada. Looduse säästmine on aktuaalne teema küll, mina tean ja teavad ka mu sõbrad, et prügi ei tohi maha visata ja ühistransport on loodusele parem kui üksikud sõitvad autod. Kahjuks aga näen, kuidas need samad sõbrad viskavad prügi maha ja käivad iga päev autoga koolis, selle asemel, et bussiga minna. Arvan, et probleemikäsitlus on hea, on toodud palju erinevaid argumente ja näiteid, mis toetavad autori arvamust, kuid on ka kohti, mis on jäetud põhjendamata, näiteks eelpool
probleemid laabuma. Autor toob välja väikesed rühmitused, mis tegelevad looduse säästmisega. Minu jaoks arusaamatu, mida need väikesed rühmitused erinevates sotsiaalvõrgustikes looduse parandamisega tegelikult korda saadavad. Inimesed lihtsalt arutavad ja räägivad, et probleem on ja sellega tuleb tegeleda, kuid reaalselt on vaid üksikud grupid, kus reaalselt ka toimub tegevus, et meie järeltulijatel oleks siin maailmas parem elada. Looduse säästmine on aktuaalne teema küll, mina tean ja teavad ka mu sõbrad, et prügi ei tohi maha visata ja ühistransport on loodusele parem kui üksikud sõitvad autod. Kahjuks aga näen, kuidas need samad sõbrad viskavad prügi maha ja käivad iga päev autoga koolis, selle asemel, et bussiga minna. Arvan, et probleemikäsitlus on hea, on toodud palju erinevaid argumente ja näiteid, mis toetavad autori arvamust, kuid on ka kohti, mis on jäetud põhjendamata, näiteks eelpool
aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Rahvas Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem
kogenud õpetajatel jätkamiseks. Haridus aitab olla iseseisev, tänu teadmistele saame töötada meelepärasel töökohal ning riigil on vähem ülalpeetavaid ja väiksem kohutus tasuda erinevaid toetusi. Eesti haridussüsteemis on küll palju murekohti, mis vajaksid rohkem tähelepanu, aga samas on meie noortel ka palju privileege tagatud. Hariduse näol annab maksumaksja justkui panuse riigi tulevikku. Usun, et tasuta kõrgharidus on meie riigis üks parimaid reforme, mis annab nii paljudele noorte võimaluse ülikooli astuda. Tudeng saab keskenduda õppetööle ja ei pea tundma muret õppelaenu pärast. Praegu on paljudes haridusautustes tagatud tasuta koolilõuna, õppimistarbed, lisaks motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Riik toetab ka ülikoolide juures tehtavat teadustööd, mis viiakse läbi riigieelarvest ülikoolidele eraldatavate õppekulude eelarvete alt. Samuti saame õppida renoveeritud ruumides, mille jaoks on riik teinud palju kulutusi
c. ei sõltu sissetulekute suurusest Indutseeritud muutujad on sellised, a. mille arvväärtus oleneb energiaallikast b. mille arvväärtus ei sõltu rahvatulu tasemest c. mille arvväärtus sõltub rahvatulu tasemest d. mille arvväärtus sõltub elanike arvust riigis Keynesi rist ehk 45o joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine b. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine c. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine d. kohta kuhu on maetud J.M. Keynes Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda: a. planeeritud tarbimiskulutusi C b. planeeritud investeerimiskulutusi I c
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Planeet Maa on meile kõigile ühiseks elupaigaks ning sellega tuleb targalt ümber käija. Selleks, et järgnevatele põlvkondadele ka midagi rohelisest loodusest järgi jääks, peab olema väga mõistlik ja tuleb arvestada tarbimisega. Kuna paljud inimesed ei hooli üldsegi loodusest ja arvavad, et pärast neid tulgu kasvõi üleujutus, siis nemad ei pea tähtsaks koristada oma lohakuse eest, mis häirib aga loodusliku tasakaalu. Seetõttu tuleks mõõdukalt tarbida taastumatuid loodusvarasid ja hoida loodust reostuse eest, näiteks väga tõhusaks on kasutada taastuvaid loodusvarasid energiasaamiseks ning asjade taaskasutamine, aga neilgi on mõned negatiivsed jooned. Viimastel aastatel on hakanud ,,rohelised" rohkem tegutsema ning nad on saavutanud inimeste seas populaarsuse. Nende liikumine ja nõuded võivad mõnel juhul pidurdada majanduse arengut, aga samas aitavad nad looduse puhtana ja korras hoida. Eestis k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
