Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? (0)

Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla?
Säästmine on paljudele inimestele osa igapäeva elust. Kokkuhoiu teema on maailmas väga levinud. Kokkuhoiu põhjuseid on palju. Tihti on peamine põhjus raha aga ka looduse säilitamine on muutunud väga aktuaalseks teemaks. Säästmise juures tuleb tihti teemaks ka koonerdamine. Koonerdajaid on tavaliselt näidatud just halvas valguses ning säästlikke inimesi heas. Kuid vaid vähesed asjad on must valged. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla?
Säästmine on kokkuhoid. Kokkuhoid on paljudele inimestele tavaline osa elust. Enamasti mõeldakse rahast, kui rääkida säästmisest. Ikka tuleb vaadata, et oleks järgi raha ka mustadeks päevadeks. Raha säästmise viise on palju. Kõige levinumad raha säästmise viisid on ilmselt kõige odavama toote ostmine , toodete ostmine allahindluste ajal ja raha kõrvale panemine . Paljud kasutavad ka kuponge millega saab erinevaid soodustusi. Põhjuseid, miks inimesed säästavad on palju. Mõni inimene kasvab keskkonnas, kus säästmine on tavaline ja igapäevane nähtus. Selle tagajärjel on ka neil inimestel tavaks olla säästlik. Teisel aga ei jää muud üle kui olla kokkuhoidlik, et end toita või katust peakohal hoida. Muidugi on inimesi kelle kokkuhoiu eesmärk ei ole otseselt raha. Paljud sellised inimesed hoiavad kokku looduse päästmise eesmärgil. Need inimesed säästavad ka märkamatult raha. Näiteks, aastas visatakse ära tonnide viisi toitu. Sellega ka tegelikult raha. Toidu säästmine pole väga keeruline eriti, kui tegemist on oma majapidamisega. Tuleb osta just nii palju, kui vaja ja see ära kasutada. Pakendid , mis toidust järgi jäävad on tihti võimalik taaskasutada. Toit, mis ära visatakse satub konteinerisse tihti pakendiga, mis omakorda kahjustab loodust. Seda on võimalik ennetada näiteks pakendite taaskasutamisega. Mida väga säästlikud inimesed tavaliselt ka teevad. Võimalik on ka kokku hoida vee pealt. Kõige lihtsam viis seda teha on mitte lasta kraanil joosta , kui veega momendil midagi ei tehta . See aitab säilitada vee varusid. Õige säästmine võib aidata nii inimest, kui loodust tema ümber.
Koonerdamine on ekstreemsäästmine. Koonerdajad hoiavad kokku iga võimaliku asja pealt. Nende inimeste eesmärk on hoida kokku nii palju raha, kui võimalik. Poes käiakse väga kindlate reeglite põhjal, riideid ostetakse vaid siis, kui neid väga vaja on. Ka veepealt on võimalik kokku hoida. Näiteks, pannakse tualettpoti paaki vesi, millega varem pesti riideid. Seebitades juukseid või keha keeratakse kraan kinni ja veel ei lasta niisama joosta. Märkamatult aitavad nad ka tegelikult loodust. Koonerdajad ei taha tavaliselt asju järgi jätta või ära visata . Kõike kasutatakse maksimaalselt. See on muidugi hea loodusele . Vee säästmine aitab talletada vee varusid, toidu ära viskamine on võimalikult väike. Koonerdajad aga pole ilmselt tootjate kõige lemmiku rahvas. Põhjus siis selles, et kõige pealt hoitakse kokku. See tähendab, et ostetakse vähe. Muidugi on ka koonerdajaid, kes ostavad palju, kuid kes kasutavad kuponge. Riikidest, kus kupongid on väga populaarsed võib leida inimesi, kes neid koguvad ja võimalikult otstarbekalt kasutavad. Huvitav näide sellest võib olla Ameerika telesaade, mis keskendub perekondadele kelle eesmärk on maksta võimalikult vähe kasutades kuponge. Tihtipeale maksavad nad vaid paar senti. Koonerdamine võib tegelikult kahjustada inimest ennast. Raha lugemine ning eesmärk kõike kõige odavamalt saada võib tekitada inimeses stressi. Koonerdamine võib aidata loodust, aga kahjustada ettevõtteid ja koonerdajat ennast.
Koonerdamine pole kokkuhoid. Vähemalt selline on levinud ütlus koonerdajate kohta. Säästmine ja koonerdamine pole tegelikult väga erinevad. Koonerdajat ja säästliku inimest ühendab soov olla kokkuhoidlik. Seda mõlemad ka on. Seega ei saa öelda, et koonerdamine pole kokkuhoid. Säästlik inimene säästab raha, kuid ei karda seda kasutad. Raha on küll oluline aga samuti on ka hea enesetunne. Näiteks, inimesed kelle eesmärk on säästa loodust tunnevad end hästi, kui saavad aidata loodust. Koonerdamine aga ei pruugi olla inimesele hea. Tihtipeale käivad koonerdajad poes kalkulaator peas või peos ning vaatavad närviliselt hinnasilte. Nagu eelmises lõigus mainisin võib see tekitada stressi ning pole just kõige parem erinevatele ettevõtetele. Kõige paremad on koonerdajad ilmselt loodusele, kuna nemad hoiavad kokku kõige pealt mis võimalik. Isiklikult arvan, et koonerdamine võib olla kokkuhoid, kui sa ei tee endale või oma lähedastele sellega liiga. Koonerdamisega ei tohi liiale minna. Tuleb mõelda enese heaolule. Toidupealt saab kokku hoida aga see ei tähenda, et süüa üldse ei tohi. Koonerdamine võib olla kokkuhoid, kui jääda inimlikkuse piiridesse .
Säästmine ja koonerdamine on põhimõttelt samad tegevused. Mõlema eesmärk on kokkuhoid. Targalt säästmine võib aidata inimest ennast ning maailma tema ümber. Koonerdajad hoiavad kokku igalt poolt kus võimalik. Tihtipeale aitab see loodust, kuid tekitab probleeme koonerdajale endale. Koonerdamine võib olla kokkuhoid, kui seda teha õigesti.