Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis ja miks mind motiveerib?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töökaaslased, töökeskkond, ülemus, sobima, tööandjaMinul kui mittesuitsetajal oli väga ebamugav seal olla, sest ruumis oli neli naist ja meid eraldas ainult pisike klaas silmade kõrguselt. Algul kannatasin ja siis ütlesin, et palun ärge suitsetage, aga keegi ei võtnud mind kuulda. Kui läksin ülemusele sellest rääkima siis tema lendas väga halvasti neile selga minu juures olekul ja neid alandades ja nad said kohe käskkirjad. Sel hetkel ei olnud ma juhtimist õppinud ja ei teadnud kuidas peaks ülemus käituma aga isegi minu jaoks tollel ajal võhikuna oli selline käitumine väga väär. Niis siis edaspidine töökaaslastega läbisaamine oli väga halb. Nemad olid loomulikult minu peale tigedad ja ikkagi öösiti ja nädalavahetuseti tegid suitsu ja veel kõik kolm korraga. Ei aidanud ei ülemusega korduv jutt vaid aitas minu lahkumine tööl. Selline lahendus ei ole ju tegelikult hea ,et kiusu ja oma lolluse pärast peab keegi töölt lahkuma kes väga nautis oma tööd.
hakkab ta püüdlema turvatunde järele. Oluliseks muutub hoopis see, kas tema töökoht on kindel ning ta ei pea kartma vallandamist või koondamist. Järgmisena mängivad suurt rolli suhted kolleegidega, mis on täiesti arusaadav. Haruldased ei ole juhtumid, kus töökohta vahetatakse pelgalt põhjusel, et ei saada oma töökaaslastega läbi, olgugi et palk on konkurentsivõimeline ning tööd jätkub. Seejärel tekib tahtmine olla tunnustatud, et ülemus kiidaks hea töö eest, ütleks mõnikord mõne hea sõna. Püramiidi lõpus on eneseteostusvajadus, mis on juhi seisukohast ilmselt problemaatiliseim. Andekas töötaja võib oma ideedega mujale minna, kui tunneb, et praegused olud ei võimalda tal end piisavalt realiseerida. Juht peaks lähtuma sellest püramiidist, liikudes alt ülespoole, arvestades kaalutletult kõiki motivaatoreid, mitte ainult üht.
.., mida mõõdetakse. Iga aspekti kohta 4 erinevat väidet. 9sast 1 on töö sisule suunatud. Keskonna osas saab org ise midagi ette võtta. JDI (Job Discriptive Index): 5 tahku. 72 MSQ (Minnesota Satisfaction Questionnaire): 100 väidet 20 alatahku, 20 väiteline lühiversioon. Üldise rahulolu skaalad JIG (Job General Scale) Michigan Organizational Assessment Questionnaire Satisfation Subscale Töökeskkond Füüsilised tingimused · Valgustatus valguse määr peab olema tööga sobiv. mõned tööd rohkem, mõned vähem. Vähese valguse puhul in väsib kiiresti. Liiga ere valgus võib ka silmi kahjustada. (kaitseprillid). Kohtvalgus 500 luksi kontoritöö puhul, meditsiin 10 000 luksi. · Temperatuur in peab hästi tundma. 0 kuni +20. kontoritööde puhul . kui liiga külm/ kuum inimene rahulolematu, hakkab tegelema sellega, et oleks norm olla
ning väiksemate vastuvõttude ja kohtumiste korraldamine. Tänapäeva sekretäridelt oodatakse sageli enamat kui ainult ülaltoodud ülesannete täitmist. Juhiabina tuleb sekretäril tegeleda märksa keerukamate ülesannetega. Ta peab valdama valdkonna terminoloogiat ja tundma seadusandlust, et vormistada vajaminevat dokumentatsiooni. Sekretäride töökohaks on tavaliselt kontor. Sekretäride töökeskkond peab olema puhas, hea valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma nii töötajale kui asutuse külastajale meeldivalt ja turvaliselt. Arvestada tuleb sellega, et töö toimub inimeste keskel, teiste silma all. Sekretär on see, keda inimesed kontorisse sisenedes kõige esimesena kohtavad, mistõttu kasutatakse sekretäride puhul tihti märksõna "kontori visiitkaart". Sekretär peab olema valmis pidevalt inimestega suhtlema, olema kõigile nähtav
..................................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Viidi läbi rahuloluuuringu XXX AS-s, mis on Eestis tegutsenud ligi 20 aastat. Küsitlus viidi läbi müügipersonali seas ning vastasid nii müügitöötajad kui ka kaupluste juhatajad. Rahuloluuuringus osalesid kõik 22 esinduspoodi üle Eesti. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada müügipersonali rahulolu tööandja ja tööga seotud küsimustes. Üritati välja selgitada kui rahul on inimesed palgasüsteemi, töökoormuse, omavaheliste suhetega ning paluti teha ka ettepanekuid, kuidas parandada töökeskkonda. Töö käigus tehti vastustest kokkuvõtted ning selgitati välja üldise motivatsioonitase ja vastustest välja tulnud probleemid. Seejärel esitati ettepanekuid, kuidas võiks motivatsioonitaset tõsta. 3 1. UURIMISMEETOD
Ülemus peaks Jacobile kindlustama, et ta ei pea oma töö kaotuse pärast muretsema kuna ta on väga võimekas ning loodetavasti rahuldab see tema vajadust turvalisuse järele nii, et ta suudab edaspidi ka ise otsustada, vigade tegemist kartmata. Samuti on inseneril rahuldamata kuuluvusvajadus kuna võib eeldada, et kooli ja töö kõrvalt ei jäänud tal sõprade jaoks just väga palju aega, mis põhjustas endassetõmbumise. Võib arvata, et töökaaslased hoiavad temast eemale kuna Jacob tekitab neile oma küsimuste ja otsustusvõimetusega lisatööd. Tuleks korraldada töökaaslaste koosviibimisi, kus saaks suhelda ka töövälistel teemadel, nii tunneks Jacob end kollektiivi liikmena ja näeks, et on teistega võrdne. Kui see õnnestub, saab tähelepanu pöörata eneseteostusvajadusele, mis Jacobil antud hetkel täielikult rahuldamata on. Rakendades eelpool toodud meetmeid, saab ta piisavalt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
...................................41 RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID..................................................................44 RAHULOLU MÕÕTMINE........................................................................................45 Üldise rahulolu skaalad...............................................................................................46 TÖÖKESKKOND...........................................................................................................46 Töökeskkond ja rahulolu.............................................................................................46 PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED....................................................................46 TÖÖAEG.....................................................................................................................46 TÖÖKESKKOND.......................................................................................................47 TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD......
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis
töötaja. Ta tegi kõvasti tööd, palju ületunde, ei hädaldanud kunagi, teenis head palka ja kliendid imetlesid teda. Ta soovis oma töökohta vahetada, sest eelmises ettevõttes ei näidanud talle keegi välja tänu mingilgi isiklikul moel, et teda väärtustatakse. See tegi talle haiget ja tema töö tundus tähtsuseta tööna. See kogemus meenutas talle tegelikult midagi väga lihtsat, aga tähtsat – igaüks soovib tunnustust. Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine Selleks, et töökaaslased oleksid õnnelikud ja motiveeritud, on vajalik tähelepanelikkuse kultuuri strateegia, kus kehtivad kolm tõde: Seal valitseb ´´meelt mööda olemise´´ vaimsus, suhted on isiklikku laadi ja seal valitseb tagasihoidlikkus. Seal valitseb ´´meelt mööda olemise´´ vaimsus, mis tähendab, et inimesed tahavad teha meeldivaid asju vaid selleks, et olla tähelepanelikud. Sealne vaimsus on selline, et igal ettevõtte liikmel on alati head kombed, mida rakendatakse teistele meele järele olemisel
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja ole
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Kehtestamisoskused Eelmise alatüki lõpust tuligi välja, et mehe iseloom ei loo tugevat aluspinda, et konflikte lahendada. Osalt sellepärast, et ta tunneb naist juba hästi ning raske oleks loota, et ta ühel hetkel muutub mõistvaks. Selles peres on otsustamisõigus pigem naise poolel. Üks halb asi, mis naine teeb, on see, et naine arvab, et tema käitumine on õige. Ta kasutab näidise esitamise viisi selleks. Näiteks annab ta mõista, et naisel on kindel töökoht ja head töökaaslased juba aastaid, püüelgu meeski sinna poole. Paraku mängib siingi rolli see, mis paljudes peredes hariduse erinevus. Pikalt ei püsi koos paarid, kus hariduse vahe on suur. Siin on mees kõrgelt haritud, naine aga keskharidusega. Ka mängib rolli töökeskkond ning töötajate intelligentsus. Naine on harjunud olema oma kaastöötajate seas lugupeetud naine ning seega üritab ta end kehtestada ka kodus. Mees jällegi on hea juht, kuid ei oska kurja sõna teha.
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida
sõltlase analüüs Kerti juhtum. Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, siis kange alkoho
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu
kus kehtis range kord. Et saada kolledžiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad. Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja vabastada end rutiinist. Jacob muutuks enesekindlamaks. Ainult et juht pole päris kindel, kuidas Jacobit motiveerida. Küsimus: Kuidas motiveeriksid Jacobit, kui oleksid juht? Kasuta erinevaid motivatsioonimudeleid: Maslow, Herzberg, Skinner, Vroom. Selleks, et leida parim moodus, kuidas oma töötajaid motiveerida, on hea teada natuke nende tausta
Kõigile peavad kehtima ühesugused õigused. Hea juht peab ära tabama hetke kui asi hakkab nö jamaks kiskuma ja edasi liikuma koos oma meeskonnaga, koos arenema ja koos üksteist innustama. Kui tundub, et keegi on puudu see puuduolev mosaiigitükk siis tuleb korraldada suureulatuslik konkurss ja otsida enda meeskonda see õige kes sobiks teistega. Firmas toimub nagu puzzles, et kui üks tükk on valetpidi siis ei tööta firma õlitatult. Kõik peavad sobima, kõik kõigiga koostööd tegema. Ja üksteist innustama, toetama. Samas ka öeldakse, et tööl ei ole soovitav luua sõprussuhteid, ma tegelikult ei ütleks nii. Pigem on tööl just hea olla kui saad teistega läbi. Ei oleks hõõrdumist, ei oleks vimma ja konkureerimist. See konkureerimine tuleb nii või naa ette ja see on möödapääsmatu. Mina näiteks oma firmas ei lubaks sellist käitumist kindlasti mitte. Ei meeldi selline ussitsemine ja teisele n.ö ära panemine.
Selle tõttu ongi hea, kui töötaja saab soovitud kuupäevadel puhkuse. Mõnikord on puhkust vaja, et reaalselt puhatagi. Kõik see töötegemine koormab ja väsitab ning tekitab tüdimust. Vahel on isegi lühike puhkus asjale kasulik ning pärast pisikest pausi saab juba jätkata uue hooga ja suurema motivatsiooniga. Töökoht peaks olema ka nõuetekohane. See peaks olema turvaline ning puhas. Kui töötajal on halvad tingimused, siis ta ei taha seal tööd teha. Tööandja huvi ja hoolitsus töökoha üle aitab töötajaid motiveerida. Samas peaksid töötajad ise ka vaeva nägema, et nende käe all olevad pinnad ja ruumid oleksid alati puhtad ja töökorras. Kui on töötamine vahetustega, on see erit oluline. Keegi ei taha minna tööle, kus eelmine vahetus on jätnud koristamata, pinnad on mustad, asjad laokil. See langetab tuju ning töötamine ei suju enam nii hästi. Selle pärast
Org kontekstis: 1) Intiimsuse/läheduse vajadus- motiiv kogega soojust, lähedust ja kommunikatsiooni teistega. Püüame olla heades suhetes teatud inimestega, suhete kvaliteet oluline. Kõrge eksponeerimisvajadus. Hoolitsus-, autonoomsus-, agressiivsusvajadus 2) Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus- vajadus inimgrupi järele. Omane- tahab suhelda, olla tunnustatud, teab, millal kellegil on sünnipäev, teab kõigi eraelust, tahab olla kõigiga heades suhetes. Org. kontektsis: selline ülemus võtab tööle teisi toredaid inimesi, kellega on hea koos töötada. Ei ole juhina hea, sest ei võta inimesi tööle vastavalt oskustele ja teadmistele, vaid iseloomule. Ei saa tegelikult usaldada 3) võimuvajadus- võtmesõnaks: tahab kõike kontrollida- asju, inimesi, jne. Sellisel in normaalne kuni madal kuuluvusvajadus. Peab olema tulemuskeskne. Inimesed valivad töökohad, kus saavad vajadusi rahuldada. Kõrge
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist v
Kuninglikud uinakud ja kodujuust - üks päev minu elust Hommik Ärkan selle peale, kui peremees mind õue kutsub. Ma ei viitsi ennast liigutada, kuna see armsaks saanud diivan tundub täna kuidagi eriti pehme ja soe. Olen ise tavaliselt äratajarollis hommikuti olnud, aga õues on talv ja minu karvkate on nii õhuke, et kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi joosta, aga piinav põis vajab tühjendamist ja hambaid väristades jookse
Elva Gümnaasium ENESEANALÜÜS Autor: Mikk Pavlov Juhendaja: Kai Karu 2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad Mtähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk. Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Palj
Tallinna Teeninduskool Anna Popova HT13-KE KLIENDITEENINDAJA KÄSIRAAMAT Juhendaja: Helna Karu- Baher Tallinn 2014 Teenindus on teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Kvaliteetse teeninduse määrab suures osas teenindajapoolne isiklik faktor – teenindaja isikuomadused, hoiakud, suhtumine, oskused ja käitumine. Hea teenindus põhineb spontaansel ausal teenindusvalmidusel ning selle saab kergesti saavutada klientide soovidega kooskõlas oleva lihtsa sõbralikkuse, loomuliku viisakuse ja valmisolekuga. Hea teeninduse määrab nii sise- kui ka välisklient. Järgnevalt on välja toodud punktid, millele tuleks klienditeenindajal tähelepanu pöörata, et tagada parim teenindus ja rahulolu klientide hulgas. Minu kohustused ja vastutus teenindajana: 1. Tervitan klienti tema saabumisel. 2. Jätan kliendiga
Isiksuse analüüs. Geili Laasberg K12 Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, millised omadused aitavad elus hakkama saada, millised omadused olen ma pärinud oma vanematelt, milliseid omadusi olen endas alles hiljuti avastanud ja milliseid omadusi või oskusi peaksin endas arendama. Räägin ka mõne lausega endast , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Geili, olen 17 aastane ja elan Rakveres. Olen elanud siin umbes pool aastat. Ma elan oma poisi perega elumajas. Meil on suur koer ja kaks kassi. Ma olen elanud nii paljutes kohtades. Lasteaias käisin Hiiumaal. Täpsemalt kärdlas. Sealt edasi läksin esime
Püüdis teaduslikult uurida milline on parim meetod töö tegemiseks. Kuidas end liigutada, kuidas töölõik paigutada. Et ei kulutaks liiga palju ressurssi ebaotstarbekalt. Tänapäevaks on tema uurimusest välja kasvanud suund tööjõudluse hindamine. Kui meil on vaja tegevust laiendada vms. Meil on visioon on küsimus, kui palju selleks inimesi vaja? Nüüd peabki uurima. Taylor hakkas tähelepanu juhtima sellele, et töö ja töötaja oskused+võimed peaksid sobima. Kas töö iseloom nõuab keskendumist ja täpsust, palju suhtlemist jne. Inimene on ju kõige efektiivsem sellel tööl, kuhu ta sobib. Taylor rääkis ka, et raha on tähtis motiveerija. Enne tema väljaütlemisi präänikut ei pakutud, rohkem piitsa. Motiveeriti negatiivselt. Rõhutas ka töötaja ja töövahendi sobivust. Kui need ei sobi terviseprobleem, efektiivsuse probleem.
Ajatempel Kuidas mõistate sõna ,,laiskus"? 9/29/2016 19:05 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/30/2016 1:06 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 21:56 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 22:19 Tujutus tegevusi teha 9/27/2016 21:51 Tujutus tegevusi teha 9/27/2016 23:49 Passiivsus 9/27/2016 22:00 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 19:44 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 21:28 Kroonilise väsimuse sündroom 9/27/2016 20:28 Psühholoogiline trauma 9/27/2016 20:47 Passiivsus 9/27/2016 20:48 Kroonilise väsimuse sündroom 9/28/2016 0:06 Tujutus tegevusi teha 9/28/2016 8:10 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/28/2016 19:58 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/29/2016 18:03 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 21:21 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 20:34 Usk või teadmine, et tegevust ei ole mõte 9/30/2016 10:37 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 20:44 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 19:54 Tujutus tegevusi teh
Leian et ükski tüli pole kunagi ühepoolne. Mõnikord olen üsna häiritud, kuid üldjuhul ei pea seda enda probleemiks, üritan mõlemaid pooli mõista ja selle asja sinna paika jätta. Küll aeg annab arutust. 2. Missuguseid tööstressi ilminguid märkasid praktika jooksul töökaaslastel või iseendal? Minu puhul on nii, et käin tööl osalise tööajaga ja seetõttu ei oska antud ilmingutest enda puhul kaasa rääkida. Küll aga, kui tööl olen kurdavad töökaaslased, et neil on kõigest kõrini ja et enam ei jõua, ei viitsi, ei taha, tahaks magada jne. jne. Et pere jaoks ei ole aega(pole ammu kodus käinud) ja et suhted jooksevad liiva. 3. Analüüsi eelmises vastuses kirjeldatud tööstressi põhjuseid. Mida annaks ette võtta tööstressi tekkimise ennetamiseks või tekkinud ilmingute leevendamiseks? Alustaks omavahelistest suhetest tööjuures. Mõni lihtsal peab ennast teistest paremaks( kuigi ta seda ise ei tunnista ega ei ole ka)
ei saa maailm otsa Oma produktiivse aja Keskendumisraskused, Ajatabeli jälgimine, kulutamine teisejärgulistele ülesanne ei tundu olevat enesedistsipliin tegevustele piisavalt oluline Välised Katkestused Töökaaslased ei saa oma Jätan mobiiltelefoni „ajaröövijad“ tööülesannetega hääletuna teise tuppa. hakkama Koostan alluvale personalile iseseisvad eksami(d).
annaabi.ee 
