Isiksuse analüüs (0)

Isiksuse analüüs.
Geili Laasberg
K12
Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, millised omadused aitavad elus hakkama saada, millised omadused olen ma pärinud oma vanematelt, milliseid omadusi olen endas alles hiljuti avastanud ja milliseid omadusi või oskusi peaksin endas arendama. Räägin ka mõne lausega endast , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes.
Minu nimi on Geili, olen 17 aastane ja elan Rakveres. Olen elanud siin umbes pool aastat. Ma elan oma poisi perega elumajas . Meil on suur koer ja kaks kassi. Ma olen elanud nii paljutes kohtades. Lasteaias käisin Hiiumaal. Täpsemalt kärdlas. Sealt edasi läksin esimesse klassi Kärdla ühisgümnaasiumisse. Käisin seal kuni viienda klassini. Seejärel kolisime perega haapslausse. Seal elasin ma kuni üheksas klass oli läbi. Lõpuks tõid tuuled mind Rakverre.
Selline ongi minu elu üldjoontes. Pealtnäha täiesti hariliku noore inimese elu. Kuid nüüd oleks ilmselt aeg mattuda enese analüüsi.
Alustuseks tahaksin ma rääkida enda positiivsetest iseloomujoontest. Ma pean ennast suhteliselt positiivseks inimeseks, olen lõbus ja ei lase ennast pisikestel nurjaminekutel segada. Mul on unikaalne omadus sulada seltskonda seda just oma aktiivsuse ja rõõmsameelsuse pärast. Ma ei häbene enda arvamust avaldada ja ma jumaldan diskussioone. Ma pean ennast abivalmis ja seltsivaks inimeseks, sest enamus juhtudel ma aitan endast nõrgemat, kas siis füüsilisel või vaimsel tasemel (märgiksin ära, et abi pakun neile, kes on ka selle minusilmis ära teeninud ). Ma olen küllalti vastuvõtlik uutele kogemustele ja tihti tunnen ma soovi minna ja avastada maailmas koht, kus pole veel keegi käinud. Sõna maailm muudab mind hulljulgeks, sest leian, et maailmas on kohti ja inimesi kellel on mulle palju pakkuda, ma mõtlen siinkohal elu väljaspool tsivilisatsiooni. Mind huvitab kuidas käib elu hõimudes ja kommuunides.
Kõik see ongi positiivne minus , selline ma olengi.
Kui juba positiivsetest iseloomujoontest tuli juttu , siis nüüd oleks aeg rääkida ka negatiivsetest iseloomujoontest. Kindlasti on minus vähem negatiivseid jooni kui positiivseid, sest nagu enamik oman ka mina teatud tasandil kõrget enesehinnangut.
Minnes teema juurde, pean ma suurimaks miinuseks enda juures kohati esinevat kriitilise aususe välja ütlemist, mida tihtipeale võidakse mõista valesti ja selle põhjal võib teha järelduse, et olen teatud määral ülbe. Sellised olukorrad tekivad, siis kui ma olen kokku sattunud arulageda inimesega kelle vaated on minujaoks liiga talumatud ja see muudab mind teatud määral neurootiliseks.
Teisena tooksin ma välja usaldamatuse. Mitte et mind ei saaks usaldada vaid ma ei kipu usaldama teisi inimesi, ega lase ka ennast õpetada kuna olen natuke paranoialine inimene, mis ei lase mul täielikult usaldada mitte kedagi. See ei ole minu arvates üdini halb, kuna see sunnib mind analüüsima teisi inimesi ja nende usaldusväärsust. Viimaseks tahaksin välja tuua ilmselt väga levinud probleemi mis ilmselt paljusid kimbutab ja see on laiskus . Tihti lükkan ma asju viimasele minutile ja vähegi ebameeldivad asjad proovin hoopiski tegemata jätta. On olukordi kus mingi tegevus tundub minu jaoks liiga sisutu ja sellistel hetkedel proovin ma teha võimalikult vähe, et mitte tunda tüdimust, otsides rõõmu väikestest asjadest, mida võin leida selle ebameeldivusega kaasas käivat.
Kahjuks ma ei oska rohkem negatiivsust välja tuua, kuna tegelikult ei leia ma ka nendes negatiivsetest iseloomujoontes midagi talumatult halba.
Kui rääkida sellest millised omadused aitavad elus hakkama saada, siis ma kindlasti tooks välja selle usaldamatuse, sest ega kõiki ei saagi usaldada. Kunagi ammu ma usaldasin väga paljusi, aga selle tagajärjel sain ise palju haiget ja nüüd kui ma olen rohkem nagu endasse tõmbunud selle kohapealt aitab see mul elus toime tulla. Kunagi ei ole hirmu, et keegi räägib midagi välja. Teiseks aitab mind see, et inimesed kipuvad arvama , et ma olen kohutavalt ülbe. Ma kuulen seda tihti. See hoiab enamus inimesed minust eemale. Ainult need julged kes suvatsevad mind tundma õppida ongi tavaliselt need kes on minu tõelised semud .
Ema räägib mul tihti, et küll ma olen isa moodi. Kuigi ise ma oma isa ei mäleta oskab ema alati teda kuidagi mulle meenutada. Alati kui ema räägib, et vaata tütreke su isa tegi samamoodi või ütles samamoodi siis tekib tunne nagu oleksin teda terve oma elu tundnud . Tihti peale ütleb ema, et mu headus ja siirus on isalt. Aga samas see, et ma olen siuke äkiline ja kiiresti midagi teravat ütlema on mul emalt. Seega olen siuke kahe isiksusega inimene. Üks minust soovib inimestele alati head ja teine tahaks nagu alati millegi kallal nokkida.
Hiljuti olen ma endas väga palju uusi omadusi avastanud. Kindlasti on enamus nendest tekkinud ühiskonna mõju pärast. Näiteks kunagi ma ei suutnud andestada oma sõbrannale seda, et ta mu nuku jalad ära sõi. Tagant järele mõeldes on see juu naljakas. Nuku saab alati uue osta. Seega olen ma õppinud andestama ja unustama. Endal on alati kergem. Eks tegelt on mulle lapsest peale õpetataud, et alati tuleb andeks paluda ja ka õppida andestama. Endal pidavat kergem olema ja nii ongi.
Kindlasti kõige negatiivsem omadus on mul see, et ma olen kohutavalt armukade . See on kõige häirivam. Ma sisestan endale koguaeg , et ei tasu minna närvi või ei tasu paanitseda aga millegi pärast see ei aita. Mul on kohutavalt hea kujutlusvõime ja see aitab kindlasti armukadedusele kaasa. Kui ma olen rahulik ja kõik on hästi, siis ma alati mõtlen kas oli vaja armukadetseda. Küll ma mõtlen, et järgmine kord ma enam ei mõtle nii või ei tee naa, aga ikka tuleb see hoog . See on asi millega ma pean veel kõvasti tööd tegema.