MINU UNISTUSTE KOOL Minu unistuste kool võiks olla suur maja ,millel kõik seinad on klaasist. See kool on eesti suurim. Seal sees võiksid olla treppide asemel liftid. Vahetunnid võiksid olla palju pikemad ja klassi ruumid suuremad ,et oleks rohkem ruumi sest siis saab palju paremini tunnitööd teha.Koolimajas sees ei käida jala, igal õpilasel on kaherattaline liikumis masin mis sõidab siis kui sinna peale minna ja sisestad mis klassi minna tahan, see liigub kindlat rada pidi ja reageeri teiste masinate peale, et ei juhtuks kokku põrkeid, selle ees on kinnitatud korv kuhu saab panna asju ja see käib koodiga lahti
Mugav,sõbralik ja modernne-selliste omadustega saaks kirjeldada minu unistuste kooli. Selles koolis oleks haridus prioriteediks, kuid tähtis osa õppeprotsessist oleks ka suhtlemisel ja sportimisel. Minu unistuste koolis oleksid kõik ebamugavad toolid ja pingid vahetatud uute ja mugavate toolide ja laudadega. Sööklas oleks toidulett paljude toitudega, kust sa ise valid mis toitu sa eelistad. Selles koolis oleks tunnid lühendatud ning sa saad ise endale meelepärase tunniplaani valida. Õpetajad võiksid olla leebemad ning jätta vähem kodutööd. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja korvpallitreenerid. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega
Aleksandra Jakovtsenko (132417SKVOM) SKVOM-1 16 situatsiooni 1. Lobisemishimuline klass Kõigipealt ma säilitaks klassis positiivset atmosfääri, kuna liiga range käitumine ei ole minu iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks s
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
sõnum, minu avaldus; hüvastijättev coup de grâce. Korrapidaja jälgis mind, kui ma vargsi oma seada, neid kritiseerida ega häbistada. Nad õpetasid mulle ka, kuidas ei tohi õpetada. Õnneks maali üles riputasin. Ta andis mu üles, kuigi poleks pidanud seda tegema. Klassi kogunemisel oli mul loomulikult ka lahkeid ja suuremeelseid õpetajaid. Selliseid õpetajaid mäletame alati. hoidis meie klassijuhataja maali üleval (esitledes seda niiviisi veel kord avalikult), vaatas minu Nad toetasid mu püüdlusi, julgustasid mind ja uskusid minusse ning võimaldasid mul tänase poole ja ütles, “Sa tead ju, mis sinuga juhtub, Rogers, eks?“ Noh, ma olin ennegi nüpeldada päevani õppimist jätkata ning seda väärtustada. Nad võimendasid ka varakult tekkinud edasi- saanud. Ma ohkasin, kortsutasin kulmu ja kehitasin õlgu, jättes sobivalt ükskõikse mulje
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
ainult nuusutada igat teemat. Mida pikemad tunnid, seda vähem tunde päevas mis andis selge võimaluse oma koolikott kergena hoida. Päevade pikkus väga ei muutunud, oli vähem tunde aga päevad olid ikkagi sama pikad. Vaba aeg Vaba aeg LÜGis, on üks suurimaid plusse mida välja tuua. Meil oli spordihoone, kust sai süüa juua, istuda. Meil olid kott toolid üleval korrusel, kus sai lösutada. Meil oli õpilasaktiivi VÕLVi ruumid, kus sai olla, ja nautida maa-alust vana maja hõngu ja vaikust. Vaba aja sisustamise kooliga seoses julgen nimetada ka LÜGi oma rahvatantsukollektiivi "Läki Tantsule" kus said õpilased sooritada vaba aine punkte ja olla osa rahvuskultuurist. Õpetajad Lihtsalt wow. Ei ole õpetajat, kes oli saamatu oma aines. Tean, et
Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
tunduvalt raskem tõestada, sest seal üritab igaüks silma paista ja tõestada oma kaaslasele kui tubli ja eriline ta on. Kui tihti on laps see, kes otsustab, kas ta tahab minna mingisse huvialaringi või uude kooli? Paraku enamuses on otsustajateks lapsevanemad, kes elavad laste peal välja enda tegemata jäänud unistusi ja soove. Näide: Panin lapse muusikakallakuga kooli, tal tundus selle peale annet olevat, samas oli see minu täitumatute unistuste nimistus olnud asi. Kas ma tunnen end süüdi, et surusin oma tahet peale? Ei, mu tütar õppis mängima akordionit ja laulma. Tänase päevani lööb ta kaasa asutuse segakooris ja on sellest väga vaimustuses. Tol hetkel oli vaja last veidi suunata, sest ise ei olnud ta oma valikutes ja soovides veel kindlameelne. Missugused hariduslikud tegurid mõjutavad lapse loovust? (K.Uusikylä) Näide: Minu tütar sai sisse Tartu „eliitkooli“(Trefneri gümn.), täiseti endastmõistetav oli sealt
3.1. Lapsepõlv Minu isa nimi on Valev Lebreht. Ta sündis 1. aprillil 1969. aastal Võrus. Tema ema nimi on Erna Lebreht ja isa nimi oli Aljo Nurm. Isal oli ka vanem vend Sulev Lebreht, kes sündis 23. novembril 1960. aastal. Minu isal oli päris väiksena lapsehoidja kuna ta vanemad käisid tööl ja polnud aega lapsega tegeleda. Lapsehoidja nimi on Helvi Muuga. Lapsehoidja viis minu isa koguaeg välja - ükskõik, mis ilmaga ja sellepärast ei jäänudki ta eriti haigeks. Lapsehoidja nimetas minu isa oravakeseks. Minu isa ei oska põhjust öelda, et miks teda oravakeses kutsuti. Minu isa lemmikmänguasjad olid tühjad tikutopsid. Tal oli neid palju, sest minu vanaisa Aljo suitsetas palju. Ta ehitas tikutopsidest väga palju erinevaid maju. Isa läks kolme aastaselt Päkapiku lasteaeda. Kahjuks minu isa ei mäleta oma kasvatajate nimesid. Lasteaias hüüti teda jänkuks, kuna tema kapi peal oli jänese pilt. Tavaliselt talle
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud. See väike koosviibimine oli justkui elusa inimese (praegusel juhul direktori) mahamatmine
vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud. See väike koosviibimine oli justkui elusa inimese (praegusel juhul direktori) mahamatmine. Kõlasid ju
asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna. Seepärast pidid õpilased tema juurde minema. Härra Wikman teatas, et tema eemaloleku ajal vastutab koolis toimuva eest inspektor Ambel ning et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium" .Direktor soovis veel, et õpilased jääksid ikka sama truuks ja ausaks eestluse ideaalidele, kui nad selle ajani olid olnud. See väike koosviibimine oli justkui elusa inimese (praegusel juhul direktori) mahamatmine.
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
poiss, kes oli ühtlasi Liisa hea sõber) lasi klassis paberi ringi käia, et kõik saaksid J kohta kirjutada. Paber sattus J kätte ja see oli tõeline sokk mis teda sealt tabas: Johannes on ülbe ja pealetükkiv, mis võib-olla tingutud tema lokkavast ebapopulaarsusest. J on arg ja imeli. J on ebameeldiv. J on ülbe tropp. J on ematsionaalselt tasakaalutu nilbik, kellega ma pigem ei suhtleks. J on veider- ei oska tema kohta ühtegi positiivset sõna öelda... -8.Juhtunu põhjustas J haigeks jäämise ja ta tuleb koolist koju. Ikkagi on tal järgmiel päeval lootust teistega suhtlema saada, et see aastaraamatu asi ikka ei ole nii oluline. Koolis ei taha Raimo, et J ta kõrvale istub, kuigi Mihklit ei ole koolis. Kui ta varem istus inglise keeles Reelika kõrval on Reelika ette piki istunud. Liisa ja Marileenu vestlusesse lisanduda sooviv J- tüdrukud lihtsalt eiravad teda. J proovid Kõnetada Peepu ehk Petsi, aga kõik on sama- keegi ei soovi temaga suhelda. Ainus kes soovib ta
alaealistekomisjoni poolt määratud ning mis põhjusel. Küsitlesin Tartu Erakooli seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat klassi. Vastajaid oli 47. Seitsmendal klassil olid enamasti sarnased vastused, see näitab, et kõik on sarnasel tasemel. Nii oli ka kaheksanda ja üheksanda klassiga. 3 Murdeea probleemid Murdeealisi on palju erinevaid, on neid kes on targemad ja teavad täpselt mida nad tahavad ning püüdlevad oma unistuste poole, aga on ka neid kes on laisad ja elavad vaid üks päev korraga. Murdeealiste tujud vahetuvad kiiresti, nad võivad konflikti sattuda iga väiksemagi asja pärast. Seetõttu tekib palju tülisid ja lahkarvamusi. Kõigil murdeealistel on oma soovid ja vajadused. Tänapäeva murdeealiste kõige suuremaks probleemiks on alkoholi tarbimine. Enamik noortest ei tea mida nad joovad ja nad ei tunne selle vastu isegi huvi. Kui varakult
ja kutsus Hermionet sopavereliseks (sopavereline on võlur või nõid, kelle vanem(ad) on mugu(d); see oli ülimalt solvav väljend). Nad jätsid Malfoy selja taha ja läksid edasi. Vahepeal olid nad Fredi, Georgi ja Ginny silmist lasknud, kuid jätkasid teed metsasügavusse. Järsku avastas Harry, et ta võlukepp on kadunud! Seda polnud jakitaskus, aga see võis olla ka telgis. Hetk hiljem kuulsid nad põõsaste sahinat ja sealt tuli välja majahaldjas Winky, keda nad olid üleval loozis näinud ja kes nüüd kartlikult ringi vaatas ja imelikult, suurte raskustega edasi üle tee jooksis, ise piiksudes: "Siin on kurjad võlurid, Winky läheb eest ära. Inimesed kõrgel-kõrgel õhus." Siis kadus ta pimedusse ning Harry, Ron ja Hermione olid jälle üksi. Nad läksid edasi ning otsisid Fredi, George´i ja Ginnyt. Peagi jõudsid nad päris metsasüdamesse, kus oli pime, vaikne ja ühtegi häält polnud kuulda. Harry pani ette,
5 1.2. Lapsepõlv Harri Jõgisalu on sündinud 24. augustil 1922. aastal. Sünnijärgne perekonnanimi oli Konstabel, mis aga muudeti 1936. aastal eestistamisega Jõgisaluks. Uue väär- ehk perekonnanime sai noormees algkooli, see tähendab kuuenda klassi lõpetamisega ühel ajal. Harri Jõgisalul oli ka vend Anton, kes sündis Harrist kaks ja pool aastat hiljem, 1925. aasta algul. Noorema venna sündimise järel jäi aga ema haigeks ja aastaid hiljem suri. Ema haigestumine on ka põhjuseks, miks vennad kasvasid vanaema Miina hoole all. 1927. aasta sügisel hakati Rüüsmaa maadele tädi Tasjale ja tema perele uut maja ehitama. Ehituse käigus aga vanaisa Kaarel külmetas end ja pikaajalise kopsuhaiguse tagajärjel suri. Seejärel tekkisid perel rahalised raskused, töökätest tuli puudus ja võlad ähvardasid talu. Rüüsmaa maad anti Harri isa õe Anastasia ja tema mehe Jaak Saali pidada
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate
Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEGA midagi halba ei juht
Samuti võiks panna reklaamid üles kaubanduskeskustesse. Liikuv reklaam on kulude kokkuhoiu mõttes kõige soodsam. Kindlasti tuleks osta ka sise-tv reklaami Tallinki laevadel kuna nii saaksime ka välismaalasi klubisse, kes on valmis olulisemalt rohkem kallimaid teenuseid ostma. Koostööd tuleb alustada kindlasti ka suuremate portaalidega (buduaar.ee , elu24.ee jne). Samuti tuleb teha Facebooki klubi oma lehekülg, kus on täpsem info üleval klubi kodulehekülje kohta. Võimalikke läbirääkimisi tuleks Ilusaim klubi alustada ka teiste salongidega, kellele pakuksime sooduspakette, mida nad saaksid oma klientidele vahendada. Keskenduksime nii kohalikele inimestele kui välismaalastele. Alustava ettevõttena on oluline keskenduda kõigepealt mitte kasumi püüdmisele vaid turuosa hõivamisele. See eeldab soodsaid hindasid ning eripakkumisi
See on peaasi, et pole kiusatust. Aga muidu... Jah! -- Tulge nüüd siia" -- ta tõmbas Indrekut pahema käega -- ,,ja vaadake oma silmaga, mis ma kirjutan. Näete: korteri ja kosti eest ühes koolirahaga viiskümmend rubla sisse maksnud." Direktor ei jätnud enne, kui Indrek oli need sõnad raamatust valju häälega ette lugenud. Siis kritseldas ta midagi saksa keeles juurde, millest Indrek oma oskusega jagu ei saanud. Lõppu pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku. ,,Pistke see tasku, pisut peab teiesugusel pikal mehel ikka raha olema. Kui vana olete? Kaheksateist täis? Ilus aeg, hää aasta, see toob õnne. Mina olen juba üle kuuekümne." Indrek viivitas raha taskupanemisega, sest tal hakkas hirmus piinlik, et ta oli esiti valetanud. ,,Mul oma jaoks on natuke," ütles ta. ,,Mis?!`` hüüdis direktor. ,,Teil on veel raha
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
et osta kinopileteid ja šokolaadi. Ja nii ei saanudki see tüdruk teada, et talle oli kirjutatud terve sahtlitäis luuletusi ja temast oli mõeldud kõige kaunimaid mõtteid. Siis unistas poiss saada kunstnikuks, et piltidele talletada need meeletud kujutelmad, mis täitsid igat tema eluhetke, aga ülikoolis sai ruttu selgeks, et ta ei ole suuteline tasuma oma õppekulusid. Nii tulid liiklusmärgid. Siis tuli abielu. Tema unistuste kroon, unistus jäägitust kokkuhoidmisest, mõistmisest ja hellusest: kuid tegelikkuses taandus kõik pidevale rahapuudusele, abikaasa täitumatutele soovidele ja sinna see lõppes. Aga unistused jätkusid. Päevad jäid lühikeseks, et kõiki unistusi ära unistada ja varsti jäi puudu öödest. Ta istus, silmad tühjad, loobus tööst, läks elama oma väikesesse metsamajakesse, elas mõttes läbi kõige kaunimaid ja kirglikumaid elusid, nautis mõttes meeletut õnne,
et kas te käisite vannis. ,,Ei, ma kukkusin klosetipotti!" Te seisate esimesel korrusel ja ootate lifti ja teilt küsitakse, et kas te sõidate üles. ,,Ei, ma ootan oma korterit alla, et sisse minna." Teie peigmees tuleb külla suure lillekimbuga ja te küsite, et kas need on mulle. ,,Ei kullake!" Te istute WC-s, kui keegi katsub lukustatud ust ja küsib, et on seal keegi. ,,Ei! SITT räägib teiega!" Öösel helistatakse ja küsitakse, et kas magad. "Ei tead olin üleval ja ootasin su kõnet".. Ja kui keegi oksendab, siis küsida, et kas sul on paha olla.. "Ei ma niisama naljaviluks olen Oled sa kunagi mõelnud, mis teeb kõige rohkem haiget? Öeldes midagi ja soovides et poleks seda teinud? või öeldes ei midagi ja soovides et oleks ?Ma arvan et kõige tähtsamaid asju on kõige raskem öelda. Ära karda öelda kellelegi, et sa armastad teda. Kui sa ütled, võib ta murda su südame..kui ei, võid murda sina tema oma. Oled sa
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Suhe pole võrdne, nagunii on karistajal suurem võim. Alandamise tagajärg on tavaliselt see, et alandatav karistab endast võimul olevalt madalamat inimest, näiteks nooremat venda, õde jne (3) pidev karistamine tekitab passiivsust. Ta hakkab vältima karistajat ja järgmist karistust. Hakkab lõpuks ka vältima suhet karistajaga. (4) karistamine vähendab lähedaste turvalisust. (5) karistuse all kannatav laps jääb haigeks, tal ilmnevad psühhomotoorsed haigused (peavalu, kõhuvalu). Karistusele tuleks leida alternatiive, leida mõni muu sekkumisviis. Kiitmata jätmine on ka karistus, privileegide ära võtmine. Samuti külm ja ükskõikne suhtumisviis. Kokkuvõte Teoreetiline alus: klassikaline ja operantne tingitus Isikuse mudel: käitumine on eelkõige õpitav Kindlaksmääramise alus: vaadeldav, väline, mõõdetav käitumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
