Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu Inglismaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lihavõtted, monika, lepp, väimela, 2016, suurbritannia, üldandmed, rahaühik, nael, facto, rahvustoidud, vabaaeg, jalutamine, matkamine, õhtuti, kamina, istumine, inglased, haugi, poeduurida, millised on sealsed kombed ja inimesed. Inglaste kohta on öeldud, et nad tunnevad loomupärast umbusaldust kõige tundmatu vastu ning eriti ilmekalt avaldub see nende suhtumises omaenda maa geograafiasse. Sellise ütluse peale tekkis huvi saada teada neist rohke ning huvi ka selle vastu, mida sellise lausega mõeldud on. 3 1. TAUSTAANDMEID Inglismaa ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Oluline tähelepanek on see, et Ühendkuningriik koosneb neljast omaette piirkonnast: Inglismaa, Wales, Sotimaa, ja Põhja-Iirimaa. Sotlased uelslased ja iirlased ei ole inglased ja panevad pahaks, kui neid inglasteks nimetatakse. Riigi pealinnaks on London. Suuremate linnade hulka kuuluvad veel Birmingham, Glasgow, Leeds, Sheffield, Liverpool, Bradford, Manchester, Edinburgh ja Bristol. Valitsemissüsteem on konstitutsiooniline monarhia.
......................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK.................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11 Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled...........................................................................................11
Elis Vink HOLLAND Referaat Tartu 2008 Sisukord ELIS VINK................................................................................................................................. 1 HOLLAND................................................................................................................................. 1 REFERAAT............................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 .................................................................................................................................................. 4 HOLLAND................................................................................................................................. 5
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi.
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduse
ROCCA al MARE KOOL Geograafia Iirimaa Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 Iirimaa üldandmed.............................................................................................................4 Asend, asukoht, suurus ..................................................................................................... 5 Pinnamood ........................................................................................................................5 Kliima.............................................................................................................................
Referaat Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 1. POOLA VABARIIK....................................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus.....................................................................................................7 1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed..................................................................9 2
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada
Väljastpoole EL-i riike on peamised ekspordipartnerid Ladina-Ameerika ja Aafrika (Maroko). Import Euroopa Liidu liikmesriikidest moodustas 2009. aastal 58,3%. Hiina osakaal oli 7,1% ja USA 4%. Hispaania peamised kaubanduspartnerid 2009. aastal EKSPORT IMPORT 1. Prantsusmaa 1. Saksamaa 2. Saksamaa 2. Prantsusmaa 3. Portugal 3. Itaalia 4. Itaalia 4. Hiina 5. Suurbritannia 5. Suurbritannia Välisinvesteeringud Hispaania on ELis kolmas välisinvesteeringute vastuvõtja, maailmas kuuendal kohal. 2009. aastal tehti otseinvesteeringuid Hispaaniasse 14 694 mld euro väärtuses, siiski vähenesid investeeringud 62% võrreldes 2008.aastaga. Suurimad investeerijad olid Araabia Ühendemiraadid (28,3%) ja Prantsustmaa (19,8%). Suurbritanniast, kes on siiani olnud suurimaid investeerijad, vähenesid investeeringud 92%.
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine
7 kuna seal oli vaja tööjõudu ning siis Ameerikast kaupadega tagasi Euroopasse, nn. kolmnurkkaubandus. Lääne ja IdaIndia kaubakompaniid loodi, et saaks kaubelda Euroopa ja India/Aasia vahel. Ühelt poolt pakkus see kiire rikastumise võimalust, kuid samas võis kaupmees kaotada kogu oma vara ja lõpetada täielikus vaesues. Nt. Indias maksis kaneeli nael üheksa, Inglismaal aga juba 72 penni. Töönduse areng: Püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed varustasid linna või küla töömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks industrialiseerimisele
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane ra
1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Peale 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel
Kuid kõige suuremaks auks oli USA-le see, et Churchill oli nõus sellise austusavalduse vastu võtta. Ja suuremaid austusavaldusi talle enam kahjuks lisada ei saa, sest temast ongi saanud juba legend. 1964 ei seadnud Winston enam oma kandidatuuri parlamenti enam üles. Nüüd lõpeski tema pikk karjäär parlamendis, mis oli kestnud juba järgemööda 65 aastat. Arstide ja sõprade otsusel ei võtnud Churchill ise kohal, kui alamkoda võttis vastu eriresolutsiooni see määras tema teened Suurbritannia ees. Kohale ilmus ta järgmisel päeval, kui tal see kätte anti ja loeti ette tema lühike vastus. Seal võtsid sõna ka tema head sõbrad ja näiteks Macmillan ütles seal Churchili enda sõnad, mis olid umbes sellised, et Winston on sõjas otsustav, kaotuses trotslik, võidus suuremeelne, rahus teatahtlik. USA ajaleht "New York Herald Tribune." kirjutas, et taktitundeline eesriie, mis on langenud Winstoni eraelu ette ei lase otsustada, mis hakkab temast edasi saama
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja
See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid vahendanud Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud araablaste kaupu edasi teistesse Euroopa maadesse. Uued kaubateed koondusid nüüd Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem juba Antwerpeni ja Amsterdami, jättes tagaplaanile seni kaubanduses domineerinud Vahemere-äärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Kui nael pipart maksis 1600. aasta paiku Indias vaid kolm penni, oli selle hind Inglismaale jõudes juba 20 penni. Kaneeli nael maksis Indias üheksa, Inglismaal aga juba 72 penni. Ühelt poolt pakkus uus ajastu kiire rikastumise võimalust, kuid samas võis rikkuse kogunud kaupmees kaotada lühikese ajaga kogu oma vara ning lõpetada täielikus vaesuses. Varakapitalism nõudis kaupmeestelt investeerimis- ja riskeerimisvalmiduse, paindlikust ning raamatupidamisoskust.
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa........................................................................................................
Ta rõhutas, et inimene on indiviudalistlik mitte sotsiaalne ja võim peab olema võimalikult tugev, et kodusõdu ei juhtuks. Ta pooldas absolutismi. Julgeolek ja rahu on ühiskonna tähtsaimad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas ning revolutsioon oli tema arvates kuritegu. Arvas, et jumala olemus on haaramatu. John Locke kaitses parlamenti ja ülistas revolutsiooni. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Ta oli seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. 17.saj 1603-Inglismaast saab Suurbritannia ja võimule saab uus dünastia(Stuartid 1712) 1613-Venemaal saab võimule Romanovite dünastia. 1589-Prantsusmaal tulevad võimule Bourbonid. 1618-1648-30.aastane sõda, euroopas hakkavad domineerima Prantsusmaa ja Rootsi. 1642-1649-Inglise kodusõda, võimule saab parlament eesotsas Cromwelliga. 1660-Stuartite restauratsioon. 1689-Mõnus revolutsioon, parlamentarismi sünd. Õiguste akt, mis sätestas parlamendi õigused. 1)kuningas ei tohi parlamenti laiali saata
Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805 Ulmi lahingus võitis Pr Austerlasi. Trafalgari lahing- merelahing Sb ja Pr/Hisp vahel, kus SB Nelsoni juhtimisel võidab ja läheb kuulsusrikkalt ajalukku. 2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga, mis sõlmitakse pärast Ulmi ja Austerlitzi lahingus lüüasaamist. Austria loovutab osa oma territooriumist. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine) (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Jena-Auerstedti lahing oli kaksiklahing Napoleoni ja Friedrich Wilhelm III vahel Preisi armee kaotas. Friedlandi lahingus võitis Pr Venemaad. Sõlmisid Tilsti rahu.
Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised ,,vanad" riiklikud rahvused. Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline rahvuslus Lääne-Euroopa rahvuslus. Prantsusmaa ja Suurbritannia = poliitilise rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres
sissetulekutest, sest kirikukümnis oli kaotatud, aga taheti, et nad oleks riigile lojaalsed). Vastutasuks vandusid vaimulikud riigile truudust, aga ei olnud mingit kirikumaade tagastamist mis olid võetud, olid võetud. Napoleoni eestvedamisel moodustati ka riiklik kesk ja kõrgharidust andvate koolide võrk. See oli oluline, et koolitada välja riigile ustavaid haritlasi. Korraldati ka rahasüsteem. Loodi prantsuse pank, mis hakkas korraldama raharinglust. Käibele tuli uus rahaühik. Seda oli vaja sellepärast, et revolutsiooniajal oli raha väärtus vähenenud, oli vaja raha väärtust suurendada teatud reformidega. Veel on oluline tsiviilkoodeksi koostamine (aastal 1804). Kõige olulisem põhimõte oli see, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed (inimõiguslikud põhimõtted). Seadus toimib kõigi puhul samamoodi, pole oluline sugu, rikkus v rass. Võrdsust ei olnud mehe ja naise, isa ja lapse varalistes suhetes. Nendes anti eelis mehele või isale.
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lag
2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa Saksamaa ja Austria-Ungari-1879.a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas Itaalia ühinemine – 1882. a
1560-tel Kalvinistide ülestõus Flandrias (1567) - Usuline ja rahvuslik vastuolu kat. Hispaaniaga süveneb (Inkvisit.) - Madalmaade 7 Põhjapoolse Prov. vabadusvõitlus algab 1568 (1572 Hollandlaste mäss) ja kestab kuni Vestfaali rahuni (1648) - Oranje suguvõsa (Wilhelm/Willem ja Maurits, militaaria uuendamine) - Põhjaprov. prot Utrechti Unioon (1579): - Kuulutab välja 7 provintsi iseseisvuse 1581. PUUDUV OSA !!! - 1609 Kaheteistaastane vaherahu Hispaania tunnistab De Facto 7 Maakonda (Hollandi) Iseseisvust - Hispaania De Iure tunnistus 1648 - 7 maakonnal (Vabariigi) on suur sisemine autonoomia - Vaieldakse Riigisüsteemi üle 1. Oranje sõjapartei: Ülemasehalduri amet peab kuuluma oranje suguvõsale (Lihtrahvas) 2. Vabariiklased (kaupmeeste aristokraatia) - Ülemasehalduri amet likvideeriti 1651 (ajutisel) ja Vabariiklaste frakt. (suurkaupmehed) hakkasid juhtima Hollandi vabariiki (jan de Witt) , suurem usuline sallivus. Välispoliitika 17.saj. -17. saj
Five). Kõige kuulsam liige Benjamin Franklin, kes oli sel ajal aktiivne Ameerika diplomaat, aga ka publtsist. Tema tunnuslause:"Aeg on raha!" Teiseks kuulsaks liikmeks oli Th. Jefferson, kes koostas iseseisvusdeklaratsiooni teksti. Publitseeriti ajalehtedes. Sisu: kõikide võrdõiguslikkus, kõigil on võrreldamatud õigused. Ameerika lipp võeti ka iseseisvussõja käigus vastu: 14.juuni 1777. SÕDA 1776.a saadi järjest Suurbritannia käest lüüa. Kogu isesesvussõda väga verine polnud: lahinguväljal hukkus Ameerika poolel u 5000 sõdurit (1776 1783a). Murrang sõjas toimus 1777a Saratoga(?) lahingus, kus jõuvahekorrad hakkasid tasakaalustama ja üha enam ameeriklaste poolele kanduma. See tulenes 1)Suurbritannia oli ammendamas oma kohapealseid ressursse 2) Ameerika sai üha suuremat toetust Prantsusmaalt, kes oli huvitatud kättemaksust 7 -aastase sõja kaotuse eest. 1778a Ameerika ja
(joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. KEELED. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mis on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel,mea keel saami keel, mustlaskeel ja jidis RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID. Euroopa Liitu(European Union-EL) kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon
tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks on kohus. Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". 6 Aníbal Cavaco Silva
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko
annaabi.ee 
