Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad? "Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe," ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. "Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel palavaga kraanivett, kaob see kiiresti neerude kaudu kehast, see on nagu organismi läbiuhtmine. Kuid selleks, et organismi ainevahetus oleks korras ja kehas säiliks normaalne vedeliku-, sealhulgas mineraalsoolade hulk, tuleks siiski juua mineraalvett. Millist täpselt, on igaühe individuaalne valik. Noortele, sportlikele inimestele suurema sooladesisaldusega, lastele ja vanuritele nn. lahjemat vett." Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eristatakse naturaalset mineraalvett (gaseerimata või gaseeritud), allikavett, joogivett ja villitud vett. Eestis selline regulatsioon puudub, nii võivad meie rohkem kui 40 pudeldatud vee tootjat oma toodangut nimetada nii allika-, laua- kui ka joogiveeks
korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade sisalduse tõttu hakkavad kiiresti kasvama vetikad ja veetaimed, mis lagunedes muutuvad põhjamudaks. Eutrofeerumine on veekogude toitelisuse tõus, mille põhjustavad mineraalsoolade (N ja P) sattumine veekogudesse. Lootus sureb viimasena Sellisest keskkonnast
vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade sisalduse tõttu hakkavad kiiresti kasvama vetikad ja veetaimed, mis Eutrofeerumine on veekogude lagunedes muutuvad toitelisuse tõus, mille põhjamudaks. põhjustavad mineraalsoolade (N ja P) sattumine veekogudesse. Lootus sureb viimasena Sellisest keskkonnast ei
KOKKUVÕTE:erituselundid · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites). · Seedumata toidujaagid valjuvad paraku kaudu, kusjuures valjaheite hulk sõltub toidu koostisest, soomise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
Mis on eritamine ? Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad: v Jääkproduktid v Liigsed soolad ja vesi v Organismi sattunud kehavõõrad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level N Fifth level EE R U v Eemaldavad organismist liigse vee ja jääkained D v Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres v Neerudes on umbes 80 kilomeetrit imepeenikesi torukesi kus moodustub uriin. Click to edit Master text styles v Kusejuhad on Second level torutaolised paariselundid. Third level Fourth level v Nende kahe toru Fifth level kaudu toimub uriini eraldumine
Maailmas tuntakse üle 300 erineva nimetusega pastatooteid . Pasta kooslused : -100% durumnisujahust , ei lisata muna . - osaliselt durumnisujahu + osaliselt tavalist nisujahu , lisatakse muna . - 100% tavalist nisujahu . Madalama kvaliteediga pastatoodete puhul lisatakse ka rukkijahu või odrajahu . Pasta on tumedam aga tervislikum Pasta toiteväärtus : Pastatoodetele on omane: - kõrge energiasisaldus - vähene proteiinihulk - rasva vähesus - vitamiinide ja mineraalsoolade tagasihoidlikus - rohke kaaliumi sisaldus - kerge seeditavus Pastat võime nimetada tervislikuks ja tasakaalustatud toiduks ! Kasutusviisid Pastast on võimalik teha erinevaid roogi : salateid, suppe, lasanjet, vormiroogi, pizzasi ja pirukaid, täidetud pastat, plaadikooke, sufleesid jne. Pastat sortimendi mitmekesistamiseks toodetakse ka värvilist pastat. : roheline (spinatiga). Punakas (tomatiga). Tumepunane(peediga). Must ( tindikala või kalmaariga ) Click to edit Master text styles
Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine. Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. Süsives ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade omad lümfi. Erituselundid on peamiselt neerud, kuid ka kopsud ,soolestik ja nahk. Neerud osalevad enammiku vedelate ainevahjääk eemaldamises organismist. Reguleerivad vee- ja mineraalsoolade sisaldust veres. Neerudes hakkab tekkima uriin. Uriini peamine koostisosa on vesi ning kusiaine (tek valkude ja aminohapete lõhust) Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest.
Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid Suuõõs neel ja söögitoru magu kaksteistsõrmik peensool jämesool pärak. Erituselundid Nahk, kopsud, soolestik, neerud. Neerude ehitus ja töö Neerud on tähtsaimad eritusorganid. Neid on 2 ja nad paiknevad mõlemal pool selgroogu. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust veres. Haigused Diabeet geenihaigus, tekib valest toitumisest. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Neerupuudulikus - neerupuudulikkuse sagedasimaks põhjuseks on neerukoe hävimine, põletiku ja/või vereringehäirete tagajärjel. Ennetada saab ägedat neerupuudulikkust põhihaiguse väljaravimisega või korralikult kontrolli all hoidess
*Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse(selle tegevuse käigus imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi). Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda. Uriin liigub mööda kusejuha kusepõide.
· maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgakesteks · süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi ERITUSELUNDKONNAS toimub vedelate jääkide eemaldamine. Kuseelundid neerud(2)(moodustub uriin e. kusi) => kusejuhad(2) => kusepõis(u.1l) => kusiti Neerude ül: · vedelate ainevahetusjääkide eemaldamine · vee mineraalsoolade sisalduse reguleerimine veres => tagavad püsiva sisekeskkonna Neeru ehitus 1) Neeru koor (neerukehakesed) 2) Neeru säsi (neerutorukesed) 3) Neeruvaagen Uriini teke 1) Esmane uriin (100-120 l/ööp) => tekib neerukehakestes · vesi · mineraalsoolad · glükoos · aminohapped(AH) 2) Lõplik uriin (1-1,2 l/ööp) => moodustub neerutorukestes · puudub glükoos, AH · suureneb kusiaine kogus
Inglise loodusteadlane J. Priestley oli see, kes esimesena leidis probleemile lihtsa lahenduse. Ta juhtis süsihappegaasi vette ning gaseeritud vesi oligi valmis. Sellel lihtsal tehnoloogilisel leiutisel põhineb ka tänapäeval jookide gaseerimine ehkki menetlust on aastasadade vältel põhjalikult täiustatud. Geoloogid ja toiduainete tehnoloogid määratlevad mineraalvett sageli erinevalt. Geoloogid loevad mineraalveeks põhjavett, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide, orgaaniliste ühendite jms. rohke sisalduse või muude omaduste (radioaktiivsuse, pH, temperatuuri) tõttu ravitoime. Vees lahustunud soolade hulk peab geoloogilises mineraalvees küündima vähemalt ühe grammini liitri vee kohta. Tavaliselt on looduslikus mineraalvees lahustunud rohkem mineraalsooli. Looduses eristatakse süsinikdioksiidi-, kloori-, raua-, broomi-, sulfaatide-, sulfiidide-, radooni-, räni- ja joodirikkaid mineraalvesi
Kust tuleb vesi? Madalsoo toitub mineraaliderikkast Raba toitub mineraalidevaesest veest veest. Madalsoo vesi on segu põhja- (sademetest), välja arvatud juhul, kui raba veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise reaktsiooniga- taimede ja puude kasvuks väga halbade omadustega. Muld Õhukesed-, keskmise sügavusega- Raba- või tüsedamad siirdesoomullad,
Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peenikesteks ja järk järgult suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta. Väike vereringe on vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakuse kotta. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesandeks toitainete, hormoonide, mineraalsoolade kandmine. Veri sisaldab valgeid ja punaseid vererakke ja vereliistakuid. Vereplasma ülesanne on vererakkude kandmine. Punased vererakud Valged vererakud Vereliistakud Värvus Punane Värvitu Värvitu Kuju Ketas Amööbjas Korrapäratu Liikumine Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu Ülesanne O2 transport Keha kaitsmine Vere hüüvitamine
roogasid. Eriti hinnatav on hiina kapsas toorsalatina, sest kuumutamisel lõhustub suur osa vitamiinidest. Hiina kapsas on üheaastane salatitaim. Moodustab sarnaselt lehtsalatile hõreda lehekodariku. Väga sarnane pekingi kapsale. Hiina kapsast kasutatakse erinevates salatites, hapendatakse. KURK Kõikidest köögiviljadest on kurk kõige suurema vee sisaldusega (95-97%) ja kõige madalama kalorsusega, kuid teda hinnatakse hea maitse ja organismile vajalike mineraalsoolade sisalduse tõttu. Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas. Kõiki neid vitamiine leidub koores ja vahetult koore all. Kurkide hapendamisel säilivad vitamiinid hästi. Rahvameditsiinis kasutatakse kurki ka ravimina. Kurgimahl sisaldab aineid mis takistavad soolade ladestumist ja kristalliseerimist organismis. Kurgimahla mähiseid kasutatakse raskesti paranevate haavade puhul. Iluravihendina kasutati juba vanas kreekas
soolehattudest kas verre või lümfi. · Süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi. · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituslundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ja reguleerivad vee ja mineraalsoolade hulka. · Lõplik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning kogunb sapipõide. · Vähesel määral osalevad organismit liigse vee eemaldamises ka nahk(higi teke), kopsud(veeaur väljahingatavas õhus) ning soolestik(vesi väljadeites). · Seedumata toidujäägid väljuvad päraku kaudu, kusjuures väljaheidete hulk sõltub toidu koostisest, söömise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
Referaat Juhendaja: Liina Jürisoo Olustvere 2011 Sisukord Sugukond: Naeris on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat tähelepanu toidu mitmekesistajana ja mineraalsoolade ning vitamiinirikka toiduainena Päritolu: Naeris on pärit Vahemeremaadelt. Botaaniline iseloomustus : Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad
Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Tärklisest moodustub lõpuks lõhustumisel glükoos. Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse. Erituselundid on neerud, soolestik, kopsud ja nahk. Tähtsaim on neerud, sest nad osalevad enamiku vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismis. Reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust verest. Rändneerudeks nimetatakse neid neere, millel ümbritsev rasvkiht on väike ja need võivad liikuma hakata. Neerude eritis on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehades. Uriini moodustab üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega. Nahas paiknevad higinäärmed, kus moodustub peamiselt veest, mineraalsooladest ja ainevahetusjääkidest koosnev vedelik higi, mis valgub nahal laiali.
sõltuvalt temperatuurist (jahedas vees lahustuvad gaasid paremini). Mõned näited element süsiniku ringlusest: · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntees loomade toitumine ja hingamine CO2 · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntee, biomassi juurdekasv taimtoiduliste toitumine ja loomade biomassi juurdekasv loomtoiduliste loomade toitumine ja biomassi juurdekasv taimede ja loomade surnukehade lagundamine seente ja bakterite poolt CO2 · Vees lahustunud CO2 mineraalsoolade (karbonaadid) teke, setted fossiilsete kütuste (sh mineraalse osa) põletamine atmosfääri CO2 vees lahustunud CO2 Lämmastikuringe Lämmastikuringet tagavateks protsessidest on olulisemad õhulämmastiku (ca 78% õhu koostisest) keemiline sidumine, õhulämmastiku sidumine bakterite ja alamate seente poolt ning orgaaniliste jäänuste (valkude jt lämmastikühendite) lagunemine. Taimed saavad lämmastikku kasutada
valkude süntees. 1. Tselluloosi sisaldav rakukest 2. Plastiidid 3. Vakuoolid Rakukest: koosneb veest, tselluloosist ja pektiinist, varuaineks tärklis pooride kaudu toimub vee ja seles lahustsunud gaaside ja mineraalsoolade ainevahetus. Nooremal rakul elastsem kest, mis võimaldab kasvada. Kaitseb, annab tugevuse, kindla kuju, toestus, ainete transport Plastiidid: Kloroplast topeltmembraan sisaldab klorofülli, DNA ja RNA, ribosoomid, toimub fotosüntees, valkude süntees Kromoplast meelitab ligi tolmendajaid Leukoplast varuainete säilituskoht, (kartulimugulas tärklis)
Muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks glükogeeniks, mis vajaduse korral kasutusele võetakse. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad. Eritamine: Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, soolestik ja nahk. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerude eritis on kusi, mille teke algab neerukehakestes. Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all, rõhk soodustab filtreerumist. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained(glükoos) ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur
kaksteistsõrmiksooles ja peensooles. Peensooles toimub imendumine. 10. Mis on eritamine? Vastus: Ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist. 11. Milliste elundite kaudu mida eritatakse. Vastus: Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja veeauruna vett (u 0,3 - 0,4 l ööpäevas). Neerud eemaldavad suurema osa liigsest veest (u 1 - 1,5 l ööpäevas) kusiainest jt ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis. Naha kaudu eritab inimene higiga peamiselt vett (tavatingimustes u 0,5 l ööpäevas), vähesel määral mineraalsooli jm. Higi moodustub nahas paiknevates higinäärmetes. Inimesel on ligikaudu 2 mln higinääret, mis paiknevad keha pinnal ebaühtlaselt: kõige rohkem on neid kaenla all, otsa ees, talla all ja peopesas. Soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega vähesel hulgal vett (u 0,2
anaboolse (ülesehitava) toimega on testosteroon. Kõrvalmõjud: Meestel : - akne - suureneb agressiivsus - impotentsus pikaajalise kasutamise järel - neerukahjustus - südamelihase kahjustus Naistel : - menstruatsioonitsükli häired - sekundaarsete sugutunnuste muutumine - karvade kasv - hääle madaldumine - agressiivsus Noorukitel : - raskekujuline akne näol ja kehal - kasvuhäired Diureetikumid on ained, mis kiirendavad uriini teket, põhjustades suurema vedeliku ja mineraalsoolade organismist väljutamise. Spordis kasutatakse neid kaalu vähendamiseks ja dopinguainete sisalduse varjamiseks. Ainete kasutamine koos suure koguse vedeliku tarbimisega lahjendab uriini, mistõttu dopingukontrollil oleks probleeme keelatud ainete avastamisega. Diureetikumide kahjulikud kõrvalmõjud on dehüdratsioon, pearinglus, lihaskrambid, peavalu, iiveldus. Peptiidhormoonid ja nende analoogid Kahjulikud kõrvaltoimed:
2. ülenev käärsool 3. ristikäärsool50cm 4. alanev käärsool30cm 5. sigmasool 6. pärasool, rectum 13cm Milles seisneb jämesoole funktsioon? Ainete tagasiimendumine 25. Kirjeldage jämesoole seina ehitust Limaskest ja lihaskest 26. Nimetage, mis imendub jämesoolest vee, mineraalsoolade, ka mõningate ravimite tagasiimendumine 4
habemeajamise järgselt ning omab vananemisvastast toimet viinamarjaseemne õli, makadaamiapähkli õli ja mangovõi toidavad nahka sügavuti, kuid ei jäta seda rasvaseks mahedalt karge rohemündi eeterlik õli värskendab. Sobib kõikidele nahatüüpidele Kasutamine: levitage väike kogus näole ja kaelale ning masseerige õrnalt sisse Deodorant meestele 50ml 9,90 Naturaalne, värske rohemündi lõhnaga deodorant looduslike mineraalsoolade ning salveiekstraktiga ei ummista poore ega takista naha loomulikku toimimist neutraliseerib ebameeldiva lõhna tekke ja annab värskuse kogu päevaks Kasutamine: kandke puhtale nahale! Kinkekomplekt Meeste kehahooldus 14,40 Kinkekarp värske mündi seebi ja meeste deodorandiga klassikaline ja praktiline kooslus iga mehe iluarsenali maheda piparmündilõhnaga käsitööseep ja looduslik deodorant, mis annavad värskust, kuid ei varjuta parfüümi Kosmeetikakott meestele 29,90
· seedimist ei toimu · vesi imendub pidevalt vereringesse, soolesisaldis muutub tahkemaks · tahked jäägid eemaldatakse päraku kaudu · bakterid toituvad mittevajalikest seedumata jääkidest, varustavad organismi vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seinale ERITUSELUNDID: Kopsud: süsihappegaasi ja veeauru eemaldamine Neeru: liigse vee eemaldamine, reguleerivad vee, mineraalsoolade sisaldust organismis nahk higiga vee eritamine soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega ka vett Neerud: · nimmepiirkonnas roiete all kahel pool selgroogu kõhuõõne tagaosas · Oakujulised · ümbritsetud rasvakihiga, mis hoiab paigal, pole kuhugi kinnitatud, ripuvad veresoonte ja närvide küljes · eritiseks on uriin, ülesandeks vedelate mürkainete välja viimine · hoiavad veebilanssi tasakaalus
violetsetest hästi arenenud õiepungadest. Artisokk Õisiku kuju on kerajas, Artisokk on väga kaloririkas Õisikut süüakse keedetult ja Söödavat osa on artisokil kooniline,lameümarik,ovaal köögivili, aga vitamiinide ja hautatult mitmesugustes vaid u 20%. Toortoiduks ne, soomuste värv varieerub mineraalsoolade sisaldus on kastmetes ning artisokk ei sobi. sõltuvalt sordist rohelisest suhteliselt madal. valmistatakse ka konserve. Rahvameditsiinis tumelillani. kasutatakse artisokki kui
Kuidas nad paiknevad? Õistaimedel nt karikakral, teekummelil, päevakübar. Keelõied paiknevad õisiku ääres, putkõied keskel. Äärmised keelõied on tavaliselt kas valged, roosad, purpursed või lillakad. Õie keskel olevad torujad putkõied on tavaliselt punakaspruunid või kollakaspruunid. 14. Millises juure osas kasvavad juurekarvad? Milleks neid vaja on? Imamis- ehk eritumisvöötmes, nende abil toimub vee ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt. 15. Mis on mükoriisa? Millistel taimedel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseentel 16. Mis on endosperm? Kuidas tekib? Kus asub? Toitaineterikas kude taime seemnes. Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel. 17. Mis tähendab, et taim on monokarpne ja ühekojaline? Taim õitseb üks kord elu jooksul ja emas- ja isasrakud on ühel taimel. Nt tamm, kask ja sarapuu. 18. Kus asuvad kõrglehed
CaSO4 ja MgSO4 sisaldus vees - jääv karedus, mis on kõrvaldatav 1) destilleerimisel 2) keemilisel teel Vee pehmendamine Peamiselt on selleks keemilised meetod Nt. lubja ja sooda kasutamine : Ca(HCO3)2+ Ca(OH)2 2CaCO3 + H2O CaSO4+ NaCO3 CaCO3 + Na2SO4 Mineraalvesi Allikast, mis on saastumise eest kaitstud Omab toitelist ja füsioloogilist toimet Pudeldamine toimub otse allikal Geoloogid loevad mineraalveeks sellist põhjavett, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide jms. rohke sisalduse või muude omaduste (radioaktiivsus, happesus, temperatuur) tõttu raviv toime. Kaasaegne toiduainete tehnoloogia on seda mõistet aga oluliselt laiendanud.
amülaasi, mille abil hakkab toidutärklis suhkruteks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub sealt edasi neelu. Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu. ERITUSELUNDID JA JÄÄKAINETE EEMALDAMINE Ainevahetuses moodustunud jääke kõrvaldavad erituselundid. Erituselundid on (tähtsaimad) neerud, kopsud, soolestik, nahk Neerud- osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist, nad reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres *Oakujulised paarilised elundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu Neerude ehitis on uriin, mille teke algab neerukehakestes. NEERUKEHAKESED(eemaldatakse verest esmane uriin)NEERUTORUKESED(esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (nt glükoos) ning suurem osa verre tagasi) NEERUDKUSEJUHAKUSEPÕID Nahk- eritavad higi(veest, mineraalsooladest, ainevahetusjääkidest koosnev vedelik)
FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED 1. ORGANISMI ERITUSELUNDID, ÜLESANDED: NEERUD- ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2
Võib välja kujuneda põie automatism, kus põis tühjeneb iseenesllikult, ei saa kontrollida. Kontrolli on võimalik saada siis, kui seos põie ja seljaaju vahel katkeb, nt käega, koputatakse vastu kõhukatteid, see vallandab tühjendusrefleksi. Arvestada joomisreziimi! Lõpliku uriini koostis Uriini lõplik kogus 1,5 l ööpäevas, tema erikaal on vahemikus 1010-1030. Hommikul on uriin kontsentreeritud (kollasus- tingitud sapist), tiheduse ehk erikaalu annavad mineraalsoolade ioonid (Na, Cl, Ca, K). Uriini ph 5-7. Uriinis ongi mineraalsoolade ioonid ja sapipigmendid, kreatiniini. Vähesel määral on uriinis ka epiteelirakke, need on pärit kusepõie seintest. Uriinianalüüsil mikroskoopilise vaatamine uriin tsentrifuugitakse, ja rakud sadenevad, sademetest tehakse preparaat, mida vaadatakse. Vaadatakse erinevaid rakke! Uriinis ei tohiks olla punaliblesid, kui massiliselt, siis uriin punakas (põhjustatud ägedast neerupõletikust glomerulonefriit)
7,37 7,43 nõrgalt aluseline; maonõre pH 1 või alla selle; pH nihe happelises suunas atsidoos ( acidum ld k), pH nihe aluselises suunas alkaloos (alkalosis ld k) 3. osmootne rõhk iseloomustab veres ning rakuvälises ruumis vere j aineosakeste suhet, selle loodav kehavedelikes aineosakesed (tähtis nende arv, mitte mass), põhilise osa rõhust tekitavad mineraalsoolade ioonid, eriti Na ja Cl ioonid kehas on palju NaCl ´I, palju on ka K, Ca, Mg ioone, vähem I, Zn, Sn, Co bionaarsel kujul kõik osalevad osmootse rõhu kujunemisel. Osmootse rõhu valem: P= c x I x R x T ; I elektrolüütide dissotsiatsiooni constant, mis näitab, mitmeks iooniks dissotseerub vastav elektrolüüd R konstant 0,082; T tempertuur (K) NaCl tarbimine mõjutab inimese osm rühku. Kui NaCl kontsentratsioonsuureneb, osm rõhk tõuseb
Ainete transport läbi rakumembraani: aktiivne trnsp-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni, vajab ATPenergiat ning trnsprtvalke.passiivne trnsp-valgulised kandjad, lisaenergiat ei vaja. difusioon-gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni.Osmoos-lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentrats. kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni(nt vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse)ÜL-Ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, ümbritseb rakke andes neile kujuPinotsütoos- on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.Vere valgeliblede hulka kuuluvad õgirakud hävitavad organismi tunginud kahjulikke baktereid ja viiruseid. Valge verelibled tunnevad organismi tunginud bakteri valgulise katte järgi ära, ümbritsevad ta oma
Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlustatakse organismi stabiilne sisekeskkonda pH, vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon. Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on loomaorganismid püsisoojased (imetajad, linnud) või kõigusoojased (kalad, kahepaiksed, roomajad). Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega. Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on
On tõestatud, et eksisteerib teatav meist, elusosa, mis reageerib kehas toimu- korrelatsioon toitumise ja juuste tervise vatele muutustele. Juuksed väljendavad vahel. Vitamiinide ja mineraalsoolade seda, mis toimub meie sees, peegeldades tasakaalustatud tarbimine on tervete juuste meie sisemist väge ja tervislikku seisundit. Loomulik juuksevärv. alustala. Juuste värv sõltub korteksis sisalduva
energiast kulutada paljunemisele ja kasvule. Mererikkuste üldiseloomustus Merede looduslikud rikkused toiduainete ja tehniliste toorainete varude näol on hiiglaslikud ning erakordselt mitmekesised. Siiski, õnneks, kasutatakse neid rikkusi inimese poolt veel vähe, kuid sealjuures ühekülgselt ja tihti ebaratsionaalselt. Taimse ja loomse tooraine varud maailmameres on tegelikult suuremad kui maismaal. Sama kehtib ka mitmete mineraalsoolade ja metallide varude kohta, mida merevees leidub lahustunud kujul astronoomilistes hulkades. Nii näiteks hinnatakse maailmamere keedusoolavarusid (NaCl) 38 1015 tonnile, magneesiumi- (Mg) 16 1014 T, kaaliumi- (K) 48 1013 T, broomi- (Br) 83 1012 T, kulla- (Au) 1 1012 T. Merede ressursside hulka kuuluvad: 1. Füüsikalised ressursid 1.1 Ehitusmaterjalid 1.2 Kemikaalid 1.3 Looduslik gaas
Igasse soolehattu siseneb veresoon, mis hargeb võrgustikuks. Hattudes on ka väikesed lümfisooned (imenduvad rasvade koostisosad). Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Lümf moodustub verest ja seguneb hiljem verega. Pärast imendumist on sel piimjas värvus, sest selles on palju rasvade lõhustumissaadusi. Erituselundid on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. Neerud osalevad vedelate jääkide eemaldamises organismist. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerud paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Rasvakiht kaitseb neerusid tugevate löökide eest ja hoiab neid paigal. Neerude eritis on uriin, mille teke algab neerukehakestes (mõemas neerus u miljon). Seal eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse (10-15cm)veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all ning see soodustab
lainedab veresooni ja langetab sellega vererõhu. Histamiin on tugev kapillaaride laiendaja. Histamiini vabaneb ülitundlikkusega seotud reaktsioonide korral, putukahammustuste korral, piirkond kuhu on hammustatud muutu punaseks (veresooned laienevad), kui tekib turse, muutub nahk valgeks. Vasopressiin (ADH) hüpofüüsi tagasagara hormoon, tal on kaks toimet: antidiureetiline ja vasopressoorne (veresooni ahendav ja vererõhku tõstev.) südametegevust mõjutavad mineraalsoolade ioonid. Ca ja Mg-ioonid tugevdavad südame kokkutõmbeid, K- ioonid nõrgestavad.
seenetoidud, salatikastmed, pitsad, kuklid, sepikud, ürditee, ürdijuust, omlett, soojad juustusaiad, risotod. Koos basiilikuga sobib väga hästi tomatitoitude maitsestamiseks. Enne toidule lisamist võib punet peos peenemaks purustada, lisada toidule veidi enne selle valmimist. 1.8 Spinat Pärineb Vahemeremaadelt ja Väike - Aasiast. alates 15. sajandist kasvatatakse teda laialdaselt Euroopas. Spinat on erakordselt kõrge vitamiinide ja mineraalsoolade sisaldusega köögivili. Ta sisaldab rohkesti karotiini E, K ja C- vitamiini. Mineraalsooladest sisaldab eriti rohkesti kaaliumi, rauda, joodi, fosforit ja kaltsiumi. Et spinatis on rohkesti oblikhapet ei soovitata teda süüa väga palju korraga ja liiga sagedasti. 9 Spinatitoitudele on soovitatav lisada piima, sest piimas sisalduv kaltsium seob vaba oblikhappe ja muudab viimase organismile kahjutuks. Kõrge rauajoodi ja kaaliumi
(liberiinid) ja nende analoogid. Antud nimekirjast võib insuliini kasutada ainult insuliini-sõltuva diabeedi raviks. Erütropoietiin on viimastel aastatel enam probleeme tekitanud dopinguaine, mida kasutatakse eeskätt vastupidavusaladel punaliblede massi suurendamiseks. Selle läbi on võimalik suurendada organismi hapnikutarbimise võimet. Diureetikumid. Ained, mis kiirendavad uriini teket, põhjustades suurema vedeliku ja mineraalsoolade organismist väljutamise. Spordis kasutatakse neid kaalu vähendamiseks ja dopinguainete sisalduse varjamiseks. Ainete kasutamine koos 6 suure koguse vedeliku tarbimisega lahjendab uriini, mistõttu dopingukontrollil oleks probleeme keelatud ainete avastamisega. Diureetikumide kahjulikud kõrvalmõjud on dehüdratsioon, pearinglus, lihaskrambid, peavalu, iiveldus. (4) (5) Stimulaatorid
Soojadel isearasused: Poolsuletud meri; Laanemere veevahetus on ca 30 talvedel esineb aravoolu maksimum varem, naiteks 1989 ja 1990. aastat; Riimveeline; Esineb vertikaalne kihistatus; Riimveelisuse Teise aravoolu maksimumi sugisel (oktoobris-novembris) tottu on Laanemeri liigivaene; Vaatamata sellele on Laanemeri pohjustab vihmade maksimum augustis-septembris. Soolsuseks isenditerikas (ligikaudu 1 % kogu maailmamere kalasaagist nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee puutakse Laanemerest); Noor meri (ca 10000 aastat); Suur massiuhiku kohta, mida klassikaliselt valjendatakse promillides vesikond; Talvel osaliselt jaaga kaetud. Laanemere (). Tanapaeval on ule mindud praktilisele soolsuse skaalale alambasseinid. Helsingi Komisjoni poolt heaks kiidetud. (PSU), kus instrumentaalselt moodetud elektrijuhtivuse,
Sapi koostis, teke, omadused ja väljutamine: üks maksa funktsioonidest. Teke: Produtseeritakse maksa valkudes. pH on 7,8-8,6. Maksas läheb sapp sapipõide, seal muutub ta kontsentreeritumaks ja omandab roheka värvuse. Väljutamine: Sapipõis tühjeneb CCK mõjul, mis vallandub söömise ajal ja järgselt. Sapp läheb sapijuha kaudu, mis enne peesoolde jõudmist ühinev pankreasejuhaga, 12sõrmiksoolde. Koostis: sapihapped ja nende soolad, rasvhapped, kolesterool, letsitiin ja mineraalsoolade ioonid. Omadused: a) emulgeerida lipiide ja muuta nad seeläbi kõhunäärme lipaasi toimele vastuvõtvaks b) aktiveerida lipaasi SEEDMINE JÄMESOOLES. DEFEKATSIOON Seedimine jämesooles: jämesoolde läheb küümus peensoolest sulguri kaudu, mida kutsutakse ileotsökaalsulguriks, see on suurema osa ajast kokku tõmbunud. Sulgur avaneb siis, kui tugevam peristantika aine jõuab peensoole lõppossa ja tekitab siin surve, rõhk tõuseb.
• ensüümide suhteline sisaldus tõuseb. Parasümpaatilise ehk rahustava närvisüsteemi mõju seedimisele: • seedimine kiireneb; • seedenõresid tekib rohkem. 1. Milline on erituselundite ülesanne inimese organismis? Erituselundite ülesanne on ainevahetuse käigus tekkinud jääkide eemaldamine inimese organismist. 2. Millised on neerude ülesanded inimese organismis? Neerude ülesanded inimese organismis: • toimub uriini moodustumine; • ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist; • võtavad osa happe-leelise tasakaalust; • võtavad osa osmootse rõhu püsivusest; • võtavad osa mineraalainete sisalduse regulatsioonist; • sünteesivad regulaatoraineid; • valkude ainevahetusjääkide välja viimine organismist; • võtavad osa organismi viidud ainete, mitmete ravimite ja mürkide eliminatsioonist. 3. Kuidas toimub neerudes uriini tekkimine? Uriini tekkimisel neerudes on eristatavad kolm protsessi: 1. ultrafiltratsioon; 2
11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel? · Difusioon gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). · Kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks. · Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele?
11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel? · Difusioon gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). · Kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks. · Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele?
mille rakud korgistuvad, vananedes kattuvad juured korbakihiga. Juurte pikkuskasv võib toimuda kogu taime eluea jooksul. Puittaimede juurtel esineb kaks kasvuperioodi: kevadel ning hilissuvel ja sügisel, kui mulla niiskus on suurenenud. Juurtel esineb ka jämeduskasv, aastarõngad on juurtel kitsamad ja ebaselgemad kui tüvetipus. Juurestiku tüübid Taime kõik juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab kindlustama taimele elutegevuseks ja talitluseks vajaliku vee ja mineraalsoolade hulga. Puittaimede juured harunevad enamasti monopodiaalselt: peajuur kasvab tipust ja külgjuured tekivad tipust kõrgemal. Puude tugevat peajuurt nimetatakse sammasjuureks ja sellise juurega juurestikku sammasjuurestikuks. Puukoolides kärbitakse sageli taimede peajuurt (nt tammel), et lõpetada selle kasv ja soodustada külgjuurte arenemist. Kui peajuur ei arene või on arenenud nõrgalt ja juurte põhiosa moodustavad külgjuured, on tegemist narmasjuurestikuga
Vegetatiivsed vormid ei talu termotöötlust, spoorid aga taluvad. Selleks, et vältida hallitusseente ahenemist, tuleb regulaarselt desinfitseerida, puhastada ja inspekteerida ruume. Torustikku ja seadmeid tuleb regulaarselt puhastada, pesta ja desinfitseerida. Ruumid peavad olema hästi ventileeritavad. Valmistada virret ja kääritama ja kupaziima kalja tuleb suletud seadmetes. 17. Nimetage peamised mineraalvee rühmad. Iseloomustage neid. · väga madala mineraalsoolade sisaldusega veed (sooli vähe, kui 50 mg liitri vee kohta) · madala ehk väikse mineraalsoolade sisaldusega veed (oligomineral). Nendes vetes jääb soolade sisaldus alla 500 mg/l. · keskmise soolsusega (500...1500 mg/l) · kõrge mineraalsoolade sisaldusega veed, milles soolade kogus ületab 1500 mg liitris vees. 18. Millised rahvusvahelisi nõudeid esitatakse naturaalsete mineraalvete kvaliteedile? Nimetada vähemalt 4
..) 3.3 KÕHRKUDE · Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne. · Koosneb üksikutest kõhrerakkudest ja rakuvaheainest · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. 3.4 LUUKUDE · Koosneb vähestest rakkudest ja rakuvaheainest. · Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalsoolade ladestumine) · Toimub intensiivne ainevahetus 3.5 VERI JA LÜMFOIDKUDE · Koosneb vedelast rakuvaheainest - plasmast, milles üksikud rakud erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. 4. NÄRVIKUDE · On väga mitmekesine,sõltudes paiknemisest ja funktsioonist · Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest) ja gliiarakkudest · Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud), millest paljud on kaetud lipiidse kihiga müeliiniga,
higistamine, oksendamine või kõhulahtisus). ADH-d tekib rohkem, esmasuriini imendub rohkem tagasi ja lõpliku uriini kogus väheneb. Lõpliku uriini hulk sõltub seega tagasiimendumise kogusest kogumistorukestes, mida kontrollib ADH. URIINI HULK, KOOSTIS JA OMADUSED Uriini hulk ööpäevas keskmiselt 1,5 liitrit (oleneb ülaltoodust). Põie mahutavus täiskasvanul on umbes 300ml. See on ka kogus, mida ühe põietühjendamisega välja viiakse. Lõpliku uriini koostises on peale veel veel mineraalsoolade ioonid (eriti Na ja Cl ioonid; vähem K, Cl), sapipigment (annab uriinile iseloomuliku kollaka värvuse), oraanilised ained (ainevahetuse jääkproduktid – kreatiniin, kreatiin ja kusiaine ehk uurea, mis tekib ammoniaagist, millele lisandub CO 2. Lõplikus uriinis pole normaalselt glükoosi ega aminohappeid. Glükoos uriinis võib olla tingitud hüperglükeemiast (kui vereglükoosi sisaldus ületab 10mmol/l, siis ei jõua tagasi imenduda ja esineb ka lõplikus uriinis)
POSTEMBRÜONAALNE ARENG Protsessid: 1. kasvamine Põhivormid Pidev kasv – organims kasvab kogu elu (taimed, seened) Piiratud kasv – toimub teatud mõõtmeteni, et saavutaks suguküpsuse, siis seiskub Perioodiline kasv – kasv soodsatel ajaperioodidel Ebaproportsionaalne – teatud kehapiirkonnad kasvavad mingil ajal kiiremini kui teised (inimene) Kasvuviisid Anorgaaniline kasv – põhineb vee ja mineraalsoolade talletamisel Orgaaniline kasv – põhineb toitainete omastamisel ja kehaomaks muutmisel, esineb kõikidel organismidel Regulatsioon Sisemised tegurid: hormoonid ja geenid Välised tegurid: toitainete kättsaadavus ja olemus, välistingimused Regeneratsioon Organimi kaotatid osa taastamine Füsioloogiline ja reparatiivne Protsessid: 2. areng Protsess mille käigus keerustub organimsi elutegevus ja ehitus Jaotatakse kaheks
annaabi.ee 
