Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof- (isetoitujad) valmistavad ise orgaanilist ainet, kasutades selleks valgus- või keemiliste reaktsioonide energiat ja mineraalaineid. Nt taimed, vetikad, bakterid (tsiianobakterid, kemosünteesijad bakterid), sinivetikad. Heterotroof- (valmistoitujad) saavad ainet ja energiat toitu lagundades. Nt loomad, seened, bakterid, protistid, lihasööjad taimed (huulhein, võipätakas, vesihernes). Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu
Mineraalained Mineraalained on olulised organismi luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toidu ja veega, samuti ümbritsevast õhust. Elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes, puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest. Mineraalainete omastatavust võivad takistada: · liigne kohvijoomine, · alkoholi tarbimine, · suitsetamine, · mõned ravimid, · mõned antibeebipillid,
22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluste poolest. 25. Organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku, sest need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. 26. Inimese toit peab sisaldama mineraalaineid, sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid. Ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, mineraalaineid on vaja ka luustiku koostises. 27. Glükoosi lagundamisest just seepärast, et glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. 28. Valkude denaturatsiooniga puutub kokku söögi tegemisel. ( munavalge vahustamisel, juuste lokkimisel.) 29. Valkude erinevad funktsioonid tulenevad valkude asukohast, koostisest ja omadustest. 30
MILLE POOLEST ON KASULIKUD PUUVILJAD SISUKORD : Üldiselt puuviljade kasulikkusest Must sõstrast Kirsist Astelpajust Banaanist PUUVILJADE KASULIKKUS : Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid lisaks sisaldavad palju vett ja kiudaineid Rasva sisaldavad nad vähe Pea kõik puuviljad on kasulikud neis on glükoosi ja fruktoosi MIKS NAUTIDA PÄEVAS VÄHEMALT 2 PORTSU PUU JA KÖÖGIVILJU ? Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur
Kalad Keemiline koostis sõltub: · kala liigist · vanusest · füsioloogilisest seisundist · rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi:
vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist. Vitamiinide kestev puudujääk on organismile kahjulik. Kindlasti kahjulik on ka pidev vitamiinipreparaatide liigne tarvitamine, mis ületab ööpäevas vajalikke koguseid kümneid kuni sadu kordi. Mineraalained Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, sest elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Makroelemendid Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed
Tartu Kutsehariduskeskus Teema Muna Anna-Liisa Boisen PA11 03.09.2013 Muna Muna on väga väärtuslik toiduaine meie toidulaual, sest sisaldab täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%, munavalgele langeb 54-60% ja munakollasele 29- 36%. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. Muna valge Munavalge on kollaka värvusega põhiliselt veest ja valkudest koosnev lahus. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett, 12% valke, 0,7% süsivesikuid, 0,2% lipiide ja väheses koguses mineraalaineid.
tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ta sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid (rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi), süsivesikuid, vitamiine (eriti C-vitamiini) ja karotiini. Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste
TERAVILJATOOTED JA TERVIS Tene Must MT13-PE Teravili · Toiteväärtus · süsivesikuid 6080%, peamiselt tärklist · taimseid valke 815% · tervisliku keemilise koostisega rasva 17% · rikkalikult kaitsvaid toitaineid: Bvitamiini, mineraalaineid (rauda, tsinki, seleeni, mangaani, magneesiumi) · sisaldavad rohkesti kiudaineid · päevasest energiavajadusest tuleks katta üks kolmandik teraviljatoodetega Teravili · Teraviljad peaksid olema esindatud igapäevases söögisedelis, nimelt tervisliku toitumise korral peaks inimene saama teraviljadest ligi 15% päevasest toidukogusest, ning katma sellega umbes kolmandiku vajalikust toiduenergiast ·
Millistes tingimustes toimub? Keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad süsihappegaas ja alkohol. 4) Pärmseente kasutamine. Alkohol, taina kergitamine. 4. Kübarseened: 1) Viljakehade tähtsus. Viljakeha osad. 2) Mida tuleb jälgida seenel käies? Korjata ainult teadaolevaid seeni, mitte korjata linnast ja maanteede lähedusest (200m) 3) Mükoriisa. Millist kasu saab seen, millist taim? Seen saab fotosünteesi saadusi ja taim saab vett ja selles lahustunud mineraalaineid. 5. Parasiitseened. Põhjustavad haigusi taimedel, loomadel ja inimestel, vähendavad saaki, rikuvad taime välimust. 6. Mõisted: hüüf - seeneniit mütseel - seeneniidistik käärimine - keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad süsihappegaas ja alkohol. liitorganism - samblikud tallus – lihtsa ehitusega, organiteks eristumata keda, nt vetikad ja samblikud 7. Samblikud: 1) Milliseid kasvutingimusi vajavad samblikud? Valgust, ruumi ja puhast õhku.
Spargelkapsas närbub kiiresti, sellepärast on soovitatav tarvitada teda võimalikult kiiresti pärast koristamist. Noori varsi ei ole vaja koorida, kuid juba puitunud varsi kooritakse nagu rabarbereid. Parim on kasutada neid värskena, hoida külmikus salati riiulil kilesse mässituna, selleks et vili oma ära ei kuivaks. Sobib ka külmutada. Spargelkapsas on toiteväärtuse poolest tavalisest lillkapsast veidi parem, sest sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, karotiini, C-vitamiini ja mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit). On suhteliselt madala energeetilise väärtusega ja hästi seeduv, väga hea dieettoit. Eriti olulised on aga spargelkapsas sisalduvad füsioloogiliselt aktiivsed ained, mis on ülitähtsad inimese tervise seisukohalt. Üheks eeliseks on see, et spargelkapsa taimelt võib saada mitu saaki. Tema õisik, mis on lillkapsa omast hõredam, koosneb lihakatest õievartest ja värvunud -- enamasti rohelistest või violetsetest -- hästi arenenud õiepungadest.
kala Teraviljatooted Eestis kasvatatavad teraviljad on rukis,kaer,nisu,oder,tatar(väga vähe) Toidulaua kõige tähtsamal kohal on teraviljatooted-toidupüramiidi kõige laiem osa. Miks on tervislikud täistera tooted? Täistera toodetes on süsivesikud,kuid kõige rohkem vitamiine ja mineraalaineid on idus ja viljatera kestas. Teraviljast saadakse: peenjahu, täisterajahu, kliid(peenestatud teraviljakestad,palju kiudaineid ning seedimisele kasulik), kruubid(kooritud ja lihvitud terad), tangud, helbed. Nisust saadakse: Nisujahu Täisterajahu Manna Nisuhelbed Pasta Kuskuss 3 maailmas kõige tuntumat teravilja on riis mais nisu teraviljadest saame: süsivesikuid valke mineraalaineid B-rühma vitamiine
Raba Raba on: · ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP
.............................5 Kokkuvõte................................................................................6 Kasutatud Allikad......................................................................7 2 Sissejuhatus Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.Inimesed saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, sest elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. 3 K (Kaalium) Kaaliumi on vaja:
Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3. 1 munakollases on keskmiselt 260300 mg kolesterooli Kanamunade kaal 1. JUMBO üle 80 g 2. XL 7380 g 3. L 6373 g 4. M 5363 g 5. S 4553 g 6. Väike alla 45 g Kanamuna sisaldab Valku 13 g Vett 76 g Rasvu 11 g E vitamiini 2 mg C grupi vitamiine B grupi vitamiine D vitamiini Naatriumi 160 mg Kaaliumi 116 mg Kaltsiumi 57 mg
TERVISLIK TOITUMINE JA PUUVILJAD Tervislik toitumine on väga oluline, sest inimese keha vajab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, süsivesikuid, valku, rasvu ning vedelikke. Paraku on Kesk-Euroopas ca 50% täiskasvanutest ning 20% lastest ülekaalulised. Tervislikuks toitumiseks tuleb lisaks mitmekülgsete toiduainete tarbimisele ka olla kehaliselt aktiivne. Puuviljad ning aedviljad on väga kasulikud, seetõttu tuleks iga päev süüa 2 peotäit värskeid vilju. Tervisliku toitumise tagab meile täisteratoodete söömine. Päeva tuleks alustada just
käharsalat (lollo rosso), roheline käharsalat, tammelehesalat, rukola (põld-võõrkapsas), rooma salat (kos-salat), põldkännak (lambasalat), lehtpeet (mangold), salatkress (vesikress), 5. Maitseköögiviljad 6. Dessertköögiviljad (varsköögiviljad) Nt: spargel (harilik aspar), artisokk, rabarber 7. Vili köögiviljad Tomat: · Säilitamiseks parimtemperatuur +13oC (külmkapis kaotab tomat maitse) · Sisaldab B-rühma, C-, K-vitamiine · Mineraalaineid (kaaliumi-, raua- ja fosforsoolad) · Küpsetes viljades C-vitamiini peaaegu sama palju kui sidrunis Baklazaan: · Keskmine kaal 200-500 g · Viljaliha valge, kollakas või valkjas-roheline, tihe, maitsetu, erilise lõhnata · Sisaldab B-rühma vitamiine, on kõrge K- sisaldusega · Säilib temperatuuril 10-12 oC (niiskes kuni 10 päeva) Kurk: · Üks kalorivaesemaid köögivilju · Rohkesti sisaldab K, Mg, I, Se · Lõhna annavadeeterlikud õlid
Selle tõttu puudub taimkattel side mineraalse pinnaga. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest. Kumer turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured põhjaveeni ei ulatu. Happeline turvas. Mineraalaineid on rabaturbas vaid 24%. turbahorisont 30 cm100 cm ABIOOTILISED TEGURID JA ELUTINGIMUSED Nii rasketes tingimustes saavad kasvada vaid teatud taimeliigid. Seepärast ongi rabataimestik väga spetsiifiline ja muudes kooslustes leidub neid liike harva. Raba on üks liigivaesemaid ökosüsteeme.
Milleks kasutatakse vaha? . Kogu vahatoodangust 80% kasutatakse kunstkärgede valmistamiseks, ülejäänut mitmesugustes tööstusharudes – parfümeeria, lennutööstus. (Kasutusvõimalused – küünlad, kosmeetika, maiustused, mööblivaha) Millest koosneb taruvaik? õietolmukestadest ja vaigutaolistest ainetest, mida saadakse taimede pungadelt Milline omadus on taruvaigul meditsiinilisest aspektist lähtudes? Tugevate antibiootiliste omadustega(lisaks valuvaigistav, sisaldab vitamiine ja mineraalaineid) Kust pärineb mesilasmürk? Mesilaste mürginäärmetest. Milleks kasutatakse mesilasmürki? Kasutatakse meditsiinis närvihaiguste ja reuma raviks. Mis on mesilasema toitepiim? Amm-mesilaste ülalõuanäärmete nõre. Millest koosneb mesilasema toitepiim? Sisaldab valkaineid, suhkruid, rasva, mineraalaineid. Lisaks aminohappeid ja vitamiine. Milleks kasutatakse tarus mesilasema toitepiima? kasutatakse mesilaste haudme toitmiseks.
selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut. Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,40,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C, B1, B2, B6, PP ja Kvitamiini, biotiini, fool ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks
Peeter Lusmägi 2010: 149). Toit peab kindlasti olema mitmekesine ja tervislik, me peame tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Toit peab olema süsivesikuterikas, ent samas kindlasti vähele rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5- 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav , sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, liiga vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid.(Rein Jalak 2006:125) Oma referaadis tahaksin kirjutada valgudest, süsivesikudest, rasvadest ja vee tarbimisest ja loodan , et see referaat oleks väga kasulik inimestele, kes tegeleb spordiga või lihtsalt tahaks toituda tervislikult. Valkude tarbimine ja kehaline aktiivsus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägidValkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides
Alustage väikestest muutustest ja kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Ärge maiustage liiga tihti Tänapäeval seostatakse suhkrut eelkõige hambakaariesega. Suus elunevad bakterid kääritavad suhkrud happeks, mis kahjustab hamba emaili. Hammaste regulaarne puhastamine fluori sisaldava hambapastaga aitab vähendada suhkru kahjulikku mõju
K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks. 6 Porgand on A-vitamiini peamisi "tarnijaid" organismile - porgandis leidub seda palju karotiini näol. Rohkesti on ka C-, B1-, B2-, B6-, E-vitamiini, foolhapet. Mineraalained on esindatud kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori-, raua-, joodi-, vasesooladena.Kapsas on suurepärane A-, C-, B- grupi, K-, E-, D-vitamiini allikas. Seal on ka palju mineraalaineid, eriti kaltsiumi, vaske ja joodi. 2. Praad - keedukartul, hakklihakaste, värske kurgi ja tomati lõigud. C-, B1-, B6-, PP-vitamiini ja foolhappe sisaldus, aga ka hulganisti mineraalaineid (kaalium, magneesium, raud, jood, mangaan, broom, räni) muudavad kartuli mitmekülgselt kasulikuks. Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas. Tomat sisaldab lisaks C-vitamiinile ka väärtuslikke mikroelemente- vaske, tsinki, joodi ja fluori ning orgaanilisi happeid.
13. Suurimad maisitootjad. USA, Hiina, Brasiilia. 14. Milleks maisi kasutatakse? Haljalt koristatud taimi kasutatakse: - loomasöödana, - silo valmistamiseks, - biogaasi tootmiseks. Maisiteradest valmistatakse: - maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist, - siirupit jm. 15.Riis pärineb? Kagu-Aasiast. 16.Suurimad riisitootjad maailmas. Hiina, India, Indoneesia. 17.Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem? Mineraalainetest sisaldab rohkesti Mg, keskmiselt leidub P, Zn, Cu, K. Vitamiinidest leidub B-rühma vitamiine (B1, B6). 18.Riisi kasutamisvõimalused. Teriseid kasutatakse põhitoiduks. Toodetakse - tärklist, - puudrit - jooke: - viina (arrakit), - veini (saket), - piiritust, - õlut, - riisipiima. Riisiõlgedest valmistatakse: - riisipaberit (parimat sigaretipaberit), -
Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde. · Luu koostis-Luurakud, rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid elastsuse. · Kui mineraalaineid jääb luudes vähemaks, siis muutuvad luud pehmemaks ja võivad kergemini murduda/katki minna. · Kui orgaanilisi ühendeid jääb luudes vähemaks, siis luud ei paindu enam nii palju. · Vanas eas sagenevad luumurrud sellepärast, et mineraalainete kogus luudes väheneb. 6
Kuldjuur Positiivne toime: · Aitab vaimse väsimuse vastu · Tugevdab südamelihast · Punaliblede veresisalduse tõus · Tõstab vererõhku · Tugevdab sugunäärmete talitlust · Sobilik pärast ägedaid ja kroonilisi haigusi Negatiivne toime: · Kõrge vererõhk · Palavik · Suur erutuvus TOITUMINE TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine aitab ülekaalulisuse vastu, ent tee selleni ei pruugi olla lihtne. Inimese organism vajab vitamiine, mineraalaineid, valke, rasvu, süsivesikuid, vedelikku, kiudaineid jne. Enam peaks sööma aedvilju ja puuvilju, kala rohkem kui liha.Vähem rasva ja väga vähe suhkrut. Õigesti toitudes väheneb rasvakogus organismis , ollakse tervemad ja saledamad. Iga tunni järel juua klaasike vett, mis täidab mao ja kaob näljatunne. Kindlasti tuleb ka regulaarselt liikuda. Meie organism vajab ka rasva , ent soovitav on süüa rasvavaest toitu. Suhteliselt rasvavabad toiduained: · Leib · Teravili
Tervislik toit sisaldab leiba või saia ja teisi teraviljatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju. Samuti sisaldab tervislik toit mõistlikes kogustes piima ja muid piimatooteid, liha, kala ning vähesel määral toitu, mis sisaldab rasvu või suhrut. Mitte ükski toiduaine ei suuda pakkuda kõiki inimese funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid. Seetõttu on oluline tarbida laias valikus erinevaid toiduartikleid, et tagada piisav kogus vitamiine, mineraalaineid ning kiudaineid, mis on inimese tervisele vajalikud. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: süüa tuleb vastavalt vajadusele, organismile vajalikke toitaineid tuleb tarbida õiges vahekorras, mõõdukalt võib süüa kõike, mis maitseb, tuleb süüa mitmekesist toitu. Organism peab toidust saama korraga nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige füüsiliseks tegevuseks ja põhiainevahetuse käigushoidmiseks
(100150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et
Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks. Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained sisaldavad inimorganismile vajalikke toitaineid erisugusel hulgal. Üldiselt on iseloomulik, et arenenud majandusega maadel kasutatakse peamiselt loomseid valke, vähem arenenud majandusega maadel peamiselt taimseid valke
KOORIKOLOOMAD KREVETT, KRILLID, KRABID Selje Kund MKt-16 KREVETT Suurus ja kaal,värvu s Eluiga Keha TOITEVÄÄRTUS Valku Rasva Vitamiinid Mineraalaineid TÖÖTLEMINE JA TOIDUD Kooritakse Riknemise vältimiseks Külmadesse ja soojadesse toitudesse KRILLID ehk Hiigelvähk Nime saanud Elab Keha Krillidele Iseloomulik Toit Tuntumad krillid KASUTAMINE Kalasöödan a Õli KRABID Üldnimetus Elab Töötlemine Kasulikud ained
NISUJAHU sordid (enne) ja tüübid Tüüp 405- kõrgeim (kondiitritooted) Tüüp 550- kõrgeim (saiad) Tüüp 812- I sort enne (saiad) Tüüp 1050- II sort enne (täistera ja segaleivad) Tüüp 1600- kliidega sõrejahu ( täisteratooted) MIDA VÄIKSEM NUMBER SEDA VALGEM JAHU! TUHK JA KLEEP(E) VALK · Tuhk on mineraalaine · Kleepvalgust oleneb toodete poorsus ja maht · Mida vähem on jahus tuhka, seda rohkem on kleepvalku · Seda paremini valmistoode kehtib, aga kasulikke mineraalaineid on vähe Durumnisjahu- pastade tootmisel kasutatav nisujahusort, kõva nisujahu. Spelta- domineeriv nisusort, loetakse kõige tervislikumaks (sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid) KUSKUSS Durumnisjahust manna, mis on kaetud jahuga. BULGUR Sarnaselt tehtud kuskussile, kuskussi suurem vend. KAMUT Durumnisjahu sugulane, meenutab kollast riisi ja on pähkli maitsega Tehakse terad, manna, helbed ODER · Odrakruup · Lõuna- eesti tang · Peentang( odratang)
Punane peakapsas Sarnaneb valgele peakapsale, kuid pea on väiksem ja tunduvalt tihedam, tugevat lillakat tooni. On parema säilivusega, sobib hästi marineerimiseks ja toorsalatiteks. Kuna punane värv laguneb kuumutamisel ei sobi eriti soojaks toiduks. Värv säilib, kui kuumtöötlemisel lisada midagi happelist (hapusid õunu, äädikat, jms). Käher peakapsas e savoia kapsas Sarnaneb valgele peakapsale, kuid pea on hõredam, lehed rohkem laiali. Sisaldab palju valku, süsivesikuid ja mineraalaineid. On õrnema koega ja väga maitsev. Suure valgusis tõttu ei sobi hapendamiseks. Rooskapsas e brüsseli kapsas Pika, tugeva varre otsas on lehetutt ja varrele kinnituvad mini kapsapead. Rooskapsas on väga külmakindel, võib jäädagi põllule ja sealt saab peakesi noppida kui on vaja. Külmumine ainult parandab maitset. Päid on ühel taimel 50-70, läbimõõduga 2-5 cm ja kogukaaluga 0,5 kg. Seda on
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud. Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad nad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisis aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 25% orgaanilisi aineid (rasvad, valgud) , annavad elastsuse 55% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesiumiühendid, neid on kõige rohkem) , annavad tugevuse 20% vett · Miks vanadel inimestel murduvad luud kergelt? Väheneb luude kaltsiumi sisaldus, luude elastsus väheneb, luud hõrenevad. Luuhõrenemine on haigus, mille puhul muutuvad luud hõredaks ja hapraks ning murduvad kergesti. On tingitud kaltsiumi ja fosforisisalduse vähenemisest, seda soodustavad vähene liikumine, ebatervislik toitumine, vananemine.
peptiidsidemega 23.Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest monosahhariidist ja fosfaatrühmast 24 DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25 Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku süsinikku ja vesinikku Sest süsinikust vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises 26 Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid nagu ka neid on vaja luustiku koostises 27 Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks
Tüüp 550 vastab kõrgemale sordile. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga, mineraalainete sisaldus 0,51 0,63 %. Kliisid peaaegu ei sisalda. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks, probleeme ei esine ka tortide ja kookide valmistamisel. Tüüp 812 vastab nisu esimesele sordile, ta on peenikese jahvatusega, mis on saadud keskmistest jahulistest teraosadest. Sisaldab vähe kliisid. Värvuselt valge, võib olla beezika või kollaka varjundiga, mineraalaineid 0,64 0,9 %. Kasutatakse kõikide saiade valmistamiseks. Tüüp 1600 vastab lihtjahule, millest kliid on välja sõelumata. Värvus hallikas, kollaka varjundiga. Sisaldab peenestatud kliisid, mineraalaineid 1,21 1,8 %. Kasutatakse täisterasaiade valmistamiseks Erinevad jahusordid: Nisujahu Kõige populaarsem oma suurepäraste küpsetusomaduste poolest: on võimeline imama suurt hulka vett, küpsetis säilitab oma füüsilised omadused (konsistentsi, elastsuse) segades ja
3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, millest tuleneb sibula tugev maitse ja lõhn ning suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist.
Neid inimesele olulisi aminohappeid saame vaid söödavast toidust, sest meie organism ei suuda neid toota. Munavalk mitte ainult ei sisalda neid aminohappeid, vaid nende kogused on munavalgus ideaalses vahekorras. Seetõttu kasutatakse munavalku võrdluseks teiste toitude valgusisalduse hindamisel. Muna rasvast moodustavad 32% küllastunud rasvhapped, 38% monoküllastunud rasvhapped ja 14% polüküllastamata rasvhapped. Suures munas on 5% kolesterooli. Munad sisaldavad ka vitamiine ja mineraalaineid: B12-vitamiini, D-vitamiini, riboflaviini, foolhapet, pantoteenhapet, fosforit, tsinki, rauda ja kaaliumi. Toitained ei jagune munavalge ja rebu vahel võrdselt. Enam kui pool valgust sisaldub munavalges, rebus on aga A- ja D- vitamiini ning enamik muudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Rebus on ka kogu muna rasv. Seeduvatest toitainetest on munavalges kõige olulisemad valgud. Lisaks tulevase loote arenguks mõeldud varuvalkudele (albumiinidele) on munavalges ka ensüüme. Tuntum
nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie kasinad teadmised toiduainete ravi- ja profülaktilistest omadustest ei võimalda neid ratsionaalselt kasutada haiguste raviks ja tervise taastamiseks. Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, lisaks vett ja kiudaineid. Rasva sisaldavad nad vähe. Iga päev peaks sööma vähemalt 2 portsjonit (kokku ligi 200 g) värskeid puuvilju ja marju. Toon välja viis suurepärast põhjust, miks nautida päevas vähemalt 2 portsu puu- ja köögivilju : *Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid. *Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu. *Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks. *Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski.
hoidudes praetud kanast, on võimalik vältida selle turul miljardilistes mahtudes müüdava linnu rasva ja selles leiduvate kalorite tarbimist. Kanaliha sisaldab ka suurel hulgal teisi toitaineid, kuigi seal pole nad nõnda koondunud kui muudes toiduainetes, kuna enamik kanalihast koosneb valkudest ja rasvast ja suur osa toiduainetes sisalduvatest vitamiinidest ja mineraalainetest leiduvad toiduainete veest ning süsivesikutest koosnevates osades. Pisut rohkem sisaldab vitamiine ja mineraalaineid tume kanaliha. Üldiselt leidub kanalihas väikeses koguses A vitamiini ning pisut B grupi vitamiine, mille hulgas on kõige rohkem niatsiini ja pantoteenhapet. Leidub ka B6 ja B12. Lihas leidub ka mõningal määral kaaliumi, naatriumi, fosfori, tsinki ja rauda. Vähesel määral esineb kaltsiumi ja magneesiumi ning teiste mineraalaineid. Kogu maailmas on sedavõrd rohkesti kana valmistamise retsepte ja söömise
· Tatralt korjatud nektarist valmib tumepunane mesi 15 · Kevadel ja vihmasel suvel korjatud mesi on enamasti heledam kui suvel, sügisel ja kuival ajal kogutud mesi · Pikemat aega tumedates kärgedes seisnud mesi omandab tumedama värvuse · Lehemesi on tavalisest meest tumedam 16 Mee maitse · Mee maitse võib olla: magus mõru hapukas kibe · Heledam mesi on mahedam · Rohkesti mineraalaineid sisaldav tumedam mesi on tugevama maitsega 17 Erinevad meed · Meed erinevad üksteisest: kvaliteedi, käitlemise, raviomaduste poolest. · Mee ehedus, kvaliteet ja käitlemine sõltuvad mesinikust 18 Meed valmistamisviisi järgi: tehismesi valmistatud inimese poolt suhkrumesi valmistatud mesilaste poolt looduslik mesi valmistatud mesilaste poolt 19 Tehismesi
Samuti sisaldab kiirtoit palju süsivesikuid. Nad täidavad organiismis ka palju funktsioone, mqned neist te näete siin Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Üks eine sisaldab 125 g süsivesikuid. See moodustab 41% päevasest kogusest. Normaalne protsent peaks olema üks kolmandik päevasest kogusest ehk ~33%. 5)Suhkur Suhkrud kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik. Kuid neid on tarvis vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Piirata tuleb eelkõige just lisatavate suhkrute hulka, kuna neid sisaldavad toidud
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see!
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see!
Rämpstoit Koostas: nimi Rämpstoit · Rämpstoidu alla liigituvad kõik toidud, mis sisaldavad palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid Faktid · Rämpstoit on sõltuvusttekitav · Maailmas on üle 300 miljoni haiglaselt pakse inimesi · Pooled lastest söövad iga päev rämpstoitu · 40% täiskasvanutest ülekaalulised, lastest 15%20% · Tekitab vitamiini vaegsust ja rasvhapete puudust · Rämpstoit kahandab ööune väärtust · Kurjategijad, kes söövad rämpstoitu jäävad politseile tõenäolisemalt vahele Müüdid · Ainult rämpstoit on mürgine. · Peaksin loobuma kartulist, kui kõrge GL
- õlle-, - konservitööstuses jm. Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? Tuuma kattev aleuroonkiht koosneb kiulistest kihtidest, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid. Need kihid: - ergutavad seedeelundkonna motoorikat, - aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljadest proteiinirikkaim nisu. Rukkil on valgusisaldus kõige madalam. Rasvasisaldus kõrgeim kaeral (kõige rohkem toorkiudu). Tärkliserikkaim rukis. Tärklisevaeseim kaer. Kõrge tuhasisaldus kaer, oder Teravili inimesele tähtis valguallikas.
Tundrad - lagedad metsatud alad 2. Miks ei kasva tundras puid? Mullas ei ole piisavalt vett ja mineraalaineid ning klm on. 3. Talvel klmunud pinnast nimetatakse meil keltsaks. Mille poolest erineb igikelts keltsast? Igikelts on pidevalt klm aga kelts sulab. 4. Mrgi skeemile igesse kohta: pidevalt klmunud kiht ehk igikelts, suvel osaliselt lessulav kiht, klmumata pinnas. .palju madalaid jrvekesi suvel osaliselt lessulav kiht .raske kaevata .pinnas niiske ------------------------
Parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. Kaitseb parkinsoni tõve eest Kofeiini halvad küljed Suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis Suuremad kofeiiniannused aga võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi, magneesiumi, D- vitamiini ja teisi mineraalaineid Kofeiin tekitab janu, närvilisust, unetust, nälga, hägust nägemist, külma higi, kahvatust, kõhulahtisust Huvitavaid fakte Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast Kofeiini kasutatakse valuvaigistites ,sest see suurendab peavaluravimite imendumist Bach kirjutas kohvile kantaadi Kofeiini võib leida ka kosmeetikatoodetest
magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid.
Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate. Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium, jood, väävel, räni jt). 1. MAITSETAIMED 1.1 Till Till sobib oma suurepärase värskendava aroomi ja meeldiva maitsega kaaslaseks pea kõigile toitudele. Till sisaldab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, fütontsiide, samuti makro- ja mikroelemente. Sarnaselt peterselliga on ka tillis organismile soodne kaltsiumi ja fosfori vahekord. Till parandab söögiisu, soodustab seedimist ning on rahustava toimega
annaabi.ee 
