Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MINERAALAINED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
naatrium, kaalium, kaaliumi, jood, mineraalained, toiduainetes, neerud, joogivesi, kestva, köögiviljad, kartul, turse, alkohol, stress, keedusool, konservid, juustus, juhendaja, edastada, ümbritsevast, elusorganismid, pinnasest, kogused, joogivee, langetamiseks, ainevahetuseks, oksendamise, higistamise, kasutamisel, seedetrakti, kestval, kaunviljadPuurmani gümnaasium Naatrium Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Kirpu Aleksandr Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sissejuhatus Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall
KAALIUM Marii Rikken Mis on kaalium? · Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. · Kaalium on ka väga tähtis bioelement Kaaliumi on vaja: · Vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb: · oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral, · rohke higistamise korral,
sapphappeid???? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate vitamiinide puudus, asendamatatute rasvhappete puudus. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A rasvlahustuv, nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks,
KAALIUM (K) Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on teda 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedlikus. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks.K teeb organismis koostööd Na-ga veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Kaalium vähendab ajurabanduse riski. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. Kaaliumi liig eritatakse tavaliselt uriiniga. Väga suured kaaliumi annused võivad olla toksilised, eriti neeruprobleemidega inimestel. Tuleb olla teadlik, et neerukahjustuste korral ei tohi süüa kaaliumi rikast toitu. Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained. Teda on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides. Lisaks leidub teda ka vähesel määral lihas. JOOD (I) Jood on abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Mineraalained Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 MINERAALAINED...................................................................................... 3 1. Kaltsium...................................................................................................... 4 2. Fosfor.......................................................................................................... 5 3. Naatrium..................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..........................................................7 Mineraalained Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt.
moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A rasvlahustuv, vajalik: nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele,
Kool Eriala Nimi MINERAALAINED Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Linn ja aasta Sisukord Naatriumi tähtsus organismis:.............................................................................................4 Kaalium.......................................................................................................................................5 Kaaliumi tähtsus:.................................................................................................................5 Jood............................................................................................................................................. 6 Joodi tähtsus: ......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................
hammaste tervise tagamiseks, ·tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, ·B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, ·soolhappe tootmiseks, ·linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks, ·aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist. Niatsiin ·rasvade ja süsivesikute 1320 mg * 50 g nisukliides, ainevahetuseks ning valkude * 85 g maapähkites, sünteesiks, * 110 g kuumtöödeldud veise
naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, happe-tasakaalu säilitamisel organismis, närviimpulsside edasikandmisel, lihaskontraktsioonide tagamiseks. Naatriumi liigtarbimine: koormab neere, võib tekitada vererõhutõusu, toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha). naha ja limaskestade kuivamist; janu, mille tõttu suurendab suurenenud vedeliku-tarbimine tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime verd pumbata, tekib südamepuudulikkus; halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega; Naatriumivajadus sõltub: inimese kehakaalust,
lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu
väliskeskkonna mõjule. Rasvade osana saadakse kolesterooli - kui organism kolesterooli ei saa, siis annab aju kolesterooli maksale, närviimpulsside ülekanne on häiritud ning see võib soodustada depressiooni kujunemist. 1.4.Vesi Vesi moodustab universaalse lahustina organismi sisekeskkonna põhiosa. Vesi moodustab kehamassist ligikaudu 60%. Vedeliku tasakaalu regulatsioon toimub osmootselt aktiivsete elektrolüütide (naatriumi, kaaliumi ja kloriidide) koostöös. Kui kehavedelikus on soolade liigne kontsentratsioon, on füsioloogiliseks regulatsioonimehhanismiks janutunne, samas vähendatakse vee väljaviimist neerude kaudu. Ööpäevase veevajaduse saab välja arvestada sõltuvalt inimese keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega. Laste, eriti aga imikute veevajadus on tunduvalt suurem täiskasvanute omast. Kui
Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega erineda asenda- tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omasta- tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid. Toitumine on organismi eluline vajadus. Elusorganismis töötavad alaliselt vereringe- ja seede- elundid, närvid ja lihased. Kõigeks selleks on tarvis energiat. Et kõik eluks vajali-
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt-
luudele ja hammastele; vereloomele; suguorganite arenguks; kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks. Toiduga (välja arvatud väga suures koguses toorest hülgemaksa süües) ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia). Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks: 5 g hautatud maksast; 10 g maksapasteedist; 70 g porgandist; 100 g munakollastest; 120 g kuivatatud aprikoosidest;
· lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · ioonne kaltsium - osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, mitmete ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toime- mehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises. Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi). Naatrium ja kaalium Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 100-110 g Na ja 130-170 g K). Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku. Sellist vastastikust transporti teostab ensüüm Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koostöö tagab:
Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja asendamatud, tehnoloogia alusel töötlemata ehk looduslikud ja töödeldud, olemuse alusel naturaalsed ja sünteetilised
Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE. Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, süsivesikud monosahhariidideks. Seedimine = toidu lõhustamisprotsess. Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine. 1. etapp - SUU
näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. JOOD Leidumine ja saamine Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga Haruldased. Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Jood sai kloori järel teisena avastatud halogeeniks. Tänapäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee
· Kõrgekvaliteedilist valku vajatakse 2-3 portsjonit päevas. Selle kindlustab kvaliteetne liha, kala, muna jms. Ühe portsjoni suurus on umbes mängukaardisuurune tükk liha ehk umbes 100g. · Piima, jogurtit või kodujuustu 1-2 klaasitäit või juustu 30-60g. Selline toiduvalik annab umbes 2000-kalorilise energiakoguse. Kõige tähtsam toiduaine on köögivili. Köögivilja ingliskeelne vaste vegetable tuleneb ladinakeelset sõnast elustama, virgutama. Köögiviljad annavad meile elu, kindlustavad meid peaaegu kõikide vajalike toitainetega, nad on vitamiinide, mineraalainete, süsivesikute ja valkude allikad, sisaldavad ka vähivastaseid fütotoitaineid. Kunagi ei tohi ära visata köögiviljade keeduvett, sest paljud toitained eralduvad keetes keeduvette. Seda vett võib kasutada puljongina, või siis tuleks toitainete säilimise eesmärgil eelistada hoopis aedviljade aurutamist. Puuviljad on ideaalsed suupisted ja magustoidud.
ning toidu kõrge foolhappesisaldus. Kaltsiumi ja fosfori vahekord täiskasvanu toidus peaks olema 1:1. Magneesium (Mg) on vajalik südamelihase tööks, samuti osaleb ta luukoe tekkes ning aktiveerib valgu sünteesil toimivaid ensüüme. Magneesiumi imendumist mõjutavad kaltsium, valk ja laktoos. Alkoholi tarbimine suurendab magneesiumi vajadust. Suurimad magneesiumi allikad on klorofülli sisaldavad taimed, aga ka pähklid, seemned, seened ja pärm. Kaalium (K) reguleerib koos naatriumiga koevedelike osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Kaalium on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi talitluseks. Kaaliumi vaegus kahjustab 92 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia südamelihast, põhjustab vererõhu langust ja soolte peristaltika nõrgenemist. Kaaliumi on palju taimses
Selline füsioloogiline abinõu ei ole eriti tõhus, sest keha veetustub lõpuks ikkagi. Teine tavaline negatiivse veebilansi põhjus on suurenenud vee-eritus kõrge temperatuuri korral. Otsene põhjus on siin tugev higistamine. Sage ja ohter joomine tavaliselt kompenseerib olukorda, kuid teatud negatiivse veebilansi jääknähud (janu, vähene uriinikogus, kudede osaline veevaegus) püsivad ka mõni aeg peale intensiivse higistamise lõppu. Kõige parem janukustutaja on ikkagi kas puhas joogivesi, vähese soolade sisaldusega mineraalvesi või mahl. Kohv ja lahjad alkohoolsed joogid janukustutajatena arvesse ei tule, sest nad on diureetilise ehk vettväljutava mõjuga ning lõppkokkuvõttes nad isegi suurendavad organismi vedelikukaotust. Lisaks eeltoodule on alkohol ka vett siduva toimega. Negatiivne veebilanss võib kujuneda ka organismi haigusliku seisundi tagajärjel. Klassikaline näide on suhkurtõbi, mille tagajärjel eritatava uriini hulk märgatavalt suureneb
Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B12 (kobalamiin), B15 (pangaamhape), biotiin, koliin, foolhape, inositool ja PABA (paraamino-bensoehape). Need vitamiinid on grupeeritud ühise nimetaja "B- kompleksi vitamiinid" alla tänu nende suhteliselt sarnasele esinemisele taimsetes ning loomsetes toiduainetes ning suhteliselt sarnastele funktsioonidele inimorganismis. B- kompleksi vitamiinid osalevad aktiivselt organismi varustamisel energiaga, nad on olulise tähtsusega rasvade ning valkude ainevahetuses, on asendamatud närvisüsteemi normaalsel funktsioneerimisel, seedeelundkonna lihaste toonuste säilitamisel, naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. Suurem mõju on B-kompleksi vitamiinidel, kui neid kõiki tarvitada koos. Suured doosid ühte neist vitamiinidest ei oma
(püridoksiin) närvisüsteemi arenguks leib, avokaado, banaan, pärm, 1,5-1,6 mg kaunviljad. Vitamiin B12 Oluline loote aju arenguks Maks, liha, piimatooted, kala, 2 g- 2,6 g muna, verivorst. RASVLAHUSTUVAD Esineb kahes vormis: Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või VITAMIINID Retinoolina loomsetes jt piimasaadused. Vitamiin A toiduainetes ja karotenoidina 800-1100 g-ekv taimsetes. On vajalik loote kasvuks ja arenguks, samuti platsenta jaoks. Oluline korrektne annustamine. Kui ema päevane vitamiin A kogus ületab 2,5 mg võib see põhjustada lootel arengurikkeid. Vitamiin D On vajalik kaltsiumi Kalaõli, munakollane, maks, või, 10 g imendumiseks
On teada, et külm vesi aeglustab ja tugevdab, kuum vesi aga kiirendab ja nõrgendab südame kokkutõmbeid. Seetõttu alandavad kuumad vannid vererõhku, külmad aga tõstavad seda. Kuum vesi suurendab vere hüübivust, külm aga vähendab. Külmad veeprotseduurid stimuleerivad ainevahetust ja rasvade põlemist ning tõstavad lihastoonust, soojad aga hoogustavad neerude vereringet ja soodustavad uriini eritumist. Lisaefekti annavad veele lisatud eeterlikud õlid, mineraalained, vannisoolad jt. Vesiravi ei sobi: Ägedad põletikud Haavandid, nahalõhed Palavik, külmetushaigused Südameprobleemid Rasedus Pahaloomulised kasvajad Neeru- ja sapikivid 3 Vesiravi sobib: Liigeseprobleemid, liigesjäikus Südame- veresoonkonna haigused Vereringehäired Kõhukinnisus Soolte spasmid Unetus Stress Närvisüsteemi probleemid Jäsemete tursed Traumade järelravi Rasvumine
sisaldusega. 1.4.2 Rose sool. Rose soola on kaevandatud Boliiviast, Lõuna-Ameerika puutumata loodusest Andide mäestikust. Rose sool on rohkem kui 3miljonit aastat tagasi ladestunud 2000 m kõrgusel ja säilinud puutumatuna iidse laavakhi all. Sool on roosaka värvusega ning rikas mineraalainete poolest, eriti palju leidub selles rauda (värvus tulenebki kõrgemast rauasisaldusest). Lisaks kasulikele raua ühenditele sisaldab Rose sool rohkelt mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi. Naatriumisisaldus on 36% väiksem kui tavalises valges peensoolas. Rose sool ei tekita südame veresoonkonnahaigusi ning on soovitatav kasutada just aneemiahaigetel (kõrge raua sisalduse pärast). Peetakse väärtuslikuks maitsvaks ja muidu kasulikuks soolaks (leevandab ka lihase- ja liigesevaegusi). 1.4.3 Meresool. Meresool pärineb soolasoodest ja veekogudest (90% maailma veest on soolane, 1liitris merevees on umbes 30 g soola). Meresoola võib saada suurema
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4
minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4. mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5. mineraalained suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks. Toiduainete säilimise ja riknemise põhjused: 1. kuivamine ei pruugi tähendada riknemist, nt leib, puuviljad. 2. hallitamine et hallitusseened tegutsema saaksid hakata on vajalik veidi happelist keskkonda, selle tulemusena mood silmaga nähtav riknemine. Toksiinid on sügaval toiduaines ja ei hävi isegi kuumutamise teel, nt leib, juust. 3. käärimine eriti tihti
Soola laekumine organismi 1/3 naturaalsete toiduainetega (juurviljad, liha jne) 1/3 töödeldud toiduainetega (leib, vorst jne) 1/3 toiduvalmistamisel (supid, praed jne) või valmistoitudele lisatud soola kaudu Soola toime Kahjulik toime naatriumi liigtarbimine Vee liigne kogunemine organismi Tursete teke Neerude kurnatus Vererõhu tõus Vajalike ainete väljutamine koos naatriumi väljutamisega Kasulik toime naatrium on: Vee hulga reguleerija kudedes Vererõhu mõjutaja Happe-leelise tasakaalu reguleerija Närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandja Soola kasutamine Toiduvalmistamisel maitseainena Konserveerimisel säilitusainena Meditsiinis Seebi- ja pesuainete tootmisel Keraamikatööstuses Paberitööstuses Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel Soola tarbimine
endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana
Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega erineda asenda- tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omasta- tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid. Toitumine on organismi eluline vajadus. Elusorganismis töötavad alaliselt vereringe- ja seede- elundid, närvid ja lihased. Kõigeks selleks on tarvis energiat. Et kõik eluks vajali-
o Maiustamine o Alkoholiga liialdamine o Liiga vähe und o Liiga vähe liikumist o Suitsetamine o Emotsionaalne stress Seetõttu tulekski katsuda eelnimetatud mõjusid kontrolli all hoida ning rohkem aluselist toitu süüa. Hea oleks, kui päeva normist 70-80% oleks aluselised toiduained ja ülejäänud happelised. Aluselised: Happelised: o Vesi * puder o Värsked köögiviljad * magusad puuviljad o Rohelised mahlad o Külmpressitud õli Rakud püüavad ise pH taset pidevalt tasakaalustada mineraalse kaltsiumi abil, mis neutraliseerib liigse happe. Happeline pH sunnib aga kasutama mineraale elutähtsate organismide ja luustiku varudest Atsidoos on kudede happelisus, ka happe mürgistusseisund, kus kehavedelike liigse vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste Alkaloos - vere pH tõus C
o Liiga vähe und o Liiga vähe liikumist o Suitsetamine o Emotsionaalne stress Seetõttu tulekski katsuda eelnimetatud mõjusid kontrolli all hoida ning rohkem aluselist toitu süüa. Hea oleks, kui päeva normist 70-80% oleks aluselised toiduained ja ülejäänud happelised. Aluselised: Happelised o Vesi * puder o Värsked köögiviljad * magusad puuviljad o Rohelised mahlad o Külmpressitud õli o Rakud püüavad ise pH taset pidevalt tasakaalustada mineraalse kaltsiumi abil, mis neutraliseerib liigse happe. Happeline pH sunnib aga kasutama mineraale elutähtsate organismide ja luustiku varudest Atsidoos on kudede happelisus, ka hapepmürgistusseisund, kus kehavedelike liigse vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste
Selle aktiviseerivad sapi happed. sapi ülesanded: Sapihapete soolade juuresolekul aktiveerub lipolüüs Sapihapped emulgeerivad rasva Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi --- Seedimist soodustavad ja organismile vajalikud ained: 1) Kiudained Kiudaine läbib seedekulgla seedumata ja selle käigus seob see vett ning mitmeid organismile mittevajalikke või kahjulikke aineid. Leidub taimsetes toiduainetes, näiteks teraviljasaadustes (täisterades, kliides, helvestes), kaunviljades (hernestes, ubades), puu- ja juurviljades, seemnetes (ka maasika- ja vaarikaseemnetes), marjades. Jagunevad: 1) veeslahustuvateks (näiteks pektiin ja inuliin) - vähendavad kõrgenenud kolesteroolisisaldust ja aeglustavad glükoosi imendumist peensooles, mille tulemusel vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt ja tänu sellele saab organism uut energiat ühtlasemalt ning näljatunne ei teki nii kiiresti
annaabi.ee 
