Minakontseptsioon ja enesehinnang Anneli Vasli Susan-Carol Marjapuu Kätriin-Eliis Suurküla William Jamesi Minateooria - Subjektiivne mina - Objektiivne mina ehk empiiriline mina : - materiaalne mina - sotsiaalne mina - vaimne mina Minakontseptsioon Minaskeem -Minapilt -Välimus ja stiil Teised mõjud, -Kool väärtused ja -Töö uskumused -Kolledz Minakontseptsioon -Raha -Eelarve -Tervis -Vara -Keha ja vaim -Sõbrad -Suhted
Sirgjoonelisus tähendab seda, et kõneldakse tõtt. Öeldakse seda, mida tegelikult tuntakse ja mõeldakse. Sõnum peab kuulajat toetama Tähtis on suhe, mitte üleoleku demonstratsioon või partnerile haigettegemine. Aus suhtlemine tekitab lähedustunde. Mitte kasutada: üldistavaid silte (loll, laisk, jne); sarkasmi, mis väljendab põlgust, viha, solvumist; minevikus tuhnimist, vana meeldetuletamist; negatiivseid võrdlusi; süüditavaid "sina-sid"; ähvardusi. Minakontseptsioon Mina on sotsiaalne ja psüühiline nähtus, seotud enda ja ümbritseva maailma vastandamise tunnetamisega ja teadvuse kestvusega. Mina kui psüühilise elu reguleerivat alget ja isiksuse motivatsioonilist teadvustatust tähistatakse ladinakeelse sõnaga ego. Mina ise rõhutab inimese identsust iseendaga. Mina-struktuur toetub spetsiifilisele veendumusele, mille põhjal inimene määratleb enese olemuse. Mina võib vaadelda kahest aspektist:
minasid, kuipalju on rühmi ja ringe, kelle arvamus on talle tähtis). Siia kuulub nii enda sotsiaalsete rollide nõuete omaksvõtmine ja nende rollide täitmine kui ka selle tajumine, kuivõrd edukalt üht või teist rolli täidetakse. Inimesel võib olla sotsiaalne mina iga tema peamise sotsiaalse rolli kohta nt vanema roll, abikaasa roll jne. 3) vaimne mina psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum MINAKONTSEPTSIOON Inimese minakäsitus sisaldab ,,kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid". Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Inimesel on enda kohta palju erinevaid arvamusi, seetõttu pole õige rääkida terviklikust minakontseptsioonist. Nt Kati kirjeldab end kui sõbralikku ja optimistlikku inimest,oma isa kuulekat tütart, head abikaasat, välja arvatud need juhud, kui ta on tige , vahel küünilist,
käitumised Kultuurinormid, elusündmused, Baastendentsid olukorrad Iseloomulikud Neurootilisus kohastumused Ekstravertsus Avatus Püüdlused, Sotsiaalsus hoiakud, Meelekindlus harjumused Minakontseptsioon Minaskeemid, isiklikud müüdid McCrae & Costa Miks inimesed on erinevad? Mõni inimene on jutukas, mõni on sõnakehv. Mõni inimene on silmatorkavalt närviline, samal ajal on neid, kes on väljapaistvalt rahulikud. Osad inimesed on väga kohusetundlikud, samas on inimesi, kelle puhul ei saa kunagi kuigi
ratsionaalne Diskimineerimine- Eelarvamuste väljanäitamine, jagatud suhtumine, võtame omaks kategoriseerimise viis Empaatia-võime asetada enat teise inimese positsioonile, seotud prosotsiaalsusega. Eelarvamuste vähendamine: osalistel võrdne staatus, isiklikult tuttavad, kokkupuude mittestereotüüpsete isikutega, kontaktide gruppide vahel peab olema sotsiaalne toetus, peab esinema vajadus ühispingutuseks( Sherifi realistliku konflikti teooriast) Eneseteadvus ehk minakontseptsioon,üldistatud pilt iseendast. Mina-eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peabStereotüüp- püsiv, jagatud, fikseeritud, väljakujunenud suhtumine enesekesksus-teised näevad mind nagu mina EKSPRE/ISIKLIK: sõbrasuhted, emotsionaalsed ja mõjusad Enesehinnang- hinnang endale(enese omaduste ja atribuutide võrdlemisel sotsiaalsete normide põhjal). Eelarvamus- Püsiv,tugeva em.komponendiga,negatiivne,teiste Deindividualisatsioon- ,,mina kaotamine"
Sotsiaalne taju tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Sellised järeldused ei pruugi alati olla täpsed ega vastata reaalsusele, kuid sageli kujundatakse oma käitumine ja suhtumine teistesse inimestesse just nendest lähtudes. · Grupiprotsessid: grupisisesed ja gruppide vahelised Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt rajanevad inimese minakontseptsioon ja enesehinnangu lisaks enda isiklikele saavutustele ka staatusel ja saavutustel, mis on grupil, kuhu inimene kuulub. Gruppi määratlevate kriteeriumitena on sotsiaalpsühholoogid välja toonud: · inimesed suhtlevad pikema ajavahemiku, mitte ainult mõne minuti jooksul; · asjaosalised tajuvad ise konkreetset inimeste kogumit grupina ja ennast selle liikmena;
mõjutamist ja kontakti lõpetamist. Efektiivse suhtlemise eelduseks SI teooria järgi on sarnane olukordade ja rollide defineerimine. Biheivioristlik vaatenurk suhtlemisoskuste (ka nt. suhtlemisstiili) kujunemisel: tasud ja karistused käitumise tagajärgedena. Vastus reageeringule omab olulist rolli käitumisviisi kordumisel tulevikus. Sotsiaalse vahetuse teooria abil saab seletab suhete püsimist ja muutumist tulude ja kulude terminites. Investeeringud Mina-pilt ja suhted Mina-pilt, minakontseptsioon, identiteet Suhted vormivad mina-pilti. Mina-pilt juhib käitumist läbi eri suhtlemissituatsioonide. Arusaam sellest, kes ollakse, mõjutab kontaktide loomist ja nende kestmist. Teadmine, hinnangud (ja rahulolu). · sotsiaalne võrgustik ja suhtumine endasse (oluliste teiste hinnangud ja suhtumine endasse) · muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast · teiste arvamused ja hinnangud kui "poolik" informatsioon, mille abil konstrueeritakse
mõjutab last ja lapse arengut. See koht, kuhu kõik meie kogemused koonduvad on self. Self on sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. Selfist võib rääkida, kui omaduste kogumist, mis mind peegeldavad. Üks osa selfist on see, et seal sisaldub ideaalne self, potentsiaal, milleks me lõppkokkuvõtteks välja kujuneme. Self Rogersi käsitluses on väga keeruline konstruktsioon. Mida rohkem on kogemusi, seda täiuslikumaks ja keerulisemaks saab minakontseptsioon. Kogemused saavad osaks minakontseptsioonist. Miks mõnedel inimestel läheb elu hästi? kui kogemused saavad kenasti integreeritud minakontseptsiooniga, siis tal lähebki hästi. Aga kui tal jäävad olulised kogemused integreerimata, siis võib tekkida probleem. Rogersi korrastatus on alguse saanud tema käsitlusest psühhoteraapia arenemises. Kui ta jõudis laiema isiksuse käsitluseni, sõnastas ta 22 väidet isiksuse kohta. Näiteks kui indiviid eksisteerib
agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid. HUMANISTLIKUD TEOORIAD Isiksust vaadeldakse arenevad ja muutuvana. Isiksuse kujunemist mõjutab teda keskkond. Rõhutakse isiksuse tarvet end arendada, tähtsmaid teemasid on inimese vaba tahe ja vastutus. Tähelepanu keskendub nendele küsimustele, mis on elus olulised ja inimese subjektiivsetele kogemustele. CARL ROGERSI KLIENDIKESKNE TERAAPIA Igal inimesel on minakontseptsioon enda kohta käivad mõtted ja arusaamad ning ka ideaalne mina, kelleks siivitakse saada. Kliendikeskses teraapias leiab C.Rogers, et inimene on oma probleemidel kõige parem ekspert.. Teraapias asetatakse rõhk nendele tunnetele, mis seda inimest parajasti valdavad. Räägib peamiselt klient, terapeut kuulab ja püüab juhtida juttu nii, et inimene saaks oma tunnetes selgust. Terapeut ei paku lahendusi, vaid aitab need leida kliendil endal.
Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne geštalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate
elusündmused, Baastendentsid olukorrad Neurootilisus Iseloomulikud Ekstravertsus kohastumused Avatus Püüdlused, hoiakud, Sotsiaalsus väärtused, Meelekindlus harjumused Minakontseptsioon Minaskeemid, isiklikud müüdid 4. Kas keskkond muudab isiksust? “Sotsiaalsed eksperimendid” • Üks võimalus uurimaks keskkonna ja kultuuri mõju isiksuse seadumustele on hinnata nende inimeste isiksuse sarnasust, kes on sündinud ja üles kasvanud erineva poliitilise režiimiga maades. Hästi on teada tõsiasi, kuidas kommunistlik nõukogude
submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele c) eesmärgi saavutamise või teostamise d) sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist 2) metaergid = keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad kaks tüüpi: arvamused ehk hinnangud (sentiments) - tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objetide klassiga näit. usk, karjäär, vanemad, mina mina - enesehinnang, minakontseptsioon hoiakud (attitudes) - tulenevad hinnangutest ja on kitsamad kui arvamused kalduvus reageerida teatud viisil teatud olukorras teatud objektidele või sündmustele = huvi teostada midagi erg - arvamus - hoiak ergi rahuldamine III Isiksuse areng isiksuse areng : funktsioon motivatsioonist ja õppimisest · õppimine hinnangute ja hoiakute muutumine - ergi rahuldamise viiside muutumine kolm tüüpi:
submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele c) eesmärgi saavutamise või teostamise d) sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist 2) metaergid = keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad kaks tüüpi: arvamused ehk hinnangud (sentiments) - tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objetide klassiga näit. usk, karjäär, vanemad, mina mina - enesehinnang, minakontseptsioon hoiakud (attitudes) - tulenevad hinnangutest ja on kitsamad kui arvamused kalduvus reageerida teatud viisil teatud olukorras teatud objektidele või sündmustele = huvi teostada midagi erg - arvamus - hoiak ergi rahuldamine III Isiksuse areng isiksuse areng : funktsioon motivatsioonist ja õppimisest · õppimine hinnangute ja hoiakute muutumine - ergi rahuldamise viiside muutumine kolm tüüpi:
reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie mälestusi, semantilisi tähendusi ja kontrollivad enesekohas info töötlust. Teadmised, uskumused enda kohta.. 2
5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine Raha tähendus inimese jaoks Võim Kontroll eelarve üle Turvalisus Vabadus Armastus Isiklik rahulolu Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused (sh sugu, vanus, isiksus jms) rahasse suhtumises Minakontseptsioon ja raha Kompulsiivne kulutamine Hüpoteetilisele juhile omistatava palga suurus sõltuvalt juhi soost ja vanusest (Õunapuu, 2011) Raha kui motivaator? Raha teema on motivatsioonis on väga vana Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS?
Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: · sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) · välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia · Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine · Raha tähendus inimese jaoks · Võim · Turvalisus · Vabadus · Armastus · Isiklik rahulolu · Soolised ja ealised erinevused rahasse suhtumises · Minakontseptsioon ja raha Raha kui motivaator? Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad. Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti. Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud. Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline. Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD
· C o oley (1902) oluline tagasiside teistelt, ,, p e e gel mina" 23.01.2012 MINA käsitus, kontseptsioon MINA olen ... · .................................................................................... · .................................................................................... · .................................................................................... · .................................................................................... = MINAkontseptsioon (vastus küsimusele "kes ma olen") MINA struktuurid spetsiifilised veendumused, mille põhjal inimene kujundab MINAkontseptsiooni, Psüühilised mudelid, mille abil inimene korraldab oma elu Sportlik , energiline, ülekaaluline inimene ............ MINA käsitus Komponendid: füüsiline mina psühholoogiline mina sotsiaalne mina MINAkäsitus, kontseptsioon · Sotsiaalse keskkonna m õju Nt teises kultuurikeskkonnas viibides tunnetame eriti tugevalt o ma erinevust
segmenteerimise tunnuseid: 1. Tegevused. Töö, hobid, sotsiaalne aktiivsus ja seltsielu, puhkuseveetmine, meelelahutused, tarbimiskäitumine, sport. 2. Huvid. Perekond, kodu, töö, puhkus, mood, toit(umine), teabelevivahendite vaatamine/kuulamine/lugemine. 3. Arvamused. Iseendast, ühiskonnaelu nähtustest, poliitikast, ärist, majandusest, toodetest, kultuurist. - tähtis on tarbija minakontseptsioon, arvamus iseenda kohta; aitab leida võtit sobiva tooteimago loomiseks ning argumentatsiooni ülesehitamiseks (emotsionaalsus, avarahingelisus/kitsarinnalisus, loovus, pealehakkamisvõime, huumorimeel, lahkus, reserveeritus/seltsivus) - ostuharjumused -- reklaami uskumine, tootelojaalsus, ostmisel teiste eeskuju järgimine, riskeerivus, uudishimulikkus (katsetamine), stiilitunnetusest lähtuvus, kokkuhoidlikkus - trendide ja erinevate tarbijakategooriate muutlikkuse tundmine!
ebasobiva käitumise korrektsioon, maailmavaate muutmine. Suhteliselt agresiivne, kuid ka aktsepteeriv. Õppimist on vaja inimeste TOIMETULEKUOSKUSTE EDENDAMISEKS. Kasutatakse vaimsete häirete puhul, sotsiaalse puude raviks, tulevase kriminaalsuse ennetamiseks. Goldstein kirjeldab nelja etappi, millest iga varasem peab olema saavutatud enne järgmist: 1) oma maailma struktuure eristav, 2) kontseptuaalne-oma infotöötlus, 3) väärtused- minakontseptsioon, 4) konfliktide lahendamine oma keskkonnas. 1. ERISTAV ÕPPIMINE: probleemide allika(te) leidmine, nende hierarhia koostamine, seoste nägemine ("asjad lihtsalt juhtuvad") ST-ja roll: · aidata kliendil oma elu kõiki tahke mõista, teadvustatuse tugevdamine, nii et kliendid muutuvad enam teadlikuks neist aspektidest oma elus, mida nad pole uurinud · tähelepanu keskendumine ja teadvustatuse suurendamine neile valdkondadele, mis
inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele (nt veendumused, emotsioonid jne ) kui teistelt inimestelt saadud informatsioonile. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: · Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) · Grupi või isiklikud eesmärgid · Käitumine sõltub normidest või hoiakutest · Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele. Lisaks neile neljale tuumomadusele on Triandis (1995) identifitseerinud üle 60 omaduse, mis võivad iseloomustada individualismi ja kollektivismi eri kultuurides. Need lisaomadused annavad võimaluse määratleda seda, millise individualismi-kollektivismi alavormiga on tegemist.
Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Tegeldes nõustajana, Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata
Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid Käsitlus kannab nim: Transaktsionaalne analüüs. Väidab, et inimene on pidevalt mingis mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem
Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid Käsitlus kannab nim: Transaktsionaalne analüüs. Väidab, et inimene on pidevalt mingis mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem
töö vähene tegemine) Kui probleemi lahendamine on oluline, siis reageeritakse rohkem Sisemine ja väline motivatsioon: Sisemine: emotsioonid ja psühholoogiline rahulolu Väline: majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted Rahapsühholoogia: Rahaga seotud uskumused, väärtused ja käitumine Raha tähendus: 1) võim 2) kontroll eelarve üle: nt turvalisus ja vabadus 3) armastus 4) rahulolu (isiklik): nt ärevus/muretsemine Rahasse suhtumine on individuaalne, sõltub elus kogetust. Minakontseptsioon ja raha: impulsiivne kulutamine- sundostlemine, et oma enesehinnangut tõsta Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad. Raha on kõige mõjukam siis, kui see annab märgatava efekti (kui saada nii suur summa, et in tunneb end jõukana). Raha motiveerib siis, kui see on selgelt töötulemusega seotud Raha ei motiveeri nii palju kui arvatakse, sest: 1) rahasummaga kohanetakse 2) oma sissetulekut võrreldakse
BAAS- TENDENT- ISELOOMULIKUD KOHASTUMISED SID Püüdlused McCrae&Costa NEUROOTILISUS Hoiakud Harjumused EKSTRAVERTSUS AVATUS SOTSIAALSUS MINAKONTSEPTSIOON MEELEKINDLUS Minaskeemid Isiklikud müüdid 200 SEADUMUS on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda Seadumuste peamised omadused 1. Seadumuste arv on piiratud Neurootilisus Ekstravertsus
o Armastus – raha saab otsa, armastu saab otsa. o Isiklik rahulolu – kas ma olen rahul endaga ja enda majandusliku olukorraga. Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused (sh sugu, vanus, isiksus jms) rahasse suhtumises; Mehed peavad raha tähtsamaks, ja naised muretsevad rohkem. Hariduse osas peavad raha olulisemaks vähemharitumad. Minakontseptsioon ja raha o Kompulsiivne kulutamine Inimese jaoks pole oluline summa mida ta saab, vaid se suhtleni tunnustus mis sellega kaasas käib. Palju ma väärt olen? konseptsioon. Raha on õnnestumisega seotud- saan palju olen hästi esinenud, saan vähem, siis olen pask. Inimene kipub raha kulutama seda, millisena tahab ta end näha. Kas sa ei kuluta vahel oma raha kurjasti et on eelarvega vastuolus, et täita oma unistuste mina konseptsioonikompulssiivne kulutamine.
(2008). Personality trait change in adulthood. Current Directions in Psychological Science, 17, 31-35. Caspi, A. (2000). The child is the father of the man: Personality continues from childhood to adulthood. Journal of Personality and Social Psychology, 78, 158-172. McCrae, R. R. et al. (2000). Nature over nurture : temperament, personality, and life span development. Journal of Personality and Social Psychology. 78, 173-186 9. KULTUUR JA ISIKSUS. MINAKONTSEPTSIOON JA ENESETEADVUS K: Allik, J., & Realo, A. (2013). Kultuur ja isiksus. Tuna: Ajalookultuuri Ajakiri, 16(4), 2-25. S: Church, A. T. (2009). Current perspectives in the study of personality across cultures. Perspectives on Psychological Science, 5(4) 441449. S: Realo, A. (2003). Individualism-kollektivism ja isiksus. - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 251-282). Tartu: TÜ Kirjastus. S: Markus, H. R., & Kitayama, S. (2010)
- konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid
isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon: Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset
Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand
annaabi.ee 
