Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Mina kui suhtleja - sarnased materjalid

üritan, juttu, küsimusi, mõjutamine, positiiv, neutraalne, pehmeks, jääma, igat, tundmaõppimine, tunnen, rahulikult, rääkija, tujus, teemaga, jutus, asjast, jääks, suhtluses, vaatavad, tegevusega, eneseväljendus, seletama
thumbnail
6
doc

Mina kui suhtleja

MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi

Enesehindamine
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

MINA SUHTLEJANA

2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline roll ja kuidas õigesti suhelda, valib igaüks ise. Elus me mängime erinevaid rolle: tütar, õpilane, sõbranna, klassikaaslane, naaber, möödakäija ja teised rollid, mis on meie igapäevaelus. Igas rollis oleme me suhtlejana erinevad. Ühes avatud ja lõbusad, teises endassesulgunud ning ei tule kergesti kontaktile. Elus kohtud paljude erinevate inimestega ja igaühega tuleb leida oma õige suhtlemisviis.

Enesehindamine
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mina suhtlejana?

Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. Minu varjatud ala: minu perek

Enesejuhtimine
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

MINA KUI SUHTLEJA

Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda.

Isiksusepsühholoogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mina kui suhtleja

Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kon

Suhtlemisõpetus
159 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Mina kui suhtleja

vestluskaaslasele silma, see näitab julgust ning enesekindlust ja ka seda, et ollakse huvitatud, sellest, mida teine pool parasjagu räägib. Tagasihoidlikkust peetakse tihti negatiivseks küljeks, kuid mina näen selles ka positiivset poolt. Uute tutvuste loomisel on tähtis jätta endast hea mulje ning tihti ollakse liiga pealetükkivad, mis peegeldub liigse enesekindluse näitamises või isegi näitlemises. Selline hoiak võib tunduda hoopis ülbe suhtumisena, mitte enesekindlusena. Mina üritan alati kõike rahulikult võtta ning leida aega inimese tundma õppimiseks, mitte koheselt asuda agressiivselt küsimustega pommitama. Minu, kui suhtleja ohud: · liigne usaldavus, · hirm pettumuse ees, · liigne rõõmsameelsus. Leian, et minu suhtlemisoskuse puhul on suurimaks ohuks võõra inimese liigne usaldamine. Terve oma elu olen olnud avameelne ning otsekohene ning sageli liiga usaldav. Kuna ma ise

Suhtlemispsühholoogia
262 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mina suhtlejana

suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida

Psühholoogia
19 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mina suhtlejana

Mina suhtlejana Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Inimesed üheskoos loovad sotsiaalse reaalsuse. Igal indiviidil on selles osas oma nõrkused, tugevused, võimalused ja ohud. Minu kui suhtleja kõige suuremaks nõrkuseks on vahelesegamine ja kannatamatus. Kui parasjagu räägitakse millestki ning teema jääb arusaamatuks, siis paljud mõtlevad, et küll nad ise uurivad asja, kuid ma leian, et iga inimese arusaadavuse ja huvi tase on erinev ning seejärel segan kõneleja juttu.

Psühholoogia
31 allalaadimist
thumbnail
5
docx

MINA SUHTLEJANA

informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel edastatakse teisele kuulajale mõtteid, ettepanekuid, arvamusi, päringuid e küsimusi ja palju muudki. Suhtlemisel on palju viise, näiteks kõne, kiri, viipekeel, kehakeel, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks pean ma aga vestlust, mis toimub näost näkku, mis edastab informatsiooni rohkem, kui ükski teine suhtlusviis. Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil.

Suhtlemine
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mina suhtlejana

MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja.

Suhtlemis psühholoogia
32 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Mina suhtlejana

enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid teda, et ei jääks võimalust juttu valesti mõista, mis omakorda aitaks probleeme vältida. Veel tuleks suhtlemisel jälgida ka seda, et sa ei jätaks endast ükskõikset muljet ja oleksid avatud. Kui vastad napisõnaliselt ja kehahoiak on kinnine (näiteks käed ristis rinnal) või tundud eemal olev siis jääb mulje nagu ei meeldiks sulle suhtluskaaslane või –teema, mis omakorda annab suhtluskaaslasele mõista, et sinuga ei tasu suhelda, sest sind ei huvita teema. Veel tuleks

Suhtlemine
32 allalaadimist
thumbnail
0
odt

Mina suhtlejana

Mina suhtlejana Mulle meeldib väidelda, lihtsalt lobiseda, nalju rääkida ja kuulata. Mul ei ole otseselt olukordi, kus mul oleks suhtlemine kõige meelidivam ja kus tunneksin hirmu ­ see on siiski ainult suhtlemine. Tavaliselt ma passiivne vaatleja suhtlusolukordades ei ole, võib-olla ainult siis kui ma saan aru, et keegi räägib väga lolli juttu ja kui ma teda parandama hakkaksin siis ta räägiks veel rohkem. Ma olen hästi aktiivne olukordades kui millegi üle vaieldakse ­ eriti veel siis kui ma tean selle teema kohta palju.Tavaliselt saavad inimesed ikka aru mida ma mingi lausega öelda püüan. Ainult siis ei pruugi aru saada kui ma räägin palju ja kiirelt, siis mõtlen isegi vahepeal - mida ma nüüd öelda tahtsingi ? Ma oskan hästi valida sobiva ja kui vaja siis ka viisaka suhtluskanali.

Eesti keel
79 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kirjand: Mina suhtlejana

naudingut - kahjuks ei saa paljud inimesed minuga suhtlemises sinnamaani.Vastumeelsed teemad on tavaliselt need,kui ma näiteks satun vestluspartneriga arusaamatusse ja selle tulemusena hakkab minu tuneid haavama minu jaoks olulisemate asjadega,sellest ei sünni kunagi midagi head.Mõnikord juhtub ka seda,et kellegile ei jõua kunagi kohale,mida ma täpsemalt mõtlesin ja ega ma siis enam ise ka aru ei saa millest hetkel juttu on.Loomulikut oleksin ma väga õnnelik,kui ma saaksin valida kuidas ma tahan inimesega suhelda,aga alati ei pruugi minu enda arvamus alati peale jääda ,eriti kurb on see siis,kui inimesed kellega koos olemine ja rääkimine on linnade vaheliseks takkistuseks vahepeal täiesti ära nurjub.Minu vahemaa tõttu pean ma arvestama ka oma sõpradega,mis tähendab vahel päris pikka ootamist ja endalt mitmeid kordi küsimist, ega temaga midagi ometi juhtund ei ole? Kuna meil kõigil

Eesti keel
183 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

hindamine, 3 Alas, R. Juhtimise alused. Tallinn: Külim. 2008, lk. 18 4 Mescon, M.H., Albert, M., Khedouri, F. Management. Third Edition. (vene keeles). Moskva: Delo, 2002, lk. 39 3) kontaktide pidamine, info vahetamine kõrgemate ja madalamate juhtidega, töötajatega, välisorganisatsioonidega, hankijatega ja toodangu või teenuse tarbijatega ja reklaamijatega, 4) saabuva või väljastatava info kogumine, tundmaõppimine, ettevalmistamine, töötlemine ja analüüsimine, kirjade, vastuste ja muu dokumentatsiooni koostamine, 5) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine, 6) arvestus ja arvestuse kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine, 7) otsuste tegemine teatud probleemideringi kohta, 8) alluvate töötajate vastuvõtmine, nendega töö- ja vahel ka muude probleemide arutamine ja

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Juhtimine

Info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides jamitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades. Info jagaja rollis korraldab juht sobiva teabe edastamise süsteemi.Kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused ­ juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused ­ konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused ­ grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ... Enesearendamisoskused ­ ajajuhtimine, initsiatiivikus, juhtimise õppimine, ... Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; Meeskonna- ja koostöö oskused; Suhtlemise, sh. kuulamisoskused; Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus ja vastutusvõime;

Juhtimine
178 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Juhtimine vastused

6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused ­ juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused ­ konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused ­ grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ... Enesearendamisoskused ­ ajajuhtimine, initsiatiivikus, juhtimise õppimine, ... · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh. kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus ja vastutusvõime;

Juhtimine
197 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

55% kehaehitus võimalust ei pruugi tulla. Kui ma alguses eksin, siis hiljem seda parandada on peaaegu võimatu. 41% huuled Selgituseks näide: klient tuleb kauplusse ja soovib osta 36% laup torti, kuid müüja ei tee temast välja ning räägib oma tuttavaga juttu. Klient ootab, kuid teenindamist ei toimu. 23% kulmud Lõpuks klient kas saab pahaseks ja lahkub mõnda teise poodi või pöördub pahameelega müüja poole. 21% lõug Müüja ei saa öelda, et palun tulge uuesti ja alustame teenindusprotsessi algusest peale, nüüd püüan 19% suu

Teenindus
102 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Suhtlemispsühholoogia "Mina kui suhtleja"

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud

Sotsiaaltöö korraldus
432 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Nõustamise põhialused

Ameerikas on nõustaja roll suurem kui Euroopas. Teadustööst nõustamise valdkonnas 20.sajandi esimesel poolel pälvis tähelepanu nõustamise kui protsessi uurimine ­ protsessiuuringud: mis toimub nõustamisel?; Nõustaja roll ja tegevused. Näiteks, mida teeb nõustaja, mida klient; järjest rohkem uuritakse ka grupinõustamist, varem oli vastupidi. Interaktsioon ­ üksteise vastastikune mõjutamine. Earl F. Zinn ­ esimesed nõustamisseansside audiosalvestused. Percival Symonds - esimene, kes salvestas mitte-analüütilised intervjuud (kõrgkooli nõustaja intervjuud) 1938.a. Mõõtis rääkimise aega: nõustaja > 70% koguajast Edasine nõustamisprotsessi uurimine. Esimene suurem programm 1938.aastal Ohio ülikoolis Frank Robinsoni juhtimisel. Salvestati 100 seanssi 10 aasta jooksul.

Nõustamine
101 allalaadimist
thumbnail
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

h. ka juhtimisalaste ülesannete täitmise kaudu koolitada võimekatest alluvatest tulevaste juhtide põlvkonda. Samas peab iga juht ise ka kujunema oma alluvate silmis autoriteediks, mis on eeldus olemaks alluvate jaoks mitte ainult juht (ametlikust võimust tulenevalt), vaid ka liider ehk eestvedaja. Autoriteet tuleb igal uuel juhil oma alluvate silmis aja jooksul välja teenida ja selles on suuresti abiks juhtimisteooria tundmine (täpsemalt tuleb sellest juttu mõjuvõimu allikate teema juures). Eestvedaja rollis olles ei räägita juhtide puhul enam alluvatest, vaid alluvaid nimetatakse siis järgijateks, sest nad täidavad juhi korraldusi mitte juhi ametlikust/formaalsest vaid mitteametlikust ehk mitteformaalsest ehk informaalsest mõjuvõimust (autoriteedist) tulenevalt. Eestvedamist võib defineerida kui (Türk 2001:9): dünaamilist juhtimistegevust, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust.

Turismi -ja hotelli...
150 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused

Võib valida sellise struktuuri nagu õigeks peab. Puudus: suured halduskulud 239. 52. Organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted 240. Mehhanistlikes organisatsioonides: 241. 1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on teistest isoleeritud. 242. 2. Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine. 243. 3. Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaalselt. 244. 4. Valitsev on võimukas käitumine. 245. Orgaanilistes organisatsioonides: 246. 1. Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu ettevõtte kontekstis. 247. 2. Tööd on defineeritud nii, et jääks ruumi muutustele. 248. 3. Suhtlemine on vastastikune ja mõjutamine toimub vertikaalselt kui ka horisontaalselt. 249. 4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni.

Juhtimine
64 allalaadimist
thumbnail
25
doc

REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS

kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Seda tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla

Käitumine ja etikett
54 allalaadimist
thumbnail
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

ENESEKEHTESTAMINE Situatsioonide analüüsi leht Alljärgnevalt on toodud 8 situatsiooni ning iga situatsiooni juurde 5 võimalikku väidet või tegevust. Kirjutage iga rea ette, kas tegu on kehtestava (K), agressiivse (G) või alistuva (A) käitumisega. 1. Olete tulnud väiksema grupiga, kus on esindajad erinevatest klassidest, arutama seda, kuidas korraldada õpilasüritust. Kaks kaaslast räägivad omavahel juttu ning segavad. Teie olete selle ürituse korraldamisest huvitatud. a. "Siin arutada on igav, eks ole?" b. "Lõpetage muu jutt või minge rääkige eemal!" c. "Selle ürituse korraldamine on väga oluline. Ma sooviksin, et te osaleksite selles." d. Ühinete lobisejatega. e. "Kas Te tõesti ei taha, et see üritus toimub?" 2. Elate ühiselamus. Suitsetamine häirib Teid ja Teie toakaaslast, kuid

Isiksusepsühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Pedagoogiline suhtlemine

Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt.

Pedagoogiline suhtlemine
113 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
26
doc

ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2

Enesejuhtimine
16 allalaadimist
thumbnail
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

KONTAKT (pilk, puudutus, naeratus) TURVALISUS = USALDUS Joon. 2 Kõneeelse suhtlemise areng Lehitsedes erinevaid teatmeteoseid, leiate mitmeid erinevaid suhtlemise definitsioone. Järgnevalt mõningad neist. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on säärane vähemalt kahe või enama isiku ühistegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus sõltub suuremal või vähemal määral teis(t)e tegutsemisest. Suhtlemine on sotsiaalse inimese eneserealisatsiooni põhivorm, aga ka isiksusliku eneseaktualiseerimise keskne tee ja enesearendamise tähtsamaid mooduseid. Need definitsioonid lähtuvad konkreetse autori (suurem osa neist vene

Suhtlemis psühholoogia
83 allalaadimist
thumbnail
46
doc

LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

Liidri olemasolu ja vajalikkust organisatsioonis ning selle mõju töötajate motivatsioonile, töörahulolule ning organisatsioonile kui tervikule. Praktilise osana viis diplomand läbi liidristiili uuringu Saaremaa Tarbijate Ühistus. (vt. lisa 1) Küsitlus oli anonüümne ning ankeedi vormis. Eestvedamise olemus seisneb liidri ja järgijate vahelises mõjusuhtes, mille eesmärgiks on tõhus koostöö eesmärkide saavutamisel. Liidri ülesandeks on inimeste mõjutamine soovitud tulemuste suunas, läbi innustamise, motiveerimise ja eesmärkide püstitamise. Iga juht ei pruugi olla liider, kuna liidriks ei saa õppida, vaid liidri staatus kujuneb organisatsioonis aja jooksul välja. Liider saab eksisteerida vaid koos järgijatega ning järgimine peab olema vabatahtlik, ainult siis saab juhti nimetada liidriks. Paljudel juhtidel on liidri eeldused: kohanemisvõime, enesekindlus, koostöö valmidus, juhi isiksus, sotsiaalne küpsus ning karisma

Juhtimine
55 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Personali juhtimine ja organisatsiooni käitumine

tegevuses. Muutlikus organisatsiooni keskkonnas muutuvad organisatsiooni liikmetele esitatavad nõuded ning seetõttu tuleb sageli mõelda, kuidas organisatsiooni liikmete käitumist ümber kujundada. Käitumise muutmist saab analüüsida kahe indiviidi tasandi mõistega hoiakud ja motivatsioon. Hoiakute vahendusel on võimalik välja tuua, kuidas muuta inimeste suhtumist ja motivatsiooni teema selgitab, kuidas kaasata inimeste tahet ja kinnistada sobivaid käitumisviise. Inimkäitumise mõjutamine on tihedalt seotud ümbritseva keskkonnaga. Käitumise põhjusi indiviidi tasandil kirjeldab A-tüüpi motivatsioon. A-tüüpi motivatsioon analüüsib inimese käitumist organisatsioonis. Seda nimetatakse ka mikromotivatsiooniks. Keskkonna tegurid, mis mõjutavad inimese käitumist, nimetatakse B- tüüpi ehk makromotivatsiooniks. Nendeks võivad olla ühiskonnas valitsevad tõekspidamised, väärtustused, aga ka maksusüsteem ja majanduspoliitika tervikuna. Makromotivatsiooni moodustavad

Majandus
107 allalaadimist
thumbnail
60
pdf

Eesti keel ja kirjandus

Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest. Õpilastes arendatakse oskust tänapäeva eesti kirjakeelt teadlikult kasutada, kujundatakse arusaamist keele arengust ja muutumisest, omandatakse teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkuse ning kirjavara mitmekülgsuse kohta. 2.3. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes 3. klassi lõpetaja: 1) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades kõnes ja kirjas sobivaid lühivastuseid ning terviklauseid; kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga; oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi; 4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; 5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust; 6) kuulab mõtestatult eakohast teksti;

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Psühholoogia - isiksus

mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs ­ erinevate muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF. Eysenck väitis, et piisab kahest faktorist ­ introvertsus vs ekstravertsus ja stabiilsus vs neurootilisus. Nende + ja - : inimesed saavad ennast teistega võrrelda, saab sirgejoonelise ettekujutuse käitumisest ; vähe ühisosasid ja räägivad erinevat juttu ka, teooriad ei seleta isiksuse kohta midagi, panevad silte lihtsalt. Kõige mõjukam ­ suure viisiku teooria ­ kuulub ka sinna gruppi. On 5 faktorit ja need on üksteisest sõltumatud, ei sõltu kultuurist ega rassist jne. 1)ekstravertsus ja introvertsus ­ sotsiaalne ja jutukas ; vastupidi. 2) sotsiaalsus, sõbralikkusfaktor ­ kui viisakad inimesed on. 3) teadlikkus, meelekindlus ­ kui vastutustundlik, kohusetundlik inimene on. 4) neurootilisus

Enesejuhtimine
59 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle

Suhtlemine
81 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

kinni panna, kuidas oma mõtet selles osas teistele edasi anda, samas sõltub kuidas inimesed siis ise mõistavad seda. Keel aitab seostada teavet, seda saada ja mõista. Meie teadmises maailmast sõltuvad väga suurelmääral keele olemasolust. Suhtlemine keele abil aitab ka neid teadmisi muuta (vahel valeks/õigeks). 8) kelle rolli inimesie maailmapildi kujunemisel/muutumisel Mis on erienvus/sarnasus loomes ja tajust? Vanasti neid uuriti eraldi, samas kui ei mõisteta juttu, siis on mõtettu rääkida. (see oli näide). 2. loeng sPsühholivgvistika (PsL) eeldused A. Sotsiaalne tellims: keeleõpe, arvutid, kõneälvete korrigeerimine jne. B. Baasteaduste areng: 1) keeleteadus. Keel(t)e kirjeldamine keele struktuur, kõneprotsess, tekstid (suulised, kirjalikud), kõnemehhanism Tähendus ja mõte (pragmaatika) Integratsioon teiste teadustega (psühholoogia, semiootika, loogika) 2) Psühholooiga

Pedagoogika
396 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun