Mida on andnud mulle lugemine ja raamatud Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmise viise/harrastusi maailmas. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on väga palju huvitavaid teoseid ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda, kuna lugemist leiab igale maitsele. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Enim areneb raamatuid lugedes fantaasia ja kujutlusvõime. Samuti arendab lugemine ka teadmisi eelnevate sündmuste ja ajaloo kohta. Kooliskäivad õpilased on kindlasti elu jooksul mõne raamatu läbi lugenud. Õppeasutused tahavad, et omandaksid vajaliku sõnavara ja kirjutamisoskuse edasiseks eluks. Sellepärast valitaksegi lugemistikku klassika, algustuseks harjumatud teosed, et õpiksid teadmisi eelmiste sajandite eluolu kohta. Pidevalt noored ei hinda nende raamatute vajadust edasiseks eluks. Seetõttu
Lugemine on üks levinumaid ajaveetmis viise maailmas. Kõige rohkem loetakse ilukirjanduslike raamatuid, sest need sisaldavad rohkelt huvitavaid sündmusi mis ei vasta tihti tõele. Raamatuid on kirjutatud kõigest, nii närvesöövast detektiivitööst, südant soojendavatest armastajatest ja paljust muust, nagu näiteks oma reisidest, teadusest, ja kõigest muust mis inimestele huvi pakub. Raamatuid on küll väga palju ja kõik peaksid omale leidma midagi lugeda aga ikkagi noored inimesed loevad raamatuid väga vähe. Vanemate inimeste arvates on see suur probleem. On küll proovitud igasuguseid viise, et meelitada noori raamatuid lugema. Näiteks üks nendest on digiraamatuid, mida saab lugeda e-lugeritest, nutitelefonidest ja arvutitest. Aga ikkagi, noored loevad vabatahtlikult raamatuid väga vähe. Üks põhjus miks noored loevad nii vähe on see, et vaba aja veetmiseks on palju huvitavamaid viise nagu näiteks, internetis surfamine ja arvutimängude mängimine. Raamatute asemel
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9
.........32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
minuvanusteliste seas. Näiteks raamat ,,Eragon", mis on minuhuviliste laadne raamat, fantaasiateos, kus lugu on talupojast kes saab draakoniisandaks. Samuti, kui lugeda praeguseid tuntuid teoseid, siis on võimalik saada praegusest ühiskonnast selgemat pilti, sest lugedes võimaldan saada mõtteid, mida praeguselt paljud inimesed talletavad. Täpselt samamoodi teen ma meedias, nimelt käin kinos, kuulan muusikat ja vaatan internetist videosi või loen artikleid. Peamine asi raamatute juures on minule see, et pakuvad huvi. Kuigi see kirg pole nii suur kui ennem oli olnud. Seda mul veel väheke alles. Nimelt väiksemana lugesin enamuselt teoseid mis olid fantaasia-, filosoofia- ja ajaloovallas. Huvi pakkusid mulle siis autorid Jules Verne , Daniel Defoe , Frank Schätzing, Hebbert George Wells , Edgar Rice Burroughs ja mõni veelgi. Nende teosed olidgi tegelikult minu elu kõige enam mõjutanud,
Kuigi blogide lugemine pole praegu veel väga laialdaselt levinud, siis tulevasi arenguid ennustades oli see küsimus vajalik. 1.2.3. Ajakirjandus Et uurimistöö eesmärk oli käsitleda lugemisharjumusi üldiselt, mitte ainult raamatute lugemist, siis pidi ankeet kindlasti sisaldama küsimusi ajalehtede ja ajakirjade lugemise kohta. Ankeedi 7 küsimused 3-5 uurivadki, kuidas õpilased ajakirjandusväljaandeid loevad. Seejuures ei tahetud õpilastelt lihtsalt teada, kui paljud neist ajalehti-ajakirju loevad, vaid ka lugemise kestust, et analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse. Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles
Kuidas on Dale Carnegie ,,Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi,, raamat mind aidanud? Igast raamatust on midagi abi, kui teda lugeda. Minu öökapi sahtlis on üks raamat, mida ma ikka ja jälle lehitsen. Olen seda raamtut kolm korda läbi lugenud ja teen seda veel kümneid kordi oma elu jooksul. See raamat võiks olla kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas. See on midagi, mis annab võimaluse õppida teiste vigadest. Õppida teiste kogemusest, see on väärtus omaette. Dale Carnegie raamat ,,Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi" ei ole mõeldud reaalsusest põgenemiseks. Vastupidi see raamat toob lugeja reealsusega silmitsi. Ameerika loodusteadlane ja kirjanik Henry David Thoreau on öelnud: ,,Paljudele inimestele on raamatu läbilugemine märkinud uue eluperioodi algust." Ka mina võin väita, et pärast selle raamatu lugemist olen ma alustanud uut ja huvitavat eluperioodi täis katsetamist. Üks igapäevane asi, mida ma praktiseerin on naera
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
loen tavaliselt kümneid kordi. Ja liialdada meeldib mulle ka." Loomingust Diana Leesalu otsustas hakata kirjanikuks juba varases eas- seitsme aastaselt. Inspiratsiooni sai ta tol ajal oma kunagist lemmikute Astrid Lindgreni ning Mark Twaini teostest. Leesalul on siiamaani välja ilmunud kaks raamatut, ,,2 grammi hämaruseni" ja ,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis. ,,Täiskasvanud inimesed arvavad noorsooromaani kirjutades, et kui mingi slängisõna või pisike roppus sisse panna, siis sellest piisab. Mina usun, et noorteraamatu juures ei ole kõige tähtsam üks «kurat» seal sees, vaid teksti rütm ja värin, mida äratundmine võib tekitada." (Diana Leesalu, Sakala, 16.03.2007) Leesalu räägib, et ta on suurepärane alguste kirjutaja, kuid kehv lõpetaja. Ühte keskkooli alustatud lugu, suutis ta lõpetada alles ülikoolis olles.
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand? Alustame kõige a
Näen vaimusilmas üsnagi vana ja kogukat kassi, kes loivab mööda raamatukogu ringi ja pakub sellega külastajatele silmarõõmu. Selline idee on võetud ühest Tallinna vana mööblit müüvast poest, mis sai palju reklaami sellega, et nende poes on ennast sisse seadnud üks kass, kes külastajatele rõõmu pakub. Pealegi julgen väita, et suurem osa inimesi on loomasõbrad ja suhtuvad sellesse ülimalt positiivselt. Kuna me räägime minu ideaalsest ja suures osas fantaasia raamatukogust, mis saaks eksiteerida ainult ideaalses maailmas, siis kõik toimiks just nii nagu ma ette kujutan. Et muuta raamatukogu veelgi looduslähedasemaks, toome raamatukokku palju erinevaid lilli ja, miks ka mitte, väike lilleaed keset suurt saali. Raamatukogu viimasel korrusel võiks olla planetaarium, mida kõik võivad tasuta kasutada ja kus koolid käiksid õppimas ja ekskursioone tegemas.
Aga milline raamat on õnnestunud? See, mis hästi välja tuleb. See, mis on kellelegi oluline. Peale iseenda. Aga mingid ambitsioonid on sul ikka olemas. Muidu sa ju ei näeks vaeva, higistaks ega kirjutaks. (Jääb mõttesse.) Jah, tahaksin, et inimesed loeksid minu raamatuid huviga. Et mu raamat ei ole sama, mida nad saaksid iga päev Õhtulehest lugeda.Jah, mul ei ole ka sõnumit. Aga seda, mida mul öelda on, ütlen ma kümme korda huvitavamalt kui need, kes arvavad, et neil on midagi palju öelda. Ja teevad seda väga igavalt. 6 Kaur Kenderist üldiselt Sina kirjanike liidus ei ole? Ei. Ja ei lähe ka. Ma ei saa kuuluda organisatsiooni, kus on nii palju inimesi, keda ma põhimõtteliselt põlgan.Aga suvel oli mul väga hea meel, kui Mati Unt kirjutas Sirbis, et
trükivalgust näinud ,,Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel''. Viimast võib pidada ka ajalooteemaliseks raamatuks. Jõgisalu raamatud on kirjutatud enda kogemustest lähtudes. Kirjutamise ainevalda on mõjutanud lapsepõlvekodu, õpitud eriala, töö koolis, samuti Lääne-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus. Harri Jõgisalu lugusid esineb õpikuis, sest need on lihtsad, arusaadavad, harivad ning õpetlikud, tema fantaasia ei ole kunagi vastuolus tegelikkusega. Jõgisalu püüdleb sinnapoole, et loodushoid oleks inimese sisemine vajadus. "Aga loodusega ongi nii, et süda peab tema pärast ikka natuke valutama," ütleb kirjanik ühes kogumikus välja meile nii olulise mõttetera. Seda tema enda südamevalu kohtab kõigis tema raamatuis, olgu see "Käopoja tänu", "Nõiutud allikas", "Suutäis soolast", "Sass ja Jass" või 1981. aastal ilmunud üks tema silmapaistvamaid teoseid, Smuuli preemia saanud "Kärp". 2
pearõhk sageli illustratsioonidel. lastekirjandus- spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele loodud ilukirjandus. muinasjutt- eepika žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutuslik või õpetliku sisuga lugu, mis erinevalt muistendist ei pretendeeri usutavusele. muistend- tõestisündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku või sündmustega. Enamasti lisandub faktidele fantaasia. mütoloogia- 1. Ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum. 2. Müüditeadus, müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu, mis teeb järeldusi kultuuri olemuse kohta ja uurib mõttemallide kujunemist. müüt- religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket. Räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangarite,
Anthony Burgessi "Kellavärgiga apelsin", mis kuulub zanrilt vaieldamatult ulmekirjanduse hulka, on teos, mille väärtusi möönavad isegi ulmevaenajad. Sedalaadi raamatuid on eelmisel sajandil olnud teisigi näiteks George Orwelli "1984" ja Kurt Vonneguti "Tapamaja, korpus 5". Kui esimene neist maalib sünkmusta pildi totalitarismist ja teine sõjast, siis Anthony Burgess võtab ette kuritegevuse. Rohkem kui 40 aastat tagasi kirjutatud romaan ei ole sobiv nõrgema närvikavaga inimestele. Veidras vene laenudest kubisevas slängis pajatab oma lugu 15-aastane Alex, kelle elu koosneb baarides molutamisest ja omasuguste jõuguga süüdimatute väärtegude kordasaatmisest. Paari päeva mahub bibliofiili läbiklobimine, ühe kirjaniku majja tungimine, mehe vigasekspeksmine, ta naise grupiviisiline vägistamine jpm. Vargusi, autoärandamisi ja jõukudevahelisi arveteklaarimisi ei tasu mainidagi. Lõpuks läheb halvasti politsei satub neile peale ja läbipekstud vanake, kelle majja nad
· Vaata, millele juba väljaotsitud tekstid viitavad! Otsi nende põhjal kirjandust edasi! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 7 Erinevad eesmärgid, erinevad lugemisstiilid FUNKTSIONAALNE LUGEMINE, EHK KAS SA OSKAD LUGEDA? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 8 Akadeemiline lugemine · AL ei ole lugemine täht-tähelt ega algusest lõpuni, st. see on valikuline · Valiku määrab eesmärk miks ma loen? · 3 põhistiili: Sirvimine, et saada üldmuljet (Millest on tekstis juttu?) "Skännimine", et leida vajalikke fakte, tõendusmaterjali (Milline on immigrantide osakaal Sveitsis?) Mõtestamine e. kriitline lugemine (räägime edaspidistes loengutes) YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 9 3
Kiidetud võõra kohta toovad teised ainult häid kuuldusi, temast kuuleme meie ainult seda, mis on hea ja uus. Tema esindab meie ees inimkonda. Tema on see, keda me soovime. Olles teda enesele ette kujutanud ja kõikvõimalike omadustega ehtinud, küsime endilt, millised me ise sellise mehega vesteldes ja suheldes võime paista, ja hirm muudab meid ebakindlaks. Sama mõte ülendab vestlust temaga. Me räägime paremini kui tavaliselt. Meie kujutlusvõime on ülipaindlik, me mälu rikkam, ja me kidakeelsuse-deemon on seks korraks meist lahkunud. Pikki tunde võime pidada temaga siirast nõtket rikkalikku mõttevahetust, mis võrsub kõige vanematest, salajasematest kogemustest, nii et seda kuulvad kõrvalviibijad, olgu sugulased või tuttavad, on meie ebaharilike võimete üle südamest üllatunud. Ent niipea, kui võõras hakkab vestlusse sisse tooma oma erapoolikuid eelistusi, piiritlusi ja defekte, on kõik läbi. Ta on kuulnud esimest,
varem näinud, kuid täpsem info tema elu ja loomingu kohta mul puudus. Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga, oli uurimustööd huvitav koostada. 3 MARGUS KONNULA AKA CONTRA Contra, kodanikunimega Margus Konnula, sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna. Ta on olnud populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele)
käemotoorikat koordineerivate keskustega. Mängud loovad positiivse emotsionaalse fooni, õpetavad jäljendama ja süüvima kõneliste selgituste sisusse. Laps õpib tähelepanu paremini kontsentreerima Sõrmeharjutustele rütmiteksti lisamine võimaldab parandada kõne rütmi, selgust ja häälduse täpsust Liigutuste ja nende järgnevuse meelespidamine parandab mälu Areneb kujutlusvõime ja fantaasia Sõrmelihased tugevnevad, paraneb nende koordinatsioon, luues eelduse kirjutamisoskuse kujunemiseks Sõrmeharjutuste tegemisel peame jälgima, et: Harjutuste ja sõrmemängude rakskusaste vastaks lapse arengutasemele; Tempo oleks paras, laps peab saama veenduda, et tema sõrmed kuulavad hästi sõna; Vajadusel tuleb last abistada; Harjutused peaksid korduma periooditi; Tegutsemisel (mängimisel) peaks olema positiivne foon.
Vaimuiimese üksildus maailmas Looming: „Väike härra Friedemann“, „Võlumängi“ Herman Hesse (1877-1962) Saksa proosakirjanik ja esseist Isa oli baltisakslane, kes sündis Paides Pühendas oma elu kirjutamisele Oli mitu korda abielus Impressionistlik proosa Looming: „Stepihunt“ (sügavalt autobiograafiline, kirjaniku „mina“ otsingud) Ülesanne Ma arvan, et mina kuulun esimese lugejatüübi alla. Ma loen raamatuid enamasti meelelahutuseks ning mulle meeldivad raamatud, mis on kaasahaaravad. Nagu Hesse on kirjeldanud, siis esimese tüübi lugeja järgneb autori mõtetele ning võtab need seisukohad omaks. Põnevat raamatut lugedes lähen ma tihti raamatusse nii sisse ja elan kaasa, et ei pane enam tähele seda, mis mu ümber toimub. Herman Hesse on küll öelnud, et lugeja võib kuuluda ka mitmesse gruppi või võivad need grupid vahelduda, kuid ma usun, et kuulun pigem ainult ühte gruppi
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
nende illustratsioonide eest maksnud, sest kirjastajad Eestis reeglina riske ei võta. Tsiteerides ajakirjanduses ilmunud arvustust, võib öelda, et mida rohkem sarnaneb tekst visuaalse meedia tekstidele, seda paremaks teose vastuvõtt kujuneb: ,,Need raamatud on tippklass tänu kunstnikutööle. Tekst on ainult pool osa, kui sedagi" (Martson 2003: 19). Paljud lapsed, kes veel ei oska lugeda, aga teavad filmi teksti peast, lehitsevad meelsasti raamatu lehekülgi ja loevad sobivat kohta filmitekstist peale. Selline raamat kuulub filmi järel turule paisatud kalendrite, voodipesu, sampooni jms toodete hulka. Kui kaubamärk on välja töötatud, tuleb seda ka kasutada. Suundumus jätkub: Aare Toikka ja Aarne Mägi filmi järel kirjutatud raamat ,,Ruudi" (2006) valiti rahvusvahelisel lasteraamatu päeval, 2. aprillil 2007 Tallinna Keskraamatukogu noorte lugejate poolt kõige populaarsemaks lasteraamatuks.
" (V. Hugo) · ,,Kui sa ei oska öelda, siis sa ei tea." (Hans Reichenbach) · ,,Kui sa tahad, et keegi sind vihkaks, siis seleta neile viisakalt ja loogiliselt, mida nad valesti teinud on." (J. Baylock) · ,,Kui sõnad kaotavad oma tähenduse, kaotavad inimesed oma vabaduse." (Konfutsius) · ,,Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma, paneb tõde alles kingi jalga." (Mark Twain) · ,,Loogika viib sind punktist A punkti B, kujutlusvõime aga kõikjale." (Albert Einstein) · ,,Ma vihkan kirglikult mõtet olla asja ,,sees". Minu arvates peaks kunstnik olema alati oma ajastust väljas." (Orson Welles) · ,,Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame." (Oscar Wilde) 5 · ,,Meedia on sõna, mis on hakanud tähistama halba ajakirjandust." (Graham Greene)
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Kirjutamisega on lugu veel kehvem. Internetikeele mõjude, väheste emakeeletundide ja liigse telerivaatamise kõrval on risti löödud veel üks suursüüdlane: 1970. aastatel alguse saanud täissõnameetodil lugema õpetamine. (Podekrat 2007) Laps õpib tervet sõna korraga ära tundma. Vaatab kaarti EMA või COCA-COLA ja jätab sõnakuju meelde. Hiljem ette juhtuvaid tundmatuid sõnu tuletatakse sarnasuse printsiibil. Lapsed õpivad sel viisil päris kiiresti, ainult et loevad sageli "Coca-Cola" ka siis, kui kirjas on "Cora-Cota". (samas) Selle asemel, et sõnu tähthaaval kokku lugeda, mängivad lapsed hoopis mõistatusmängu ega pööra piisavat tähelepanu õigekirjale. (samas) 18 KOKKUVÕTTE Täissõnameetodil on võimalik lugema õpetada juba väga väikest last. Lapsed tunnevad rõõmu võimalusest tegutseda koos ema või isaga. Nad innustuvad lugemise mängust ja nende huvi lugemise vastu üha kasvab
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
" (Goethe) inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · ,,Linna ehitamiseks kulub terve sajand, kuid piisab · ,,Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised ühest tunnist, et muuta ta varemeiks." (Seneca) olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve · ,,Loogika viib sind punktist A punkti B, kujutlusvõime ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) aga kõikjale." (Albert Einstein) · ,,Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. · ,,Lugemine see on mõtlemine teise inimese peaga." Corbett (Schopenhauer) · ,,Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad · ,,Ma elan oma elu pigem nii, et Jumal on olemas ning edasi ja vähesed omavad." (K
" (Albert Einstein) · ,,Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi." (Otto von Bismarck) · ,,Kõige tähtsamad tõed on need mida ühiskond kõige vähem kuulda tahab." (W. H. Auden) · ,,Kõik kuulevad ainult seda, mida mõistavad." (Goethe) · ,,Linna ehitamiseks kulub terve sajand, kuid piisab ühest tunnist, et muuta ta varemeiks." (Seneca) · ,,Loogika viib sind punktist A punkti B, kujutlusvõime aga kõikjale." (Albert Einstein) · ,,Lugemine see on mõtlemine teise inimese peaga." (Schopenhauer) · ,,Ma elan oma elu pigem nii, et Jumal on olemas ning surres saan teada, et tegelikult ei ole; kui et elan nii, et Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult ikkagi on." (Albert Camus) · ,,Ma vihkan kirglikult mõtet olla asja ,,sees". Minu arvates peaks kunstnik olema alati oma ajastust väljas." (Orson Welles)
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITMEID ARVUSTUSI, RAAMATUTUTVUSTUSI NIN
Kahju, et tema loomepalang jäi lühikeseks, aga see on ka loomulik. Praegu on minu meelest proosamees number üks Mats Traat, tema on ikka monumentaalne looja, kes ei jää Tammsaarele kuidagi alla. Noorematest on kõige võimsam nähtus Andrus Kivirähk ta kirjutab ehk liiga palju ja lahjendab end ära, nagu ma isegi, aga inimest ei pea hindama ju tema nõrgemate, vaid tugevamate asjade järgi. Ja luules on kogu aeg midagi head. Mis puudutab kirjanduse õpetamist koolides, siis tahaksin rõhutada, et see, mida inimestele sunniviisiliselt pähe tuubitakse, jääb neile kaugeks. Nii ongi valdav osa inimesi kirjanduskauged, kes teavad ja panevad esikohale seda, mida neile on pähe tambitud. Need, kes kirjandust ise otsivad ja leiavad, on hoopis teiste maitsete ja arusaamadega. -- Lõpuks milline on hea kirjandus? -- Mulle ei meeldi see, mis parasjagu moes on, destruktiivsus, ropendamine, mingid perverssused... Ma
selleks on lihtne, tema mõtted meeldivad mulle ja tema kirjapandut on huvitav ja põnev lugeda . Töö esitan teoreetilise miniuurimusena ja annan endast parima, et kõik vajalik ja oluline Ennu elust ja loomingust saaks kirja pandud. Samuti võrdlen Ennu loodut tänapäeva mudelitega ja enda arusaamaga. Enn Koemets oli eesti kasvatusteadlane. Ta on andnud suure panuse eesti kasvatusteaduse arengusse. Palju raamatuid ja erinevaid artikleid on ilmunud tema sulest ja paljud õpilased erinevates koolides on saanud koolitarkusi just temalt. 3 2 ÜLEVAADE ENN KOEMETSA ELUST Võrumaal Vana Antsla vallas sündis 23. augustil 1911. a Enn (Eduard) Koemets. Ta sündis pere viienda ja noorima lapsena. (Mälestusi, 1991, lk5) Ka tema lapsepõlv möödus Võrumaal, kus ta vanemad pidasid talu, kus olid ka hobused ja lehmad. Enn armastas sealset kaunist loodust juba lapsena, aga ka hiljem veetis ta seal mõtiskledes aega. (Mälestusi, 1991) 2
küsimuste jada, mis meid enim puudutab. Viiding on üks neist.2 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale: Viljandis Luuleööpäeval oma luuletusi ette kandnud Elo Viiding ütleb, et luuletaja maailmatunnetus peaks olema lugejale intrigeeriv, huvitav ja isegi veidi ärritav. Elo Viiding, mida tähendab kirjanikule võimalus oma luulet avalikult esitada? Minule on see võimalus alati tänuväärne. Vahel ehk tekib küsimus, kas seda kõike, mida ma kirjutan ja ette loen, ikka mõistetakse täpselt nii, nagu olen taotlenud. Kuid samas, kui inimesed tulevad kokku ja on huvitatud, küllap nad siis vähemalt tahavad ja püüavad mõista. Luule ilmselt mõjubki hoopis iseäralikul moel, lugeja süvitsi arusaamine ei pruugi olla sellesse vältimatult sisse kirjutatud -- ükski luuletaja ei peagi olema lõpuni arusaadav, viimseni «söödav» või paugupealt mõistetav. Mitmesuguste assotsiatsioonide jälgimine nõuabki vaeva ja tähelepanu
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemalisest kogumiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
