Õppeasutused tahavad, et omandaksid vajaliku sõnavara ja kirjutamisoskuse edasiseks eluks. Sellepärast valitaksegi lugemistikku klassika, algustuseks harjumatud teosed, et õpiksid teadmisi eelmiste sajandite eluolu kohta. Pidevalt noored ei hinda nende raamatute vajadust edasiseks eluks. Seetõttu tulebki alustada keele arengut juba võimalikult varasest ajast. Kuid tänasel päeval hakatakse alles vanemana kirjanduse mõistet väärtustama õiglaselt. Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja tarkusi maailmale. Lugedes teaduslikke ning ajaloolisi juhtumisi saad teada uusi sõnu, mis omakorda laiendab rohkesti silmaringi. Kriminaal- ja põnevusromaanide keerdkäigud panevad sind arutlema erinevate isiksuste valikute tegemises ja otsustes. Armastusromaane lugedes tekitad endale põnevust tegelaste eneseväljenduse kaudu, samuti paraneb enesetunnetus. Ulmekirjandus on levinud eeskätt kirjanduses ja filmikunstis
On küll proovitud igasuguseid viise, et meelitada noori raamatuid lugema. Näiteks üks nendest on digiraamatuid, mida saab lugeda e-lugeritest, nutitelefonidest ja arvutitest. Aga ikkagi, noored loevad vabatahtlikult raamatuid väga vähe. Üks põhjus miks noored loevad nii vähe on see, et vaba aja veetmiseks on palju huvitavamaid viise nagu näiteks, internetis surfamine ja arvutimängude mängimine. Raamatute asemel vaadatakse filme, mida eelistan ka mina kuna filmid jutustavad raamatuga samavääriliselt huvitava loo ainult pooleteist tunniga ja on palju kergemini kättesaadavamad ning inimene ei pea nii palju ise mõtlema kui raamatut lugedes.Mulle meeldivad ka raamaud, sest raamatut lugedes tekib sul kogu loost oma ettekujutus aga filmi vaadates seda võimalust ei jää. Aga peamine põhjus miks ma filme vaatan on see, et filme saan tõmmata või laenutada kodust
kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel. Tänu sellele tulevad mõtted paremini pähe ja jutt läheb ladusamalt. Samuti suurendab see maailmavaadet ja mõttemaailma. Mõned raamatud panevad tõsiselt elu üle järgi mõtlema. Raamatud on samas ka heaks ajaviiteks. Neid on olemas igale võimalikule maitsele. Raamatuid on väga erinevatest valdkondasest ja igaüks võiks leida sealt endale sobiva
.........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Summary..............................................................................................................................28 Kasutatud kirjandus...................................................................................................
Raamat minu elus Kirjandus on olnud juba sünnist võimsaim põhiallikas, mis on inimesi ühendanud ja lahku ajanud, levitanud nii sõnumeid vihast, armastusest ning teavitanud probleemidest.Vaadates ajalugu on enam jaolt raamatud, mis aitavad meil astuda kaks sammu hariduse teel, neid on tohutult palju erinevaid ning neil kõigil on oma kindel otstarve. Teoste kirjanikud ise on loonud neid nii massidele kui ka individuaalidele, aga kas raamatud on mänginud olulist rolli ka minu elus? Usun, et nende roll on minu elu tegelikult päris palju mõjutanud. Kõige esimene asi, mida tahan vaadelda on see, et nad on väga palju silmaringi suurendanud. Sõna ,,palju" all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv, leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua
ja 11. klassi vahel toimuv tohutu muutus poiste suhtumises on väga kummaline ja nõuaks eraldi uurimust, sest selle nähtuse täpsemate tagamaade uurimine ei mahu enam käesoleva töö raamesse. 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused Parim lähenemine sellele, kui suure osa kohustusliku kirjanduse raamatutest õpilastest läbi loevad, oli jagada küsimuse 7 vastusevariandid kolme rühma. Esimese või teise märkinud õpilased loevad kõik raamatud läbi, kolmanda variandi enda jaoks sobivaimaks leidnud päris kõiki ei loe ning neljanda, viienda või kuuenda variandi valinud jätavad olulise osa raamatutest lugemata. Et vaid mõned üksikud 5. ja 8. klassi õpilased ei märkinud 7. küsimuses kas esimest või teist vastusevarianti, siis on joonisel 9 kujutatud ainult 11. klassi tulemused. 100% 90% 80% 70% 60% 4.-6.
Kuidas on Dale Carnegie ,,Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi,, raamat mind aidanud? Igast raamatust on midagi abi, kui teda lugeda. Minu öökapi sahtlis on üks raamat, mida ma ikka ja jälle lehitsen. Olen seda raamtut kolm korda läbi lugenud ja teen seda veel kümneid kordi oma elu jooksul. See raamat võiks olla kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas. See on midagi, mis annab võimaluse õppida teiste vigadest. Õppida teiste kogemusest, see on väärtus omaette. Dale Carnegie raamat ,,Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi" ei ole mõeldud reaalsusest põgenemiseks. Vastupidi see raamat toob lugeja reealsusega silmitsi. Ameerika loodusteadlane ja kirjanik Henry David Thoreau on öelnud: ,,Paljudele inimestele on raamatu läbilugemine märkinud uue eluperioodi algust
probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab. Tema arvates tõmbavad sisutühjale
Kõik kommentaarid