Ohtlike kohtade kaardistamine Olena Poprik Katrin Pääsuke Jekaterina Bogdanova TRO 1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Head küljed: - Läbipaistvatel ustel on olemas märgistus, et see on raamatukogu - Suitsuandur ja alarm on olemas Halvad küljed: - Ei saa aru kas on vaja lükata või tõmmata uks Ettepanekud: - Märgistada uks: lükka-tõmba kleebised Sissepääsu koridor Head küljed: - Elektri kapil on olemas märgistus - Hädaabi nupp on olemas Halvad küljed: - Märgistus elektri kapil on väike ja nurgas Ettepanekud: - Märgistus elektri kapil võiks olla suurem ja keskel Peatrepp Head küljed: - Trepp kaetud vaibaga, mis teeb trepp turvalisemaks Halvad küljed: - Trepp ei ole märgistatud ...
Kuni lõpuks toodi lossi Chuck Norris, kes krahvipreili toa keerdukse jalaga lahti lõi. Seda nähes oli krahvipreilil hetkega paha tuju kadunud. Chuck vaatas, et tema töö on tehtud ning lahkus. Järgmisel hommikul aga oli krahvipreili Milvil kehva tuju tagasi. Niisiis kutsutu Chuck tagasi, tema keerdukse jalaga lahtilöömine krahvipreilit enam ei erutanud. Hoopis vastupidi, karjus härra Norrise peale, et ta tema ust lõhub. Milvi kutsus sellepeale kohale valvurid ning käskis Chucki kuningriigist välja saata. Sellepeale Norris aga ütles: ,,Kallid valvurid, seekord pääsete hoiatusega, järgminekord kui mind üritate karistada saate kerepeale." Valvurid muidugi pistsid sellepeale kohe jooksu. Aga Chuck ei jätnud jonni. Talle oli hakanud krahvipreili Milvi kangesti meeldima. Õhtuti isegi kirjutas temast luuletusi. Möödus umbes nädal, või poolteist nädalat. Milvi tuju oli endiselt morn. Selle nädalasees ta oli
OÜ ÄRIPERE Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 LÄÄNE-VIRU MAAKOND 11.11.2015 nr 2-1/3 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib oma töötaja Mari Maasika ik.49012122804 käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Tamm Juhatuse esimees Milvi Pilveke 666 4455 milvi@aripere.ee Tartu mnt 62 Telefon +372 666 5522 Arvelduskonto EE772000457 10115 TALLINN Faks +372 666 2255 LHV Pank E-post: [email protected] Registrikood 700083253 Inernet: www.aripere.ee
Tulud varadelt Muud tulud kulud Column B Enimi Nimi pikkus (m) kaal (kg) sünniaeg Sünnikoht Elukoht Mati Sepp 1.25 56 12/01/1985 Pärnu Pärnu Kati Mänd 1.36 54 23/06/1960 Viljandi Viljandi Marge Kask 1.25 56 11/11/1911 Tartu Tartu Virve Kuslapuu 1.58 68 15/08/1988 Jõhvi Jõhvi Milvi Kuusk 1.78 96 23/04/1999 Rapla Pärnu Joosep Sirel 1.96 85 14/12/1965 Pärnu Pärnu Tanel Sarapuu 1.28 65 16/06/1985 Tartu Haapsalu Malle Kadakas 1.47 75 22/11/1986 Tallinn Tallinn Villem Toome 1.68 65 31/01/1954 Haapsalu Haapsalu Susi Lepp 1.75 85 16/10/1984 Kuressaare Kuressaare Ants Toominga 1
HAGIAVALDUS Adressaat: Valga Maakohus Vabaduse 5, 68204 VALGA Hageja: Milvi Palm isikukood: 45302215667 elukoht: Kaare 27-11, 41598 VALGA Kostja: Jüri Palm isikukood: 35208247123 elukoht: Kaare 27-11, 41598 JÕHVI Hageja esindaja: [sinu nimi] isikukood: [...] elukoht: [...] Kuupäev: 16.12.2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses
valmistuda. Lõpuks hüüdis Tom: „Andke tuld!“ Seejärel lendas teise mereröövlilaeva poole tervelt tosin kahurikuuli ja teine mereröövlite laev süttis põlema. Kahjuks aga oli see laev Tomi laevale liiga lähedal - teiselt laevalt hüppas kogu meeskond Tomi laevale ja võttis kõik, kes Tomi laeval olid, pantvangi. Lõpuks sai Tom teada nii palju, et teise mereröövlilaeva kapteni nimi oli Milv, ja seda, et Milvi kavatseb Juhanist endale hea ja tugeva mereröövli kasvatada. Ühel ööl, kui kõik magasid, õnnestus Tomil lahti saada. Ta äratas kogu meeskonna üles ja sidus ka nemad lahti. Siis tuli Tomil plaan, millest ta rääkis ka teistele. See kõlas umbes nii: “Ma kavatsen neile teha nii, nagu nemad meile tegid, ja nad kinni siduda. Seejärel toimetame nad mandrile ja anname politseile üles.“ Mõeldud - tehtud! Aga kuna igal mereröövlijõugul
astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta lüüa. Poisid said paar punasilmset kala ning ühe kollaste täppidega suuremapoolse kala. Meie emaga keetsime sellest hea supi, panime juurde ka erinevaid raviomadustega taimi, sest sügisel on vaja tervist tugevdada. Väike Milvi oligi juba külma saanud, temale korjasin ma jõhvikaid ja natuke piparmünti. Piparmündist keetsin ma talle mõnusa sooja tee ja jõhvikad söötsin talle ka sisse, ma ei tea miks need head on, aga ema soovitas neid. Kui Milvi magama jäi, läksin emale appi savinõusid tegema. Ema läks savi tooma ja mina tõin väikseid kive ja merekarpe, millega neid kaunistada. Kui kõik oli olemas hakkasime voolima. Meil oli vaja kolme uut kaussi, sest ühe ravimtaimedele mõeldud suurema kausi
Selle kinnituseks abiellus Ramses Hetiidi kuninga tütrega. Egiptlased said endale Palestiina ja Süüria lõunaosa, Süüria põhjaosa jäi aga hetiitidele. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Ramses II polnud ainult kuulus sõjamees, vaid ka suur ehitustööde korraldaja. Tema käsul rajatud ehitiste seas on kuulsaim Abu Simbeli kaljutempel Egiptuse lõunapiiril. Templi sissepääsu piiravad neli istuva Ramsese hiigelkuju. [Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile] Tutanhamon (u 1336 u 1327 eKr) Tutanhamon ehk Tutanchamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Tema isa oli Ehnaton ja tema ema oli Ehnatoni õde, keda tuntakse noorema naisena, kuid Ehnatonil oli 5 õde ja seni on teadmata, kes neist oli Tutanhamoni ema. [(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad]
Milvi Lembe „Käed eemale õnnest“ Elulugu Sündis 14. augustil 1930 Tallinnas 1963 – 1964 Trükikoda Oktoober pealepanija. 1964 – 1974 Tallinna mõõduriistade tehase kontrolör ja insener–ökonomist. 1969 – 1972 Tallinna kergetööstuse tehnikum, tehnik–planeerija. 1974 – 1976 Alliku sovhoosi noorkarjatalitaja 1985 – 1986 Paide trükikoja köitja 1985 – pensionär Abielus, kaks last, kolm lapselast, üks lapselapselaps Teosed „Elukäänakud“ „Elule“ „Eluvöödid“ „Kolme õe kõverteed“ „Kõht külmetab“ „Neliteist valget liiliat“ Sisututvustus Eluei lähe hästi Ema ja kasuisa Rasedus ja Kaspar Ootamatu lõpp Peategelane 14 aastane Julge Sõbralik Naiivne Raske lapsepõlv Tänan kuulamast !
inimesi palju näinud ning tihti jätavad nad väga armetu mulje, kuna nad on vaimselt täiesti läbi. «Inimese, kes sinu kasiinos iga päev mängimas käib, tunned sa muidugi nägupidi ära, kuid aja jooksul õpid ära tundma ka neid, kes sinu enda tööl igapäevased külastajad ei ole, kuid on siiski kasiinosõltlased. Igas ametis omandab inimene mingid spetsiifilised oskused ja meie oskame seda,» rääkis ta. Wismari haigla psühholoogi Milvi Igalaani sõnul vajavad sõltlased just eelkõige vaimset tuge, medikamente kasutatakse vaid ravi algstaadiumis depressiooni maandamiseks. «Mängima minnakse kasiinosse peamiselt rahahimu pärast ning lisaks sellele tuntakse ennast seal ka turvaliselt ja muudest muredest vabana, kuid pikapeale hakkab see selline lõõgastumisviis külge, nagu iga teine haiguski,» rääkis Igalaan. Igalaane kinnitusel valitseb psühholoogide seas ka arvamus, et sõltuvuse tekkimist
Näiteks tervislik toit – juurikad ja muu selline – pole kallis. Kui inimene tahab end muusikas arendada, siis kallim tšello või viiul võib maksta ka miljon eurot, aga suupilli saab paarikümne euroga. Hobid ei pruugi olla kulukad ja ka reisimine on odavamaks läinud." Aga praegune miinimumpalk ehk 355 eurot kuus (299 netos), on see elamisväärne? "See on ikka keerukas. See pole elu, mida saaks nimetada täisväärtuslikuks." Säärase sissetulekuga on kursis ka pensionärid Milvi ja Eevi, kellega Õhtuleht eile Tallinna südalinnas vestles. "Läksin kaks aastat tagasi pensionile ja saan kuus pensioni veidi alla 400 euro. Ega selle eest palju jõua, säästudest elan," räägib Milvi. Eevi lisab: "Mina saan 370 eurot. Elan oma laste armust. Pange tähele, noored! Pensioni jaoks tuleb varakult raha koguma hakata!" Prouad räägivad küttekuludest ning märgivad, et pensioniga saaks ääri-veeri ära elada, kui tervisega kõik korras ehk kui ravimeid vaja pole. Nad teavad
Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase
tegema nii, et teistel parem oleks. Grit lõpetas 2008. aastal Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ning alustas õppimist Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonnas. Alates 2005. aastast kuulub ta Eesti koondisesse. Gritil on ka noorem õde Grete, kel on küll Gritist väiksemad saavutused, kuid isiklikud rekordid on paremad kui Gritil omal ajal. Perekonnast on kergejõustikuga tegelenud ka nende ema Deivi, isa Jaanus, vanaema Aili ja vanatädid Helgi ja Milvi olid NSV Liidu või vähemalt Eesti tipptasemel kergejõustiklased, enamjaolt sprinterid. Holger Peel ütleb, et Grit koos oma õe Gretega ületavad andekuselt kõik siinmail seni nähtud mitmevõistlejannad, isegi veerand sajandit tagasi supertulemusi teinud Silva Oja.1 Tunnustused: Grit Sadeikot on premeeritud, oma noorest east hoolimata, päris mitu korda. Ta on tunnistatud 2007. ja 2008. aastal Järvamaa parimaks naissportlaseks. Alates 2008. aastast saab ta riikliku
Näiteks jumalad Konfutsius rõhutas kohusetunnet aga Laozi lihtsust. Nad uskusid ka Taevast ja et kõik on looduses tasakaalus.Keiser esindas Taeva tahet inimeste seas ja kandis hoolt, et Taeva tahtmist täidetaks. Hiinlased austasid oma esivanemaid ja tegid neile annetusi. Hiinas oli haridust omandada raske, kuid see tasus ära. Hiinlased koostasid täpseid kalendreid ja kaarte. Nad leiutasid kompassi ja paberi. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv ja Milvi Maruina Piir ajalooõpik 6.klassile leheküljed 102- 117.
Postmodernism teoses Illusioonid, fantaasia Tegelikult on kõik maad muutunud viirastuslikuks varemekõrbeks, kus nomaadide karjad hulguvad ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde, pühkides üle mandrite, hüpates kontinendilt kontinendile nagu kirbud. Ajaline korrastamatus Kust ma tulnud olen, mina ja mu kuritegu, mina ja Franz, mina ja vanaema, keda ma eile unes nägin... Nägin jh, vanaema ja Milvinimelist kassi, mõlemad on tegelikult surnud, kuigi Milvi osas ei või kindel olla, ta läks kaduma, võibolla hiilib siinsamas lähedal. Ja kes seda vanaemagi teab! Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega Emil Tode või Anton Nigov) sündis 13. sept. 1962. aastal Tallinnas Kirjutanud nii romaane kui ka luulekogusid Võitnud Juhan Liivi luuleauhinna 2007 Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt
Elina 39 63 169 ema Malle 41 58 172 isa Imre 42 75 182 poiss Steve 43 85 185 Vanaema Eha 39 58 166 Vanaema Milvi 40 95 165 Vanaisa Neeme 41 80 170 vend Marko 47 69 196 3. Statistilised näitajad 1.1 Mahu ja asendikeskmised Jala number Kaal kg Kasv cm Aritmeetiline keskmine 41,5 72,9 175,6
.................................................... http://www.soolaladu.ee/public/products/extra_big.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Sodium-chloride-3D- ionic.png/632px-Sodium-chloride-3D-ionic.png Soolane unenägu Soolajärves soolakala pidas soolaleivapidu. Soolaheeringas peol oli soolalõhe, - silk ja kilu. Kostiks toodi soolapähkleid, poolapulki, soolaube. Soolasammastele kasvas näkku soolatüükaid- jube! Milvi Panga Keedusool mitmekordistab arvuti kõvaketta ruumi Singapuri teadlased avastasid viisi, kuidas keedusoola abil praeguseid arvuti kõvaketta mahtusid kuuekordistada. Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud pöörlevate jäikade ketaste ja nende vahele liikuvate lugemispeadega ja kirjutamispeadega. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese ferromagneetilise
Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Chasnel sündis prantsusmaal rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Coco Chaneli sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Coco Chaneli Vanemad abiellusid 1883. aastal. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele ja haridusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco...
KÜÜDITAMISE MÄLESTUSED Minu heaks vestluskaaslaseks oli sel teemal mu vanavanaema Milvi – Õie (Pruul) Jürisaar sünniajaga 15. mai 1932. Praeguseks on ta vanuselt juba 82. aastane. Sõja ajal oli ta noor tüdruk, vaevu 8. aastane, elas ema, isa ja õe ja vendadega Torgu vallas Mäebe külas Lausi talus Sõrves. 1939. aastal tulid vene väed sisse, siis uut sõda ei olnud. 1940. aastal läks ta kool. Neil õpetaja oli ja sealt hakati ära viima inimesi, ning mu
Inimene ja töökeskkond Töötervishoiu kirjalik IT Riskianalüüs OP 1 Fred Nääs Juhendaja: Milvi Moks 24.11.2009 Sisukord: 1.MIS ON RISKIANALÜÜS ? Riskianalüüsi peaeesmärgiks on teie ettevõtte töötajate tervise kaitsmine ja edendamine ning töökohal ohutuse tagamine. Selle läbiviimisel hindab ja selgitab riskianalüütik töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada, hindab olemasolevaid meetmeid töötajate tervisekahjustuse ennetamiseks.
T11K TALLINNA TEENINDUSKOOL T11K PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe 2010 1 T11K SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 MIS ON PROBIOOTIKUMID?................................................................................................. 3 KUS PROBIOOTIKUME LEIDUB?.......................................................................................... 3
Neeme Raudsik 3/12/1989 m põhi 3/13/2012 Veera Kuzmina 7/20/1968 n kesk 10/27/2006 Mihhail Prutš 4/15/1978 m kesk-eri 8/12/2008 Jaan Vahtrik 3/21/1979 n põhi 4/14/2007 Krõõt Just 12/15/1969 n kesk-eri 9/22/2010 Meeri Suislep 7/13/1993 n kutsekesk 4/25/2006 Milvi Kruup 12/22/1973 n kõrgem 8/8/2007 Kuno Press 12/26/1972 m kesk-eri 1/8/2006 Alla Kosmik 11/27/1982 n kesk 4/17/2004 Peeter Sahva 8/8/1979 m kesk 7/25/2010 Elle Metsala 4/5/1969 n kesk 3/14/2003 Mati Noop 2/7/1966 m kesk-eri 12/28/2011 Kert Pall 5/19/1990 m kutsekesk 12/10/2006
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM PÄHKLID Referaat Juhendaja: Milvi. Kasemäe Tallinn 2010 SARAPUUPÄHKEL Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab pärismaisena üks liik harilik sarapuu. Teda leidub leht- ja segametsade põõsarindes, puisniitudel ja loodudel.Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel.Umbes 75% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest,
Ruslan Stepanov, Marika Aidla, Maarja Paugus, Raminta Rudzionyte, Guy William Burden, Valentine Legat, Kristina Markeviciute, Alens Piskunovs, Anthony Maloney, Colin Thomas Maggs, Anna Shircliff, Julia Litvinenko, Daniil Kolmin, Rebecca Peters, Emily Hughes, Fenella Cook, Rosamund Ford, Laura Quin, Milena Tuominen, Julia Kaskovskaja, Matthew Jordan, Vjatseslav Ladoskin, Vladimirs Latisonoks, Daniel Szybkowski, Elias Girod, Janika Suurmets, Annika Kaasik, Milvi Luik, Viktor Mägi, Inge Õunapuu, Endel Kroon, Luule Veziko, Tarmo Teekivi, Maire Saar, Margus Toode, Anne Vilt, Uku-Markus Simmermann, Liina Tordik, Ivar Saks, osalevad Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Dirigent LAURI SIRP Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel. Alates 1993
Ajavõrrandi väärtus muutub aasta vältel suurim on see novembri algul (16 min). Ajavõrrand võib olla kas positiivne või negatiivne. Ajavõrrandi väärtusi kuupäeva järgi võib leida astronoomilistest kalendritest. Eestis on selleks "Tähetorni kalender". KIRJANDUS 1. Üld- ja agrometeoroloogia. H.Aruksaar jt. Tallinn, 1964 2. Rakendusmeteoroloogia. Heino Tooming, Tallinn, 2001 3. Mereilm ja meri. Merel liikuja käsiraamat. Ilmatieteen Laitos, 2005 4. Meteoroloogia. Milvi Jürissaar, Tartu lennukolledz, 1998 5. Meteoroloogia kõigile. August Tõllassepp, Tallinn, 1960 6. Maakera loodusjõudude kütkes, Tallinn, 1986 7. Universum valguses ja vihmas. Koost.U.Veismann ja R.Veskimäe, Tallinn, 2005 8. Eesti kiirguskliima teatmik, Viivi Russak, Ain Kallis Tln. 2003 9. Eesti ilma riskid. koost. T.Tammets, teadustoimetaja A.Kallis. EMHI. Tallinn, 2008
......................................................................................................7 6 KASUTATUD MATERJAL Internet Nikolai II (2012) . Külastatud aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_II David Warnes Vene tsaaride kroonika. Külastatud aadressil http://rusistica.eu/venemaast/20-sajand/nikolai-ii/ Raamatud Milvi Martina Piir (2010) Inimesed ajas. Henry Troyat (2008) Nikolai II: Viimane tsaar Pildid Talvepalee (2010). Külastatud aadressil http://www.hellisto.eu/urmas/REISID/2010%20Peterburg/slides/P7290222%20Talvep alee.html Nikolai II perekond. Külastatud aadressil https://www.pinterest.com/pin/455145106064817728/ Nikolai II. Külastatud aadressil https://www.google.ee/search? sa=G&q=tsarevich+nicholas+alexandrovich&tbm=isch&imgil=XuoMUBr5tyH-YM%253A
Milvi Erm Koolikorraldus I TÜ mag Lifelong learning and the low-skilled Knud Illeris (2006) Kokkuvõte Artikkel räägib madala kvalifikatsiooniga töötajatest tööturul ja sellest, kuidas seda probleemi lahendada. Madala kvalifikatsiooniga töötajad jagunevad Illerise järgi: 1
Tallinna Majanduskool Projekti kavand D.A.S. Õigusabikulude Kindustuse AS "Mikare CRMi loomine" Koostaja: Liisi Nigul Rühm: Turundus II Juhendaja: Milvi Tuppits Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 PROJEKTI ÜLDINFO...........................................................................................................................................3 PROJEKTI TAUST ....................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K MINERAALVESI Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Uusi mineraalvee sorte lisandub kauplustesse iga nädalaga. Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad? "Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe," ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. "Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel palavaga kraanivett, kaob see kiiresti neerude kaudu kehast, see on nagu organismi läbiuhtmine
kohta, jätavad paljud teismelised oma esimesed suitsud proovimata. Samuti pooldan riigi poolset tubaka aktsiisi pidevat tõstmist, sest mida kallim on suitsupakk, seda suurem on motivatsioon suitsetamisest loobumiseks. Lõpetuseks pean oluliseks mainida, et noored on meie tulevik ja seega tuleks erilist tähelepanu pöörata just esmasele preventsioonile, et vältida suitsetamise edaspidist levikut ning sellega kindlustada jätkusuutlik ühiskond. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Milvi Moksi loengumaterjal 2. Sõltuvusest vabaks. (2011). Tervisearengu Instituut http://www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/42 (07.03.2012) 3. Passiivne, ehk kaudne suitsetamine. (2011) Tervisearengu Instituut http://www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/40 (09.03.2012) 4. Suitsuvabad tubakatooted. (2011) Tervisearengu Instituut http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatooted/su itsuvabad-tubakatooted (09.03.2012) 5. Larsson, M. (2008)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova JÄÄTMETE KÄITLUS Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 1 SISUKORD 1. TERVISHOIUJÄÄTMETE KÄITLEMINE...................................................................3 2. TERMINID JA MÕISTED.............................................................................................3 3. OLMEJÄÄTMED...........................................................................................................4 4. TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED.................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova TÖÖ RISKIKÄITUMINE Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 SISUKORD MASSÖÖRI TÖÖNÕUED JA OSKUSED.....................................................................................3 MASSAAZILAUD..........................................................................................................................4 Massaaž - on kõige vanem ja levinum ravi- ja profülaktiline vahend. Praegusel ajal massaaži rakendusala on läinud palju kaugemale meditsiini praktikast. Massaaži regulaaraselt kasutavad
· Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus (lihaste jõud ja vastupidavus ning painduvus). · Motoorne võimekus (tasakaal ning liigutuste koordinatsioon ja kiirus). Mis on tõrge kehalise kasvatuse tundidele? Kuigi Eesti koolide kehalise kasvatuse tundide hulk on Euroopa väiksemaid, jätavad koolijuhid tunde ära ja panevad lapsi võimlema liiga suurtes rühmades. Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse liikmele Milvi Miilile on sel nädalal helistanud mitme kooli õpetajad, kes tunnevad muret selle üle, et koolide palgafondide väiksuse tõttu peavad nad kehalist andma korraga mitmele klassile. "Õpetajad kardavad vigastusi," märgib Miil, "sest nad ei jõua nii suurt hulka lapsi jälgida, veel vähem arendada. See pole ju enam mitte sporditund, vaid massiüritus." Õpetajad tundsid huvi, kas Eestis kehtivad mingid normatiivid. Miili sõnul kehtis veel kaks aastat
”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus, et teosed ilmuksid sarjades või sariteostes, nagu näiteks Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Keskmise põlvkonna esiautor on Andrus Kivirähk ja vanema põlvkonna autoritest on jätkuvalt heas vormis Pervik ja Tungal. Kui proosas on põlvkondade vahetus toimunud hoogsamalt ja jõulisemalt, siis lasteluules on uus tõus ilmselt veel ees. Autor tõstab esile järgmiseid lasteluuletajaid: Heiki Vilep kes alates 2002 aastast peale avaldab peaaegu igal aastal uue luuleraamatu: „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005;
TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT REFERAAT Troopilised puuviljad Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.TIITELLEHT...................................................................................1 2.SISSEJUHATUS..............................................................................3 3.Mango ..............................................................................................4 4.Hurmaa.............................................................................................5 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel.................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv %
Tallinna Teeninduskool TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K MAITSETEED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Tallinna Teeninduskool Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest,
Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu lausest, lause sisust või mõnest muust tegusõnast sõltuvaid elemente. (määrus). ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRÕ 1 Natalja Assejeva TOILA KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2015 SISUKORD 1.KODUÕDEDE TÖÖKORRALDUS.......................................................................................3 1.1Töökohta vaatlus ja iseloomustus.......................................................................................4 2.TERVISERISKIDE VÄLJASELGITAMINE JA KASUTANUD METOODIKA..................6 2.1Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine........................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Jevgenia Rudenko ERIALAPRAKTIKA Juhendaja: Milvi Tepp Tallinn 2012 SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS Erialapraktika üldeesmärgiks on rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi ja meetodeid konkreetse ettevõtte ühes funktsionaalses tegevusvaldkonnas. Antud erialapraktika kirjeldab müügipersonali juhtimist hotellis Dzingel. Praktika koht jäi valituks, sellepärast, et antud töö autor ise töötab valitud ettevõttes müügiosakonnas. Dzingel AS asutati aastal 1996
Vana aeg II osa Mait Kõiv, Milvi Martina Piir peatükid 13 ja 14 Abimaterjalid õpetajale Koostanud : Kai Normak, EKL-4kõ Ptk. 13 Vana-Egiptus Sissejuhatus, geograafiline asupaik, põlluharimine. (lk 62-63) Niiluse jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat tagasi eKr Vana-Egiptus - üks maailma suurimaid riike, mis püsis muutumatuna ligi 3000 aastat. Põhiline tegevus oli põlluharimine, millel oli oma kindel aeg mille määras loodus Niiluse jõe näol. Kui üleujutused olid alanenud, siis algas viljakal põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Sauga jõest Pärnu linna vaheni Uurimistöö Koostajad: Anita Juckum Merilin Merirand Juhendajad: Juhani Püttsepp Milvi Talts Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Teema „Sauga jõest pärnu linna vaheni“ valisime seetõttu, et meie elukoht asub Sauga jõe läheduses. Teema pakkus eriti huvi, kuna uurisime Sauga jõega seotud objekte ja saime palju uut informatsiooni. Eesmärgiks oli kodukoha looduse tundma õppimine ja selle väärtustamine
nr 202 Peep Lepp Lehtpuude erakond 1435 nr 203 Anna Haav Lehtpuude erakond 543 nr 301 Maiki Mustsôstar Pôôsaste erakond 5903 nr 302 Tiit Tikker Pôôsaste erakond 344 nr 303 Mait Aroonia Pôôsaste erakond 239 nr 506 Milvi Rabarber Üksikkandidaat 5478 nr 507 Lembit Pohla Üksikkandidaat 76 Valimisringkonnas antud kehtivaid hääli 52 828. 17 Kehtivate häälte arv on: Mandaatide arv on: Lihtkvoot on: Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutusid valituks: Erakonnad ja üksikkandidaadid said üleriigiliselt hääli järgmiselt: Okaspuude erakond 202 731 häält Lehtpuude erakond 125 386 häält
Valimiskomisjon. Esimees Heiki Sibul. -Registreerib kandidaadid -Korraldatakse valimisjaoskondade tööd -Koostab valijate nimekirjad -Annab pidevalt valimistulemuse kujunemise kohta ------------------------------------------------------------------------------ -Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni -Kontrollib erakondade kulusid(valimiskampaaniad) 63% ***ÜLESANDED Ülesanne Kehtivate häälte arv: 52828 Mandaatide arv: 10 Lihtkvoot: 5282.8 Isikumandaadi said: Milvi Rabarber, Maiki Mustsõstar, Karl Kask 5% künnis: 18622.7 Künnise ületasid: Kõik erakonnad Okaspuud kokku: 7583 Lehtpuude kokku: 7905 Põõsaste kokku: 6486 Mandaatide arv: Okaspuud kokku: 7583 : 5282,8=1,43 =1 Lehtpuude kokku: 7905: 5282,8=1,5 = 2 Põõsaste kokku: 6486: 5282,8=1,23 = 1 Isikumandaadi alusel: Karl Kask, Maili Mustsõstar, Milvi Rabarber Ringkonnamandaadi alusel: Silvi Kuusk, Karl Kask, Peep Lepp, Maiki Mustsõstar 5% valimiskünnis on vajalik
%3DFabian%2BGottlieb%2BBenjamin%2Bvon%2BBellinghausen%26hl%3Det%26rlz %3D1T4ADBF_enEE310EE310 Fabian Gottlieb von Bellingshausen http://et.wikipedia.org/wiki/Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen 12 Ferdinand von Wrangell http://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_von_Wrangell Olnust olevale Liivimaalt Alaskale ja tagasi Maadeuurija admiral Ferdinand von Wrangelli 200. sünniaastapäeva puhul MILVI HIRVLAANE http://209.85.129.132/search? q=cache:g215XIaqgmoJ:luup.postimees.ee:8080/leht/96/12/24/olnust.htm+Ferdinand+Friedri ch+Georg+Ludwig+von+Wrangell+sugupuu&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee Otto von Kotzebue http://209.85.129.132/search? q=cache:Z4No_q4Byh4J:www.miksike.ee/referaadid/kotzebue_birgit.htm+Kotzebue+laht&hl =et&ct=clnk&cd=5&gl=ee Otto von Kotzebue http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue Salentiny Maadeavastajad entsüklopeedia lk-52-53, 355-358
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar...............................................................................................................................
annaabi.ee 
