Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks osades riikides kehtestati diktatuur?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahval, maailmasõda, fasistid, tõusta, diktatuurid, dikatatuur, millestki, toetuv, vabadused, demokraatias, fasistlik, tekis, välisvõlg, benito, mussolini, maaks, lootusetus, propaganda, itaaliast, diktatuuririigi, versailles, kaotatud, sakslased, kõnemees, usaldust, töölispartei, juhiga, segased, bolsevikud, tapmine, käsul, kodusõdaMiks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19. sajandi esimesel poolel tekkisid mitmed erinevad demokraatlikud liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid majandusraskuseid, pidid paljud demokraatias pettuma. Selline olukord oli soodne mittedemokraatlike ideede levikule ning 1939. aastaks valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati 1925a.fasistlik diktatuur. Põhjuseid, miks Itaaliast sai diktatuuri riik oli mitmeid. Esiteks oli Itaalia solvunud, selle tagasid suured majandusraskused ja suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ning lubatust vähem maid. Itaalia eesmärgiks sai muuta oma maa austus- ja kartusväärseks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning tänu sellele vahetusid tihti ka valitsused
riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi. Mitu inimest sai rindel surma, sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel
Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu. Enne Esimest Maailmasõda oli demokraatlikke riike Euroopas vähe, kuid sõja järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada oma riikide ja elanike probleeme nii kiiresti kui rahvas oleks soovinud. Mittedemokraatlikud liikumised aga lubasid võimulepääsu korral korra ja majanduse õitsengu kindlustada. Selleks oli vaja kehtestada karm diktatuur
9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille juhiks sai Benito Mussolini. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda
üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, eesotsas Benito Mussoliniga. Arvati, et tema on inimene, kes suudab riigis korra jalule seada ning Itaalia majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini ise lootis ja lubas Itaalia muuta võimsaks nagu seda oli olnud Rooma impeerium. Fasistid kandsid musti särke, mis andis neile nimetuse mustsärklased. Nad võitlesid kommunistide nind kurjategijatega, vahetades välja paljudes kohtades isegi politsei. Fasistid pääsesid ainuvõimule, Mussolini määrati peaministriks. Temast sai kogu rahva juht, kel olid kuningaga võrdsed õigused. Keelustati streigid, fasistlik valitsus kontrollis ettevõtteid, ajakirjandust ja haridust. Saksamaal oli pärast I Maailmasõda palju põhjuseid demokraatias pettuda. Oli
USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust.
saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a. Natsionalistlikul liikumisel oli palju toetajaid Saksamaal . 5. Diktatuur: Diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43) Diktatuur tänapäevases tähenduses on valitsemise vorm, kus juhil on piiramatu võim
Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6
Demokraatia rahvavõim Iseloomulikud jooned : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku või rühma kätte
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta
-30. aastail nimetus, selgitus, · Kommunistid nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43), ·
Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve. Erakonnad tekkisid juba 19. saj. viimasel
· Loodeti taastada valitsus, mis tunnistaks Tsaari-Venemaa vigu. · Kommunismiohu kõrvaldamine ühtlasi ülejäänud Euroopas. Miks bolsevikud võitsid kodusõja? · Valged tegid märkimisväärseid vigu. · Punaarmee. · Sisemaised sidekanalid. Fasistlik Itaalia Miks? · Siseriiklik olukord üsna keeruline valitsused vahetusid tihti, parteide vaheline võimuvõitlus inimeste rahulolematus võimulolijate suhtes. · Maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi majandusprobleemid, inimkaotused. Tekkis rühmitus fasistid, arvati et rühmituse juht Mussolini suudaks Itaalia korra jalule seada. · Pettumine Versailles' süsteemis Itaalia ei saanud Pariisi Rahukonverentsil maid mida lubati, ei koheldud võrdväärselt. Kuidas? · Tekkisid võitlusgrupid -> luuakse fasistlik erakond. · Mussolini esiletõus poliitikas. · Võit 1921. aasta parlamendivalimistel -> Mussolinist saab 1922. aastal kuninga toetusel
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
4. Majanduslikud raskused - reparatsioonimaksud, kiire inflatsioon, tooraineallikate kadumine 5. Terav riigisisene võimuvõitlus - poliitilised erakonnad mustasid üksteist ja tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 6. Valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Diktatuuri liigid. autoritaarne diktatuur - kogu võim on koondunud ühe isiku kätte, seadusi muudavad valitsused oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamik diktatuure olid 1920-30 a autoritaarsed, k.a. Eesti tolitaarne diktatuur - võim koondunud ühe isiku kätte, kontrolliti ka inimeste mõtteavaldusi ja väljendusi. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all hoidmine (küüditamine ja surmalaagrid). Tolitaarses diktatuuris on ühiskonna elu täielikult reeglitele allutatud. nt natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Diktatuuridele iseloomulikud jooned
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused:
Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud.
Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus
Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3
Miks osades riikides kehtestati diktaktuur, teistes aga säilis demokraatia? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude maade siseriiklik elukorraldus tunduvalt. Oli aru saada, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia, ei olnud piisavalt edukad. Samal ajal aga tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid edukust sõjas ja katsumustes. Nii valisid peale esimest maailmasõda enamik riike rahvavõimu. Rahvas sai osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kehtestati mitmed kodanikuõigused ja vabadused. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Valimisõiguslike kodaniku arvu suurendati peaaegu kolm korda. Valimas said käia nüüdsest ka naised. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatia aitab ületada kiiresti majandusraskused ja poliitilised segadused. Peagi aga nähti, et majandusliku õitsengut ei ole ning kaotati usk demokraatiasse
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20. sajandil, täpsemalt aastatel 1920 - 1940. Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailma majanduskriis ja Esimene maailmasõda. Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks
millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile. Need asjaolud andsis Mussolinile peale 1921 a. parlamendivalimisi võimaluse tõusta peaministriks. 1925 kehtestas Mussolini Itaalias üheparteisüsteemi ning algas fasistliku süsteemi kinnistamine. Mussolini diktatuuri aitas ka see, et paljud riigid Euroopas tunnustasid Itaaliat kui hästitoimivat riiki. Nõukogude riigi kujunemine algas 1917 peale esimest maailmasõda. Paari aasta jooksul keelustati muud parteid peale kommunistliku partei ja kehtestati üheparteisüsteem. Samuti toimusid olulised muudatused majanduses algas Venemaa muutmine võimsaks tööstusriigiks, majanduse arendamine allutati plaanimajandusele ja rangele kesksele juhtimisele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas eraomandusele tugineva talumajapidamise vägivaldse ühendamise ühismajanditesse ehk kolhoosidesse.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati
mida tolle aja ajakirjanduses nimetati punaseks katkuks. Rahvas mõistis, et ainult mässumeelne Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei saab neile vastu. Nad hakkasid korraldama punastega tänavakaklusi ning ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid. Vähesed riigid olid selleks ajaks jäänud demokraatlikeks, seal hulgas olid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes kahes riigis säilis demokraatia, kuna nad olid peale Esimest Maailmasõda võitjad ja said kaotajatelt reparatsiooni makse. Tänu nendele suudeti üle elada majanduskriis, mis ei pannud rahvast kahtlema valitsuses ning demokraatias üleüldse. Minu meelest olid kõige paremini poliitiliselt arenenud Inglismaa ja Saksamaa. Mõlemas riigis oli demokraatia kestnud suhteliselt kaua. Diktatuursed riigid ei saa olla väga poliitiliselt arenenud, sest inimesed olid pideva hirmu all ning nende soove ja ideid ei võetud kuulda.
......................................................................15 2 Sissejuhatus Käesolev referaat keskendub kahe maailmasõja vahelise Euroopa olukorrale, vaadeldes tekkinud diktatuure. Esimese maailmasõja mõju diktatuuride tekkimisele on ilmne: majandus oli laostunud, ressursid ammendunud, sõjaväed kurnatud. Kirjeldatud olukord viis diktatuurriikide tekkimiseni. Olgu siinkohal nimetatud mõned neist: Mussolini Itaalia, Stalini Venemaa, Hitleri Saksamaa ning diktatuurid Hispaanias, Portugalis, Kesk- ja Ida Euroopas. Antud referaadis on vaatluse all fasism ning eelkõige fasism Itaalias, sest sealt sai antud liikumine alguse. Samuti vaatleme fasismi Eestis ning uusi fasismi vorme. Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces,
· Demokraatlikud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega · Sõnavabadus kaotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle · Juutide tagakiusamine sai ametliku poliitika osaks, paljud juudid lahkusid riigist SS natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon Gestapo riiklik salapolitsei, mis allutati SS-le Majanduse riiklik reguleerimine. Hitler püüdis ületada majanduskriisi riikliku juhtimisega. Kogu maal ja rahval oli ühtne suur eesmärk tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu , lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus 4-aastakute kaupa. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks. Ehitati pikki kiirteid. Kõik need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd. Sõjakas välispoliitika. Hakati rääkima Versailles' rahulepingu tühistamisest. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Armee Wehrmacht
30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis.
vajalikkust. Kriisist väljumisest loodeti riigile ja valitsusele. Riik sekkus ka majanduse korraldamisesse. Tagajärjeks oli tihtipeale diktatuuri teke. Ehk vajati `kindlakäelist juhti', kes kriisist välja aitaks. 8. Demokraatia levik pärast I MS I MS-is võitnud demokraatlikud riigid-USA, Prantsusmaa ja Inglismaa(suured ja mõjuvõimsad riigid) Selle tõttu algas demokraatia suur levik(Soome Vabariik, Eesti Vabariik, Saksa Vabariik) Vabadused laienesid-naised said paljudes riikides valimisõiguse. Levis uus demokraatia suund-sotsiaaldemokraatia, mis pooldas riigi suuremat sekkumist majandusellu. Eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus ebavõrdsust varanduslikult poleks. Eesmärki ei saavutatud revolutsiooni teel, vaid järk-järguliste ümbekorraldustega. Populaarne eriti skandinaavia riikides. 9. Sotsiaaldemokraatia Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialisti pooldajate hulgas.
Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased olid kommunistid. Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus, õpetaja alguses, pooldas Itaalia sõtta astumist Antandi vastu, sellepärast visati ta sotsialistide seast välja, pärast I MS asus ta fasistide eesotsa) õpetus: tähtsamail kohal rahvas, üksikinimene ei oma tähtsust, ühiskonnaklassid on mööduv nähtav, kõik tulev allutada rahvuslike huvide teenimisele,
põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt
· Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud · Rahva hirmutamine · Palju vaenlasi · Julgeoleku teenistused · Propaganda · Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10
5) Vägivallakampaaniad. 3. Selgita, mida tähendab sundkollektiviseerimine. Talumajapidamiste ühendamine ühismajandustesse e. kolhoosidesse 4. Miks asus Stalin ellu viima vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori nime all? Kes oli selle kampaania ohvrid? Millised vägivallameetodeid Stalin inimeste kõrvaldamiseks kasutas? Et kindlustada oma võimu enne uut maailmasõda. Tema ohvriks langesid samas inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ning osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö.
annaabi.ee 
