Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks on sportimine oluline?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sport, liikuda, sportimise, tantsimine, haigustesse, imesid, laiskus, tahtejõu, erandeid, halvatud, tugevaks, mõnus, voodis, kõigepealt, spordiala, teata, sobivam, minule, jooksmine, meelelahutuslik, omaette, tegelenud, pingesMiks on vaja sportida? Tere kõik spordi - ja mitte spordihuvilised. Minu nimi on Kairi Lenk ja sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele,
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast.
Miks on sport kasulik? Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma otsustan rääkida teile miks sport on kasulik ja miks sportimine noores eas on vajalik? Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine.
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust
1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus ja koormus.....10 . 4.1 Õpilaste vaba aja tegevused peale kooli............................................................11 4.2 Spordialad, millega õpilased tegelevad..............................................................13 Kokkuvõte.....................................................
Kehalisel treeningul on tervist tugevdav toime. Arenevad ka tasakaal ja koordinatsioon. Kehaline treening aitab arendada ja säilitada vaimset tervist ning pakub vajalikku vaheldust maailmas, kus suur osa ajast veedetakse istudes, nagu ka seda kirjandit praegu kirjutades. Kehalise kasvatuse tund on suurepärane väljund loomult liikuvatele õpilastele, kellele passiivne paigalistumine on pahatihti vägagi vaevaline. Need kes juba noorena on sportimise võlu avastanud, teevad seda tõenäoliselt läbi elu, sest see loob aluse heale tervisele. Kehaline kasvatus arendab tahet, keskendumisvõimet. Üks tavalisemaid eesmärke on iseenda varasemate tulemuste ületamine. Selline võit ja edasiminek on jõukohane tavaliselt kõigile õpilastele. Kui üldkehaline ettevalmistus on hea, annab see julguse kogu elu vältel uusi spordialasid katsetada ja õppida, see omakorda aitab elavdada ja mitmekesistada igapäevaseid treeninguid.
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
· Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem ene
Miks tahetakse kaalust alla Joonis 8. Eesmärk võtta? Et meeldida endale peeglisse vaadates, vabastada ennast igasugustest kompleksidest ja meeldida ümbritsevate inimestele. Ankeedi 5. küsimus koosnes sellest, et kas dieedil istumise ajal on tehtud sporti (Joon. 9).Enamuses vastati et nad on tegelenud spordiga. Küsimustiku 6. küsimus: Kuidas te arvate, kas spordiga tegelemine võib asendada dieeti, vastati, et Jah, sport võib asendada dieedil istumise. Järelduse tehtes, võime öelda, et ei pea kindlasti istuda rangel dieedil, vaid võib ka selle asemel teha Joonis 9. Spordi tegemine rohkem sportimist, suurendada füüsikaline koormus. Kuid, kui te otsustate asendada spordi tegemist dieediga, siis ikkagi on vaja piirata ennast toidu võtmises. Küsitledes respondente, mis antud dieetides
uus nähtus, nad tegelevad spordiga teadlikult iga päev ning tunnevad sellest rõõmu, sest selline eluviis on nende jaoks loomulik samamoodi, nagu seda on ka hingamine ja söömine, joomine. Kuid on ka grupp inimesi, kelle jaoks on spordiga alustamine või tegelemine väga võõras, suisa tundmatu, siis sellisel juhul pigem loobutakse. On tõestatud, et füüsiliselt passiivsete inimestega võrreldes on neil, kes regulaarselt liiguvad, väiksem risk haigestuda erinevatesse haigustesse, mis on ka üsna arusaadav. Järgnevates lõikudes jõuamegi tervisliku eluviisiga alustamise retseptini. Paljud meist on kindlalt veendunud, et tervislikkus tähendab kõigest heast loobumist ning ranget dieeti, kuid see on vale. Tervislikkus tähendab tõepoolest seda, et kui soovitakse täisväärtuslikku elu tervise kvaliteedi mõttes, siis jah, on oluline pidada kinni erinevatest reeglitest, mis aitavad rajal püsida ja mitte libastuda. Ise arvan, et ka
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
2) loob edaspidiseks soovi ning aitab niiviisi säilitada motivatsiooni liikuda; 3) paraneb ainevahetus ning õige tempoga liikumine vähendab/reguleerib kehakaalu; 4) paraneb liigeste/lihaste tundlikkus; 5) alaneb vererõhk ja väheneb diabeedirisk. Suur osa liikumise alustajaid teab liikumise kasulikku mõju ja peab selle saavutamist vajalikuks, kuid sellele vaatamata jätavad paljud treeningud pooleli, enne kui ilmnevad kasulikud toimed või tekib tõeline liikumisharjumus. Me võime liikuda erinevatel põhjustel ja eri moodi. Osa inimesi harrastab liikumist selleks, et parandada oma sporditulemusi, osa tervise pärast. Mõnele annab liikumine võimaluse teha midagi kasulikku, näiteks käia jala poes või tööl, koristada õues lund. Vahest võiksid inimesed liikuda ainult seepärast, et saada head enesetunnet, uusi elamusi ja põnevust. Kõik me teame,et ilma aktiivse ja regulaarse liikumiseta väsime rutem nii tavatoimingutes kui ka tööd tehes
Selle perioodi jooksul tugevaks treenitud luukoe mass on palju vastupidavam luumurdudele kui väheliikuvatel inimestel. Mida annab kehaline aktiivsus? · regulaarne kehaline aktiivsus aitab üles ehitada ja tervena hoida luu- ja lihaskudet, · aitab kontrollida kehakaalu (mitte tingimata vähendada), arendada nõrku lihaseid ja vähendada rasvu, · vähendab ärevust ja depressiooni, · vähendab ohtu haigestuda jämesoolevähki ja kõrgvererõhutõvesse - haigustesse, mis oluliselt lühendavad eluiga. · Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha
Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mängides, sportides ja õppides me väsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Väsimus kaitseb organismi ülekoormuse eest. Elundite töövõime taastub, kui saame puhata. Kõige põhjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Pärast pingutavat õppetundi või
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja: Alari Põlm.....................................
Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min
Eesti kohtus avamatsis Ukrainaga, lootused nimekat vastast üllatada kadusid juba avakolmandikul, kui Suursoo vigastada sai. Turniir oli tema jaoks sellega lõppenud, sest õlanihestuse tõttu läks hokimees operatsioonile. 2003. aasta kevadel tuli Suursoo taas pikema pausi järel koondisele appi, kuid sai uuesti vigastada. MMi B-divisjoni kohtumises Suurbritanniaga murdis vastane Suursoo käeluu. "Kohe sain aru, et luu on murdunud. Käis mingi raks ja käsi jäi imelikult rippuma. Sport on minu elu, seal juhtub kõike. Keegi polnud süüdi," nentis Suursoo hiljem. Kaseoru niitis ülessulanud plastiliin tõukepakul 1998. aastal toimus toona maailma mitmevõistluste eliidi seas veel kõrges hinnas olnud Euroopa superliiga jõuproov Tallinnas. Eesti koondis läks starti võidumõtetega, kuid pidi need pärast teist ala maha matma ja leppima esiliigasse kukkumisega. Andrei Nazarov sai esmalt kauguses nulli ja siis
positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili. Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel( M. Horro, 2001). Nähes last liikumas, hüppamas või jooksmas, suudame üsna kiiresti anda hinnangu tema võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga
arendab ka teisi kehalise võimekuse liike, nagu painduvus, lihasvastupidavus, tasakaal ja kiirus 4 aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ja tervisliku kehakaalu saavutamisele ülekaalulistel ning tervisliku kehakaalu säilitamisele normkaalulistel lastel parandab meeleolu ja vähendab kurvameelsust on seotud parema õppeedukusega(Maser, 2009). . Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine lasteaias ja esimestel kooliaastatel (Fogelholm, 2007). Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist
..................................................................................31 12.5 Toiduained, mis ei tõsta vere suhkrusisaldust............................................................................31 12.6 Toiduained, mis tõstavad vere suhkrusisaldust...........................................................................32 12.6.1 Maiustamine............................................................................................................................32 13. Sport ja diabeet.............................................................................................................................33 13.1 Kehalise koormuse planeerimine...............................................................................................33 14. Kokkuvõte küsimustikust.............................................................................................................35 Kokkuvõte..............................................................................
Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud. Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu sprint, kesk- ja pikamaajooks, teate- ja tõkkejooksud [6]. 1.1. Mõju organismile Jooksmine kui sport on tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks. Jooksmine on kõige lihtsam viis füüsilise vormi hoidmiseks ja tervise tugevdamiseks regulaarselt jooksmas käimisel. Sportivatel noortel arenevad lihased kiiremini kui nendel, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed. Jooksmine tagab noortele tugevama tervise ja kehalise töövõime, hea enesetunde ning on ka suurepärane vahend stressi ja väsimuse vastu. Ka pole jooksmisega kunagi hilja alustada. Tuleb lihtsalt leida aega selle jaoks
aktiivsuse vahelisest seosest meeleolu ja enesetundega ning kehalise kasvatuse tunni osatähtsusest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Läbiviidud uurimistöö põhjal võib järeldada, et koostajate püstitatud hüpotees ei leidis kinnitust,kuna õpilaste kehaline aktiivsus ja tahe minna järgmisesse tundi langes. 21 Kasutatud allikad 1. Vikipeedia 2015: Kehaline aktiivsus. 2. Jalak, Rein. 2013. Liikumine ja sport. nr 7, lk 59-64. 3. Eesti Olümpiakomitee. Liikumise tähtsus tervisele. Loetud: http://liigume.ee/sinu- treener/liikumine-ja-tervis/liikumise-tahtsus-tervisele, 27.03.2015. 4. Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Osakond, Kehalise aktiivsuse mõju noore organismile. Loetud: http://www.tlu.ee/opmat/tp/aktiivsus/kehalise_aktiivsuse_mju_noore_tervisele.html, 24.03.2015. 5. Loko, Jaan
Suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide negatiivset mõju organismile. 1. TERVISLIK ELUVIIS 1.1.Füüsiline tegevus Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal.
Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the writer and the manager of the equestrian amateur sports Tatjana Kiilo, that’s why the outcome of this paper is very important for the development of amateur sports. A survey
Õpilased eelistavad mängida palli- ja liikumismänge, aga kui läheb tulemusliku spordi tegemiseks, tekib paljudel õpilastel selle vastu trots ja nad pole enam huvitatud tunnis kaasa töötamast. Üldiselt on meie kooli õpilaste liikumisaktiivsus hea, kuid leidub ka neid, kes täiesti spordi kauged ja pole üldse spordiga kokku puutunud. 2. Mida muudaksite praeguste kehalise kasvatuse tundide juures? Tähtis on õpilastele pakkuda palju erinevaid ja mitmekülgseid sportimise võimalusi ja aidata neil leida endale sobivaim spordiala. Koolis võiks olla iga päev vähemalt üks liikumistund. Tunnid tuleks sisu poolest muuta õpilastele meeldivaks. Õpilastele tuleks leida viis enda liigutamiseks ka vahetundides. Kool peaks suurendama inventarivarustust ja arendama pallimänguväljakuid. Väga tähtis on, et õpilasel oleks olemas hea eeskuju õpetaja näol. 3. Kui kaua peaks kestma üks kehalise kasvatuse tund?
tuua talle kõrvale, ent kohe kui pöid maad puudutab, peab esimene jalg järgmise tõkke ületama. (Pilt nr 1) Pilt nr 1 http://www.athleticsweekly.com/featured/lennie-waites-top-steeplechase-drills-34699/ 26 2. Tõkkerea kõrval (pisut) kõverdatud jalaga tõkete ületamine, ise külg ees liikudes: alustuseks seista tõkkerea kõrvale, näoga tõkete poole ning hakata keksides jalgu üle tõkete tooma. Liikuda tuleb külg ees ja jalad võivad üle tõkke minnes ka natuke põlvest kõverad olla. Liigutused peavad olema kiired. (Pilt nr 2) Pilt nr 2 https://i.ytimg.com/vi/8brPabMEVE0/hqdefault.jpg 3. Jala üle tõkke toomine: tõke seisab seina ääres ning harjutuse tegija seisab tõkke kõrvale. Käed toetatakse vastu seina ning hakatakse tõkkepoolset jalga kiiresti üle tõkke tooma. Sealjuures tuleb hoolikalt jälgida tõkke ületamise tehnikat (puus peab liikuma
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused...........................................................
* Pese oma jalgu sagedasti, et vältida naha lõhenemist varvaste vahel või mõne muu nahahaiguse teket. * Lõika varbaküüsi regulaarselt ja hoolikalt, andes neile pehme ümara kuju. Hoidu vigastustest küüne servas. * Vali hoolikalt jalatsid, millega jooksed. Pikima varba ja jooksusussi nina vahele peaks jääma vähemalt 0.3 cm varu ja ka sussi liistu laius peaks olema piisav, et varbad kergelt liikuda saaksid. * Hoidu kõrge kontsaga jalatsitest. * Oma tavalistes argipäeva jalatsites võiksid kasutada jalgu liigsest põrutusest säästvaid sisetaldu. Need võivad olla kas lihtsalt lööki pehmendava toimega või siis ortopeedilised, mis üksiti toestavad jalga. Oluline on õige taastumine Kiire ja täielik taastumine peale võistlust või rasket treeningut aitab lihastel areneda ja organismil
Alles 1997. aasta sügisel tehtud teine katse kepikõndi juurutada õnnestus paremini ja täna võib julgesti öelda, et liikumisharrastajad on keppidega kõndimise omaks võtnud ning sellega tegelevad juba sajad tuhanded harrastajad. Kepikõnd on eriti moes Soomes, kus sügiseti Helsingis toimuvatel kepikäimise treeningutel on juhendajate suunamisel võimalik käia 5 või 10 kilomeetri pikkusel rajal. Moodi on läinud firmade, ühingute ja klubide ühistreeningud. Kepikõndimise eesmärk on liikuda looduse rüpes ja värskes õhus. · Sportlik kepikõnd on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kusjuures säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest. · Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegeleminne kepiõndimisega võimaldab vabaneda kaela ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist.
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz
annaabi.ee 
