Kas noorus on hukas? See kliseelikult kõlav väide on peaaegu sama vana kui inimkond ise. Sellel teemal on kirjutatud lugematult artikleid, kirjandeid ja muid arvamusavaldusi. Juba Sokrates avaldas arvamust, et noored on hukas, rääkimata hilisematest arvajatest. Midagi uut sellel teemal on raske kirjutada ja kui veel arvestada autori noort vanust, ei ole siit midagi oodata. Eesmärk ei ole mitte niivõrd pealkirjas esitatud küsimusele vastuse leidmine kui sellist arvamust mõjutavatele teguritele viitamine. Vastata küsimusele, kas noored on hukas või mitte, oleks äärmiselt subjektiivne ega aitaks mingilgi moel süüvida põhjustesse, miks sellist loosungit hüütakse.
Noorel inimesel ei ole õrna aimugi mida see inimesega teeb. Ja kui vanemad sõbrad ees õlut joovad, siis tekib ka noorukesel poisil selle joogi vastu huvi ja alustataksegi alkoholi tarbimist. Samamoodi suitsetamisega, nooruk tahab vaid teada, mis maitsega see on, mis see teeb. Aga ega sõbrad ei räägi ju, et sellest tekib sõltuvus ning see kõik kahjustab eelkõige kopse, aga ka südant ja vereringet. Samamoodi proovitakse alkoholi ja ka narkootikume. Aga see ei tähenda, et me oleksime hukas, lihtsalt tänapäeval liigub selliseid asju aina rohkem ringi ja on suurem võimalus neid proovida. Noored tahavad vaid kogemusi saada, et mis üks või teine asi teeb. (130) Suurenenud on ka noorte emade arv, noored tütarlapsed, kes ise on alles peaaegu lapsed, vankreid lükkamas või suurte kõhtudega ringi käimas. Ma olen kindel, et nad ei ole ise seda last nii väga tahtnud. Sellised asjad võivadki juhtuda alkoholi või narkootikumide joobes.
Vaid mõtetes võib unistada, kui huvitav oleks mängida dzinniga. Kuid kui mõelda, et selleks idamaiseks munasjutuvaimuks on põlvkondadevahelise vastuolu põhjus, siis muutub see unistus pigem õudusunenäoks. Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on olnud nii juba sajandeid. Miks on see nii, et põlvkonnad peavad omavahel pidevat võitlust ja selgusele ei jõuta arvatavasti niipea? Või peaks ütlema, et nad peavad hoopis võimuvõitlust? Kas väide, et noorus on hukas, on tänapäeval õigustatult öeldud? Iga põlvkonna esindajad on kurtnud või üritanud vahel lausa appi karjuda, et noorus on hukka läinud. Tõsisasi on see, et sellist juttu räägivad enamasti eakamad isikud, kelle lapsepõlv on juba kauges minevikus ning tihtipeale lahterdatud kausta, mida võib nimetatatud unustatud mälestusteks. Kui nemad väidavad seda tänapäeva
4. Alaealised ja seks Praegusel ajal on eriti päevakorda tulnud teema alaealiste ja seksi kohapealt. Praegune Eesti Vabariigi seadus ütleb, et seksuaalvahekorras üle 14 aastasega, tema omal vabal tahtel, ei ole seaduse poolt karistatav. Samas tahetakse seda vanusepiiri tõsta 16 peale. Kas lastel on eetiline n.ö. lapsi teha, tegeleda täiskasvanute asjadega? Alati aga ei saa lapsi süüdistada ning väita et tänapäeva noorus on hukas. Meie ühiskond ning selle kodanikud ise õhutavad päevast päeva inimesi seksima. Ükskõik kuhu sa vaatad või mida sa vaatad, kuskil leidub alati mingisugused seksuaalseid vihjeid. Ning inimeste poolt tihtipeale just need alaealised saavadki süütuse kaotamiseks õhutust oma sõpradelt tuttavatelt või isegi õdetelt vendadelt. Tuleb ju uhkustada oma saavutustega ning ka suurendada uudishimu, mis see küll olla võiks, millest kõik räägivad ja mis nii hea peaks olema.
Quo vadis, noor ehk tõlgituna kuhu lähed, noor, on nii suur ning lai küsimus, et ühe vastusega sellele vastata ei saa. Tänapäeval on nii palju muret just meie ehk noortega, sest kogu maailm muutub kogu aeg totaalselt ja väga kiiresti, see tähendab, et kõik muutub mugavamaks, kergemaks ning avaneb palju rohkem võimalusi, kui näiteks paarkümmend aastat tagasi. Ma ei oska öelda miks, aga järjest enam noori arvavad, et mujal on parem. Nad põgenevad Eestist arvates, et kusagil suuremas ning võib-olla ka soojemas riigis on parem ja kergem hakkama saada. Paljud täiskasvanud kurnavad pead küsimusega: Kuhu lähed noor? Neil on hirm, hirm selle ees, et nende noored otsustavad juba niivõrd oma peaga, nad teevad tihti palju suuri otsuseid korraga, võtamegi kasvõi siis selle, et lahkuda Eestist. Aga mis jaoks? Kui
üle õnnelikud. 8. Kass juhatab lapsed öösel enda järel metsa, kus neid tahetakse ära tappa, kuna nende isa on tuhandetelt puudelt raidurina elu võtnud. Ainsad, mis seda takistavad, on koer Tylo ja Tyltyli nuga. Valgus tuleb lastele järele. 9. Lapsed ärkavad. Tyltyl hakkab unenäost vestlema, aga ise usub, et see juhtus päriselt. Vanemad arvavad, et lapsed on hulluks läinud. 10. Naabrinaine (meenutab välimuselt haldjat ja ka nimi on sarnane) kurdab, et tema tütar on haige. Ainus, mis teda päästaks, on Tyltyli tuvi. Tyltyl on nõus seda tüdrukule kinkima, aga kui ta läheb tuvi tooma, märkab ta, et tema hallist tuvist on saanud sinilind . "TÕDE JA ÕIGUS 1."
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele...
Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. 14
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
· Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
Tänapäeva noorte rõõmud ja mured Noori on maailmas tohutumal hulgal. Nad on kergesti mõjutatavad isikud, kelle sise- kuid ka välismaailmale tuleks tähelepanu pöörata, et saada aimu, mis nende peas toimub. Viga oleks jätta see grupp tähelepanuta, kuna noored on meie tulevik. Nende muutused tuleks enda silmale vaid nähtavaks teha. Noored muutuvad eelkõige ümbritsevate ühiskonna tõttu. Meedia on üks ilmatuma tugev relv. Televiisorid, raadiod, ajakirjad ja Internet on neli enimlevinud ,,kanalit", mille kaudu mõjutatakse miljoneid inimesi kogu Maal. Muidugi ei saa mõjutatud ainult teismelised, aga tihtipeale on just nemad need, kellele üritatakse pähe määrida kas järjekordset tehnikaimet, luksuslikke riideid või teatud elustiili. Elustiili koha pealt on noortele tüdrukutele valusaks punktiks saanud kaalu kaotamine. Läänes peetakse edukaks, rikkaks ja õnnelikuks inimest, kes on sale. Noori tütarlapsi üritatakse painutada kuskil
Setting and scene (aeg ja ruum, üldisemalt füüsiline olustik) Participants (osalejad, kõneleja ja kuulaja) Ends (eesmärgid ja tulemused) Act sequence (tegevuse järjestus ja olukorra vorm) Key (toon ja osavõtjate tuju) Instrumentality (kirjutatud või kõneldud ja kõne stiil) Norms of interaction and interpretation (sotsiaalsed reeglid mis vormivad osavõtjate tegevust ja reaktsioone) Genre (millest jutt käib, kas on anekdoot, epistel vm) Kakskeelsus Psühholingvistid arvavad, et · kakskeelsus pole kahjulik. · kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele. · kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. · teist keelt võib omandada mis tahes eas, aga tulemused erinevad. Põhiprobleemid: · Kas keele omandamise vanus mõjutab keele omandamise kvaliteeti? Statistika näitab, et mõjutab. Kriitilise ea teooria - on uurimusi, mis näitavad, et mõned täiskasvanuna alustanud jõuaks emakeelse kõneleja tasemele
Elu ilusaimad hetked Elu ilusamad hetked. Neist hetkedest räägitakse tihti, kuid ei räägita millised need kõige ilusamad hetked on ja mida need tähendavad inimestele sügaval südames. Kellele on need meeldivad, kellele täiesti tavalised hetked. On vanasõna, et ilu on vaataja silmades. Milline võib olla siis elu ilusaim hetk? Paljude naiste elu kaunim ja ka romantilisim hetk on arvatavasti päev, kui nad abielluvad. Sellel päeval teevad naised ennast väga ilusaks ja tunnevad ennast maailma õnnelikeima inimestena. Tihti kulutatakse selle peale enneolematud rahasummad, aga see ei ole oluline, sest see on nende päev, kus nemad peavad tundma ennast kuningannadena. Aga millised on inimestele veel kaunid hetked? Ühed ilusaimad ja erilisemad hetked inimese elus on need, millega on ta ise algust teinud. Tavaliselt on need pikad eesmärgid, mille nimel on töötatud aastaid, kulutatud raha ja nähtud palju vaeva. Loomulikult ala
romaani kirjanikuna". 2. Pealkirjad, mis eeldavad ühiskondlike probleemide tundmist: ,,Noorte probleemid tänases Eestis." 3. Pealkirjad, mis eeldavad isiklike kogemusi: ,,Sport minu elus", ,,Üksi iseendaga". 4. Pealkirjad, mis ühendavad endas teadmise ja kui ka isiklikud kogemused: ,,Internet maailm läbi lukuaugu". Tuumsõna(d) pealkirjas Tuumasõna peab aitama lahti mõtestada ja abistada kirjandi kirjutamisel. ,,Noorus on tegude aeg" ,,Kuidas vältida loodustulekahjusid?" ,,Töö ei ole veel kogu elu" ,,Millest seisneb kollaseajalehe edu saladus?" ,,Roheline liikumine Euroopas" KIRJANDI MUSTAND 1. Igal juhul peaks iga kirjandi puhul mustandi. 2. Enne mustandit võiks teha mandala ja seejärel koostada kava. 3. Analüüsile viivad järgmised küsimused : Miks? Kuidas? 4. Mustand 6
teinekord näitab ta just seal oma võimu, pannes rikkamaidki ennast kartma kui kõige vägevamat valitsejat. Firenzes elas üks oma seisuse kohta väga ilus tütarlaps, keegi vaese mehe tütar nimega Simona. Tal tuli ise oma kätega leiba teenida ja end üleval pidada villaketramisega. Ta polnud vaimult nii vaena, et mitte lasta oma südamesse Amorit, kel oli juba ammu soov sinna sisse pugeda ühe noormehe tegude ja meeldivate sõnade abil. See noormees oli samast seisusest kellegi villakaupmehe juures villa kättetoimetajaks ketrajaile. Niisiis laskis Simona Amori oma südamesse tulla kauni armastava noormehe näol, kelle nimi oli Pasquino. Simona igatses teda väga, kuid ei julgenud minna kaugemale. Iga värtnakeeru ajal tuletas ta meelde noormeest, kes villa kedrata tõi. Pasquino tahtis kindel olla, et tema peremehe villa hästi kedrataks, pöördudes just Simona poole, nagu tuleks kõik
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades
armastusest. Mind pani mõtlema luuletus "Kas õun veel" Kas õun veel Mäletab Õunapuid? Ma mõtlesin sellest, et inimesed peaksid rohkem meeles pidama endale kalleid inimesi. Näiteks kui lapsed kodust välja kolivad on nad liiga ametis enda eluga, et aega leida enda vanematele. Selles luulekogus on mul kaks lemmikluuletust. Vette hüpates Mõtle vahel ka vesi Võib haiget saada Sest tihti ei mõelda oma tegude üle ja teise tunnetele. Inimesed tegutsevad hetke tunnetel ja pärast kahetsevad oma otsust. Teine lemmik oli "Kui mina mõtlen" Kui mina mõtlen 8 Tihasest siis tihane Vaid rasvapallist Sest sellest luuletusest oli tunda armastust ja igatsust teise inimese vastu. Kuidas inimene teisest hoolib ja armastab.
Headus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba inimest et see mida ta teeb ei ole hea, püüda lahendada asju rohkem sõnade kui rusikatega, mida kipuvad tegema pahatahtlikud inimesed. Aga miks on maailmas kurjad inimesed? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi
Inimene on oma loomuselt juba selline, et kui tekib mõte, järgneb sellele ka kohe teostus, kuid viimase tagajärg jääb millegipärast läbimõtlemata. Aeg on näidanud, et tagajärjele mõeldakse alles siis, kui see kipub olema negatiivne. Siis hakkavad meie peas uuesti tiirlema mõtted, et mida oleks saanud teha teisiti ning miks see teatud asi üldse nii välja kukkus. Võtame näiteks noored. Noorus on väga ilus ja põnev aeg, mil me kasvame ja areneme läbi meie endi tegude ja teiste elude põhjal, neid tundes ning neid pealt vaadates. Kui me näeme, et keegi on midagi valesti teinud, siis me hakkame kohe mõtlema ning talitlema vastupidiselt, et me ise samasse ämbrisse ei astuks. Kahju on vaadata inimesi, kes on valesti mõelnud, valesti teostanud ning kogu selle protsessi käigus oma saatuse valesti kujundanud. Alati ei pruugigi inimene ise mõelda, mõte tuleb kelleltki teiselt, kuid teostamisel oleme abis meie.
Noor Kavak-Ants võrgutab Vanapagana tütre ja saab lapse. Vanapagan võtab pangast laenu, Kaval-Ants on usaldusmeheks. Enne veel matab laste ema. Surivoodil tunnistab üks V poegadest, et tappis noore Kaval-Antsu õe võrgutamise eest. Kaval-Ants tahab Vanapagana enda maalt välja ajada, lõpuks vihastab Vanapagan nii palju, et lööb Kaval-Antsul pea lõhki ja paneb maja põlema ning hukkub tulekahjus. Lõpus on kohtumine Taevas, kus nõustutakse, et maapealne elu on hukas. Pole võimalik õndsaks saada. 1940 leitakse kirjanik oma kodulaua tagant surnuna. Tema surmaaeg vabastas ta ka Nõukogude võimuga otsesest suhtlemisest ning teda ei mõistetud NSV ajal hukka. NB! Lisaks Kalle konspekt. 3. ,,Juudit" Pilet 5 1. Keskaja kirjanduse mõiste Keskaja mõiste suhtes ei ole täielikku üksmeelt. Euroopas arvatakse, et keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5. sajandil) renessansi alguseni ( 15. sajandil). Keskajal hakkasid laiemalt levima tänapäeval
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale Lugesin läbi esseekogumiku ,,Alkoholitarbimise mõju eesti ühiskonnale". Võin öelda, et see pani ka mind meie alkoholitarbimise üle järele mõtlema. Olen kindel, et nii mõnigi essee avas mu silmad ja olen veendunud, et alkohol on Eesti riigi jaoks suur probleem. Selliste valede nagu ,,see on ju meie kultuur" ja ,,aga ma ju olen piisavalt vana" sees elamine ei aita. Alkohol on vaid tarkade inimeste jook, selles ma ei kahtle. Mõned parimad mõtted: ,,Tuleb tõdeda, et loll on see, kes endale vabandus t ei leia- nii tuuakse ka täna päeval alkoholi tarbimiseks vabandusi, et nt see meie kultuuri osa juba ammustest aegadest on ja süüdistatakse inimestes liialt levinud konservatiivsust ning suutmatust luua uusi, alkoholivabasid traditsoone. Raske on öelda, et inimene valetab, kui ta ise oma valet siiralt usub. ,,
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Ent elu on ju niivõrd mitmekesine, et võikski jääda neid üles lugema. Jätan selle siiski tegemata, kuna nagu juba eelpool mainitud, on maailmavaated varieeruvad ning musta rääkimine valgeks äärmiselt raske, kuna vana karu tantsima ei õpi. Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine meie aja trend, paratamatus või... Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele...
Narkomaania, alkoholism ja noored Tänapäeval on maailmas palju suuri probleeme, ühed suuremad on narkomaania ja alkoholism. Nende vastu on raske võidelda, kuid usun, et mõningal juhul on see võimalik. Alkoholismiga ei ole enam seotud ainult täiskasvanud, vaid ka suurel hulgal noori. Kuid miks noored kalduvad sellele halvale teele, ehk hakkavad siis narkootikume ja alkohol pruukima? Usun, et noorte hulgas saab narkomaania ja alkoholism alguse peamiselt kodust. Kodus tegevus puudub või ei tegeleta asjadega, millega kodus peaks tegema, tekib igavus, minnakse välja uute inimestega tutvuma, pahatihti ,,valede inimestega" , kes siis tegelevad millegi sellisega, millega nooruk ise pole tegelenud, näiteks siis narkootikumide pruukimisega või alkoholi tarbimisega. Noored tahavad ikka ju kõike, mis tundub uus ja keelatud järgi proovida. Ning sageli
humanism. Kõik nad aitavad kaasa sellel, et paremini mõista inimese arengut. Järgnevalt on esitatud evolutsiooni käiku enam mõjutanud teooriad, nende perspektiivist tulenevalt. Teoreetikud, kes on oma uurimise aluseks võtnud käitumise motiivid on huvitatud psühhoanalüüsist. Nad lähenevad ainele nagu Sigmund Freud ja Erik Erikson. Mehhaaniline seisukoht mõjutab uurijaid siis, kui nad arvavad, et inimene on reaktor nad näevad muutuste sisu kvantitatiivsetes muutustes. Kui keskpunktis on vaatluse puhul käitumine, siis biheivioristid ja sotsiaalse õppimise teoreetikud kirjeldavad reflekse kui mehhaanilisi muutusi. Biheivioriste huvitab käitumise vormimine ja selleks tingimuste määramine. Selle teooria järgi pinged jäljendavad õpitud mudelit
ilma selge põhjuseta tapma. Ja siit tuleb ka järgmine negatiivne meedia poolt meile nii populaarseks saanud teema. Enesetapp. On see siis tõesti ainus võimalus? Kahjuks statistika järgi on paljude jaoks küll. Ning mis viib inimese nii kaugele, et ta enam elada ei taha? Eks ikka meedia vahendusel tekkinud ideaalidele ja normidele mitte-vastamine, segased suhted sõprade ja lähedastega. Ja siis öeldakse, et noorus on hukas, neile ei kõlba enam miski. Aga kuidas saakski, kui kõik mida me tahame on meile kättesaamatuks tehtud? Elu võib ju muutuda kergemaks, kui saad hommikukohvi kõrvale lugeda e-maile sõbralt, kes on parajasti teisel pool ookeani maailma avastamas, selle asemel, et käsitsi kirjutades oma aega raisata ja loota, et kiri üldse kohale jõuab. Seega meedia on meie elu kergendanud nii palju,et me saaksime selle endale ise raskeks teha. Aga meedial on veel halbu külgi
Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Psühholoogiline sotsiaalne romaan. Ka ajalooline. Konflikti käivitab see kui von Kremer pani Marile silma peale . Mari eristub teistest tüdrukutest , sest ta oli rõõmsameelne. Naise ostetavuse ja müüdavuse teema.Probleemideks on taluinimese rikastumine,võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus.Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud,unistused
vastuvõtlikud ühsikonna ahvatlusele. Nt: Sonja Marmeladova (,,Kuritöö ja karistus"). Malbe, alandlik, habrad, vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski kuulub ise sama moodi sinna rühma; 2) kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal (mõisnikud, kaupmehed). Kõrgem kategooria võitlejad, kes tahavad ühiskonda parandada, haritud (üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R.Raskolnikov. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: polüfooniline romaan mitmehäälene romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus. Looming: Esimene töö trükituna on: Balzaci ,,Eugeni Grandet" tõlge. ,,Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
