7 põhjust, miks Eestist lahkuda Eestist lahkumine on aktuaalne teema, eriti tänapäeval, mil see nii lihtne on. Eestist sooviks lahkuda 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest. Kuid põhjused lahkumiseks on erinevaid. (1) Enamasti on ajendiks raha, välismaal soovitakse paremat palka. Palju on neid, kes käivad pidevalt kahe riigi vahet (enamasti Soome-Eesti), kuid on ka inimesi, kes lähevad, et jääda. Muidugi ei saa inimest süüdistada selles, et ta paremat elu soovib, kuid kindlasti tuleks ka arvestada välismaiste kallimate elutingimustega. Kui 30 tuhat on Eestis üsna suur palk, siis Soomes on see keskmine, täpselt nii palju, et ära elada. Lahkumine ei pruugi alati tulu tuua. (2) Üha enam minnakse välismaale, et õppida. Mõni peab sealset haridust paremaks, teised soovivat uut ja huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine inimesele kasuks, avardades silmaringi. Kuid ometi ei saa öelda, et võõramaised kool
On inimesi, kes ütlevad, et ei suudaks ilmaski elada mujal, kui Eestis. Korraks ära võib ju käia, ütlevad nad, aga kodu on siin ja sellest pikalt eemal või äralõigatuna ei suuda nad olla. Kas Eestis on hea elada? Mis on positiivne ja mis on negatiivne ? Või on kuskil mujal parem? Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Samuti on siin ilus loodus ning vahelduvad aastaajad, mis paljude teiste riikidega erineb. Imetlusväärseks on meie must leib ja kohukesed ning sini-must-valge, mida lipupäevadel uhkusega lehvima panna. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika
Noored parematel jahimaadel Seiklushimuline hing on üks paratamatu noore inimese osa. Ta tahab kõike teha, kogeda, tunda end iseseisvana, enda eest ise vastutada ja seni kuni tal pole finantskoormaid ega lapsi, ei hoida teda justkui miski ühe koha peal. Aastaid oleme kuulnud meediast, kuidas noored lahkuvad Eestist „parematele jahimaadele“. Enamus läheb välismaale õpingute jätkamiseks või tööle. On ka neid, kes võtavad pärast keskkooli aasta vabaks, et avastada iseennast ja maailma väljaspool kodumaa piire, puhata ning näha elu. Kuid kas see on vaid aasta või on võimalus, et noor ei naasegi enam tagasi kodumaale? Välismaale õppima minevad noored toovad sageli põhjuseks selle, et sealset haridust peetakse paremaks ja soovitakse saada uut ning huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine ini
Kas Eestis elada on hea,,, ja tore? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turva tunne. Minu arvates Eesti maal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad.
Kas Eestis elada on hea? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Minu arvates Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või
eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad. Eestimaa rahvas ei pea sõitma kodust kaugele, et näha imekauneid kohti, mis oleksid südamelähedased ja millest jääks hea mälestus. Eestimaal elavatel inimestel on kindlasti ka TURVATUNNE- teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuigi Eestimaa on pindalalt väga väike- ainult 45 227 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on umbes1 342 000, on Eestimaalastel tohutu suur ÜHTEKUULUVUSTUNNE. Kui näiteks kellegil hästi läheb, elab sellele terve eesti rahvas kaasa, tähistatakse pea igas kodus ning
lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad. Eestimaa rahvas ei pea sõitma kodust kaugele, et näha imekauneid kohti, mis oleksid südamelähedased ja millest jääks hea mälestus. Eestimaal elavatel inimestel on kindlasti ka TURVATUNNE- teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuigi Eestimaa on pindalalt väga väike- ainult 45 227 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on umbes1 342 000, on Eestimaalastel tohutu suur ÜHTEKUULUVUSTUNNE. Kui näiteks kellegil hästi läheb,
Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist? Välismaal töötades ei saa suhelda oma emakeeles, ilma jäädakse Eesti traditsioonidest.
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu
Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on väga väike osa ning noored, kes moodustavad s
Eelpool äramärgitud väärtused olid vaid mõned, mida siin ilmas hinnatakse. Ent elu on ju niivõrd mitmekesine, et võikski jääda neid üles lugema. Jätan selle siiski tegemata, kuna nagu juba eelpool mainitud, on maailmavaated varieeruvad ning musta rääkimine valgeks äärmiselt raske, kuna vana karu tantsima ei õpi. Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine meie aja trend, paratamatus või... Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
majandus- ja kultuurikeskkonnale. Andra Neidemann rõhutas ka asjaolu, et ,,Euroopa seadusandluse omaksvõtmine parandaks oluliselt eesti majanduse garantii- ja kontroll- mehhanismide kvaliteeti." Riigikogu liige Peeter Lorents mainis Äripäeva küsimustele vastates Euroopa Liiduga liitumise olulisemate plussidena, et see toob kaasa ,,suurema integreerituse, integratsiooni koos kvaliteedi unifitseeritusega. On garanteeritud teatud standartne kvaliteetkaup ja teenus Euroopa tasemel. See sunnib ka meid sellesama kvaliteedi ja reeglistiku raames toimima." Euroopa Liidu pooldajad leidsid ka, et majanduskeskkonna stabiliseerumine ,,vähendaks järsult aferistide võimalusi sulitempudeks Eesti majanduses." Euroopa Liiduga ühinemine seostus Eesti avalikus arvamuses üldiselt ka sotsiaalse keskkonna paranemisega. Efektiivse sotsiaalpoliitika puudumist tolle aja Eestis oli kohati hakatud pidama oluliseks takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga
Laienemisega kaasnevad veel potentsiaalsed riskid, mis tulenevad massilisest migratsioonist, suurenevast kuritegevusest, tarbijakaitsest, kultuuriidentiteedist, madalamatest keskkonnanormidest jne. Kuna Euroopa Liiduga liitudes avanesid ka eestlastele mitmesugused teed n-ö ,,laia ilma" rännata, siis ongi 2 aasta jooksul kujunenud populaarseks noorte töötajate vaba liikumine liidu liikmesriikides. Peamiselt ajendab neid riigist lahkuma sissetulekute erinevus võrreldes teiste liidumaadega. Põhiline erinevus tuleb palgamääradest, kuid ka sissetulekute ostujõust ja sotsiaalkindlustussüsteemide erinevusest. Peale palkade erinevuse arvestatakse ka riikide elukallidust ja migratsioonikulusid: reisi- ja majanduskulusid ning ka kõiki võimalike psühholoogilisi lahkumiskulusid. Näiteks Eestist minnakse peamiselt tööle Soome ja Rootsi, kuid ka Saksamaale, Inglismaale, Iirimaale jne
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
riigiteataja.ee/akt/78623 Allikas 2. Kes on pagulane? Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Pagulane –isiku, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse.
Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooniate kätte libisenud
soovitud mõju, Eesti tingimustes aga selle otsesel rakendamisel kaasneks kindlasti hulk komplikatsioone ja eetilisi probleeme. Kes peaks sinna nimekirja kuuluma, kes mitte, kas aegumistähtaeg on liiga pikk? Küsitav on, kas kõik infotehnoloogiafirmad boikoteeriksid põhimõttelisi piraate - paljude mentaliteet on ju seniajani kauboikapitalismist tuttav "raha ei haise". Ja lõpuks hammasrataste vahele jääjad - mida peaks tegema raamatupidaja, keda ülemus sunnib kasutama piraatkoopiat? Lahkuma töölt ja leppima nt. saadavaloleva koristaja 9 kohaga? Samuti arvutimüüja, keda kästakse müüa ebaseaduslikult paigaldatud tarkvaraga arvuteid? Kas ikka on õige karistada mittejuhtivtaseme töötajaid? Loomulikult peaks sinna nimekirja kuuluma eraisikutest raamatupidamisteenuste osutajad, kes kasutavad illegaalset
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
Tal on kodu. Ema töötab lihttöölisena ühes toiduainetetööstuse ettevõtetest, isa kuulub intelligentsi esindajana regiooni tuntud inimeste hulka. "Isal on omal kui palju tegemist ja peale kõige muu on tal ilmast ilma oma mure, et kuidas mitte kuiva kurguga jääda." Ema käis tööl. Ta tuli üldiselt koju siis, kui vanemad magasid, mõnikord oli hoopis linnas sõprade juures, mõnikord jumal ise teab kus. Ning hommikul vara minema - ,,süsteemis" sai ju oldud. Aga pärast tabasid vanemad ära. Eks ta tegi kodus ka aeg- ajalt suurpuhastust. Ja nad nägid süstlat. "Tõsine jutuajamine oli." Isa tahtis teda saata Venemaale, tal on tutvust ja sidemeid, - et seal oleks teda ehk ravitud. "Aga enne pandi kinni." Haridust on 8 klassi, ei viitsinud eriti õppida, suunati kutsekooli. Kutsekooli ka ei lõpetanud. Kõigepealt ei olnud seal üldse huvitav, ning ta ei viitsinud seal eriti kohal käia. Jooksis - nii
vastu seina, sest unustavad vajutada pidurile. Nad ei oska mängida ühe mänguasjaga. Selle asemel toovad nad kõik korraga lagedale, kuni mänguasjad on mööda tuba laiali pillutud ja nad võivad neid isegi mitte puutuda. Nad on sellised lapsed, kellele tuleb jätkuvalt meelde tuletada, et olete palunud neil oma tuba koristada. Nad ei suuda tähelepanu kuigi kaua ühel tegevusel hoida ja lasevad end kergesti kõrvale juhtida. Nad lähevad näiteks oma tuppa, et hakata koristama. Ja koristavadki, kuni näevad raamatut. Siis istuvad nad maha ning hakkavad lugema, kuna armastavad väga lugemist. 2. Kontseptualist. Indigo-kontseptualist tegeleb rohkem projektide kui inimestega. Neist saavad homsed insenerid, arhitektid, disainerid, lendurid ja ohvitserid. Tihtipeale on nad laste kohta vägagi atleetlikud. Neil on suur kontrollimisvajadus ja isik, keda nad üle kõige kontrollida püüavad, on nende endi ema. Seda juhul, kui nad on poisid. Tüdrukud üritavad
või et talle midagi ei meeldi, siis ütle: "See ongi alguses natuke raske, aga emme tuleb sulle alati peale tudumist ja söömist järgi ja siis teeme KOOS midagi huvitavat!" Kodus vaadake koos lasteaiateemalisi raamatuid, püüdke teha kohanemise lihtsustamiseks neid tegevusi, mida tehakse lasteaias. · Rõhuge lapse sõpradele e. püüdke lapsele leida rühmast võimalikult ruttu sobiv kaaslane. Kõige parem oleks kui lapsel oleks üks kindel sõber, kellega nad saaksid hommikul koos minna või kes ootaks teda lasteaias või tuleks talle vastu ja kellega ta saaks alguses mängima panna / hakata. · Kui sul on vaba(d) päev(ad), siis ole lapsega terve päev koos lasteaias ja püüa talle asi võimalikult meeldivaks teha. · Kui pead lapsest hommikul lasteaias lahkuma, siis jäta alati konkreetselt head aega, KALLISTA (ka mängulooma!) ja lehvita ka akna peal vaatavale lapsele (ütle talle / kasvatajale, et laps läheks akna peale, et siis saab emmele veel lehvitada)
tahab, lendab koolist minema ja nii läbikäimises pole piisavalt hoolivust. integreerub koolivaim koolivälise deemoniga Eesti on koolimeeldivuse järgi Euroopa Viru keskuses. 22 riigi hulgas viimasel ja õpilaste heaoluindeksi Kahjuks räägitakse meil koolivaimu järgi eelviimasel kohal. See vabadusest väga vähe. Hariduse puhul paneb kartma, et meie õpilaste akadeemilised tehakse juttu ikka teadmistest, tegevusjuhistest, tulemused ei pruugi tulevikus algoritmidest. Eesmärk on selliseks jääda. funktsionaalselt tõhus inimene, kes tuleb Miks on meie õpilased seni häid tulemusi oma töökohal probleemideta toime, saavutanud? Võib-olla tänu sellele, ei ole ühiskonnale koormaks jne. Mõnes et Eestis on juba alates aegadest, mil
kartma, siis ehmub ta igakord kui ema või keegi ema meenutav inimene teda eksimuse eest karmide sõnadega ja ebasõbralikult hurjutab. Vanematelt kogu aeg hurjutada saamine tekitab lapses alatine häda oma vanematele meele järele olla ja tunneb, end kõlbmatuna, mis omakorda tekitab hirmu hülgamise ees. Hiljem täiskasvanueas see teda igas kohas nii töökohal, sõprussuhete loomisel kui ka pereelus seal kus vea tegemine võimalik on ning see sunnib neid ebamääraselt alandama. Lapsepõlves kogetud armastuse puudumine või ebapiisavus on alati üheks kodukahjustuse tundemärgiks. Emotsioonid on alati kiiremad kui mõistus, mille tulemuseks on hulk väärtoimingid. Seepärast on oluline aru saada, et lapse ja nooruki arendamine toimub kahel viisil: ta nii omandab aju kui ka õpib neid. Tõeline õppimine toimub läbi kogemuse, üritamise, õnnestumise või eksimuse kaudu. Õppimine võib toimuda ka otsese õpetamise või juhendamise kaudu
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS.......
Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (19401991) (Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas) Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunsti oma vaatenurgast, mis
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaeg
madalamaks kihiks ja hoitakse selles olukorras siiani. Sealgi peab põlisrahvastik integreeruma tulnukrahvastiku koosseisu ja sellinegi integratsioon on tugevasti häiritud veel praegugi; niisugune olukord pidurdab mitmel Ladina-Ameerika maal tõsiselt ühiskonna arengut tervikuna. Alzeerias nautis arvukas prantsuse tulnukrahvastik rohkem kui 100 aastat oma privileege, kuid Alzeeria iseseisvumise järel sunniti nad lühikese ajaga maalt lahkuma, sisuliselt küüditati Prantsusmaale, kuigi nemad ise, nende isad-emad ja paljudel isegi vanavanemad olid sündinud Alzeerias. Põlistumishäirete enamvähem rahuliku lahendamise näiteid on hulga vähem. Eestiski on suurema osa ajaloost eksisteerinud kaks rahvastikku, mille integreerumine on olnud häiritud. Esimene tulnukrahvastik moodustus XIII sajandil sakslastest, kelle haaratud riigivõim ja seadustes kinnistatud eesõigused muutsid nende integratsiooni ülimalt aeglaseks
JUUDID Eiki Berg, Anna Verschik Juudid (heebrea jehudi, jidisi jidn) on rühm vanaheebrea rahvast lähtunud ja antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudes maades. sh Eestis. Juutide kauged esivanemad pärinevad küll Palestiinast (tänapäeva Iisrael), kuid viimased kaks ja pool tuhat aastat, alates Paabeli vangipõlvest (586 eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama võõrsil. Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea Askenaz 'Saksamaa'). See nimetus tähistas algul Reinimaa ja Põhja- Prantsusmaa ning alates 14. sajandist kogu-Põhja- , Lääne- ja Ida- Euroopa juute. Askenazi kultuur hakkas kujunema varakeskaegsel Saksamaal ja selle põhiline kandja oli jidis - keskülemsaksa murrete alusel arenenud ning heebrea, romaani ja slaavi keelte komponentidega põimunud keel. Pärast Jeruusalemma Teise Templi hävimist 70. aastal kaotasid juudid oma riigi ja sestpeale on nad otsinud varjupaika mujalt. Paguluses
ennast virtuaalmaailma, kus võib olla turvalisem. Inimene loobub lähisuhetest, loobub intiimsusest. Probleemid koolis, tööl. Kolmandaks vajadus suurema, võimsama parema riisttarkvara järele. Tungiv soov omada üha arenenumaid arvuteid, tarkvara. Teadlased on üksmeelel, et internetisõltuvuse ja depressiooni vahel on seoseid. Tänapäeva ühiskond seal hulgas koolid, eeldavad, et noored omandavad teadmisi ja õpivad interneti vahendusel, mis veelgi enam sunnib noorukeid viibima interneti keskkonnas. Emotsionaalseid ja käitumisega seotud probleeme esineb internetisõltlaste hulgas rohkem kui mittesõltlaste seas. Neil võivad olla keskendumisraskused, võib esineda hüperaktiivsust, samuti on neil probleeme õppimisega ja nende tundetasand on väga madal just tänu mitteverbaalsele suhtlusele. Tähelepanu puudus-sotsiaalses ühiskonnas on see väga murettekitav. Sellepärast nad kipuvad ennast kehtestama jututubades, erinevates elektroonikamängudes
Tartu Ülikool Markus Pedo KUIDAS MÕISTA INIMESI VÕÕRAST KULTUURIST? Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS On selge, et kultuurid ei ole ühesugused ning kultuuridevahelised erinevused võivad põhjustada arusaamatusi suhtlemises. Hoolimata erinevatest kogemustest ning kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste alus
võtab kokku ümberlükke mõtte), seletus, tõestus ja kokkuvõte. Enne ümberlükke juurde asumist oleks hea mõte lühidalt kokku võtta, mida parasjagu ümber lükkama asutakse. Ümberlükke eesmärk on näidata, miks argument, millest räägitakse, ei ole tõsi. Selleks on palju erinevaid võimalusi, mida nüüd vaatame. Ümberlükkamise näiteks võtame argumendi homoabieludest, mille me tõime jaatava kaasuse juures. Ümberlüke 1: ründame seletust. Seletuse ründamise puhul seatakse loogilisel tasandil kahtluse alla mehhanism, millel argument põhineb. Samas läheb ka seletuse ründamiseks vahel tarvis tõestust. Jaatajad väidavad, et riik tohi diskrimineerida kaasasündinud omaduste põhjal. See põhimõte ei kehti aga alati, kaasasündinud võib olla ka pedofiilia või nekrofiilia, ent need on ikkagi ebaseaduslikud. Ümberlüke 2: ründame tõestust. Tõestuse ründamiseks on kaks varianti: näidata, et tõestus ei kehti, näiteks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
