Sõlmitud rahu kaotas lõplikult inglaste lootused koloniaalvõimule ameerikas. USA toetas ka Ldn-A iseseisvusliikumist ning astus välja katsele taastada Hispaania kolooniad. Monroe doktriin - USA presidendi James Monroe deklaratsioon 1823a, et ameeriklased on igasuguse eurooplaste sekkumise vastu Ameerikas. Ühendriigid valdavalt põllumajanduslik maa. Lõunas põllumajanduse aluseks istandused, kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Põhiline põllukultuur oli puuvill, küllalt levinud ka suhkrupeedi- ja tubakakasvatus. Plantaator istanduse omanik. Tööstus vähe arenenud, pooldati täielikku vabakaubandust euroopaga. Põhjaosas orjust polnud, põllumajandus tugines farmidele, kus kasutati farmeri ja tema perekonna tööjõudu. Farmerid tootsid kõike vajalikku üksnes enda tarbeks. Põhjaosariigid, kus hinnati töökust ja ettevõtlikust olid tööstuslikult enamarenenud. Euroopast sisserännanud leidsid tööd
Lahendati ka orjuse küsimus ja võeti vastu "Vabastamise proklamatsioon", millega 1-jaanuaril 1863.aastal kaotati konföderatsiooni osariikides orjus. Hakati looma nn värviliste väeosi. Kodusõja lõpus teenis föderaalvägedes üle 200 000 mustanahalise sõduri. 1862. aastal võeti vastu jaosmaade seadus. Majandus Kodusõjale järgnes kiire majandusliku tõusu aeg. Selle eelduseks olid kasutamata maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõudu. Võeti kasutusele kõik avastatud tehnilised leiutised ja uuendused. Arengut soodustas ka raudteede ehitamine 19. sajandi lõpuks oli USA maailma juhtiv tööstusriik. Massiline immigratsioon Ameerika tööstuslik ekspansioon sai võimalikuks ainult seetõttu, et oli olemas odav tööjõud, alates 1860ndatest saabusid Ameerikasse hiigelsuured immigrantidehulgad. Pärast 1880ndaid tõusis sisserännete arv niivõrd, et see moodustas teadaolevalt kõige ulatuslikuma rahvaste rände ajaloos. 1881-1920 immigreerus rohkem kui 23 mln inimest.
Aja jooksul sai sellest riigi südamik ja üks viljarikkamaid piirkondi. Hiljem osteti juurde Florida, Texas ning sõjaga saadi ka California. USAlaienes ligi 3 korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uus keskus - New York. reservaat - Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa-ala 1848 avastati Californias ulatuslikud kullaväljad. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused Lõunaosariigid : põllumajanduse aluseks olid suurmajapidamised - istandused, kus kasutati sisseveetud orjade tööd. Istanduste põhiline põllukultuur oli puuvill. Levinud olid ka suhkrupeedi ja tubakakasvandused. Tööstus oli vähe arenenud ning pooldati vabakaubandust Euroopaga. Põhjaosariigid : Orjus puudus. Põllumajandus tugines väike- või keskmistele majapidamistele - farmidele, kus kasutati eelkõige farmeri enda ja tema peremehe tööjõudu. Toodeti kõike vajalikku üksnes enda tarbeks, poest osteti vaid hädavajalikku kaupa. Tööstuslikult enamarenenud
osariigi USA esimene president 1789.aastal George Washington Uue pealinna Washingtoni rajaminem, mis välistas võimalikud osariikidevahelised pinged, kui mingi linn oleks valitsuse poolt välja valitud Territoriaalne ekspansioon 19.saj esimene pool hõivati uusi alasid nii diplomaatilisel teel kui ka sõjalise jõuga Põhjendus: Ameerika Ühendriigid peavad valitsema oma mandrit mitte sekkuma Euroopa asjadesse 1820.a president James Monroe lausa nõudis Euroopa eemalejäämist Ameerikast Territoorium suurenes 3 korda, loodi juurde 23 uut osariiki 1790.a elas seal 3,9 mln ja 1820.a 9,6 mln inimest, 1860.a aga juba 31,4 mln Uus keskus New York Tohutu ekspansioon põhjustas aga sotsiaalseid pingeid, ebavõrdsust ning põliselanikkonna olukorra kiiret halvenemist Valgete hulgaline juurdetulek muutis olukorda, põliselanikkonda hakati allutama valgete tavadele, kommetele ja seadustele Igapäevased olid verised konfliktid indiaanlaste ja kolonistide vahel
ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mille tulemusel puhkes 1870.aastal Saksa- Prantsusmaa sõda ning Preisimaa purustas Prantsusmaa. Sõja ajal algasid läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga, mis lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati välja 18.jaanuaril 1871.aastal Versailles'i lossis. 5. USA kodusõda 1861-1865 5.1 Põhja ja Lõuna erinevus: majandus, tollipoliitika, tööjõud Lõuna- põllumajanduse aluseks suurmajapidamised- istandused, kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Istandustes kasvatati peamiselt puuvilla, mille järgi oli Euroopas suur nõudlus. Kõrged puuvilla hinnad maailmaturul tõid istanduste omanikele suurt tulu. Puuvilla eksporditi peaaegu 2 korda rohkem kui kõiki muid kaupu ja selline ühe kultuuri ulatuslik kasvatamine muutis aga maa peagi täiesti kõlbmatuks, mistõttu orjapidajad olid huvitatud uute viljakate alade hõlvamisest.
Sajandist peale ajada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat see tähendab, et Inglismaa oli huvitatud, et ükski riik Euroopas ei muutuks teisest tugevamaks, ega saavutaks ülekaalu. 22. Ameerika Ühendriigid 19. sajandil 1803.aastal Suurenes Ameerika Ühendriikide territoorium 3 korda. Hakati suurt tähelepanu pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. 1812. aastal toimunud sõjas Inglismaa vastu suutis USA siiski oma iseseisvust säilitada. Põhjaosariigid olid tööstuslikult arenenumad ja seal pooldati orjust, Lõunaosariikides orjust polnud. 1808. aastal keelati orjade sissevedu Ühendriikidesse ja varsti hakati ka vastu võitlema põgenemiste organiseerimisega Põhjaosariikidesse. 23. Venemaa 19. sajandi esimesel poolel Aleksander I sai võimule aastal 1802 ja lubas valitseda vanaema Katarina II seaduste ja südamesoovide järgi. Arkatsejev koondas enda kätte 1822 aastal kogu võimu, selles oli halastamatust kättemaksu ja julmust
1620.aast.) · B. Majanduslikud motiivid (tähendus kasvab) · C. Väljasaatmine aastast 1717 alates: Briti valitsuse uus määrus, mille järgi surmanuhtlus asendati väljasaatmisega Uude Maailma (kokku 50 000) · D. Neegerorjade staatus: esimesed saabuvad 1619 (18.saj. lõpus üle viiendiku elanikkonnast 570 000) · Inglismaa-SB toetab sihikindlalt oma kolooniaid (maj. huvid): tööjõu puudus) · Agraarne majandus: I Põhjas perefarmid II Lõunas istandused (orjad) Kolooniad 1. Virginia (1587,1607) · Taust: konkurents Hispaaniaga · 1587 esimene katse 100 sisserändajaga ebaõnnestus · 1607 Jamestown (tänap. Lõuna-Virginias): Inglise koloniaalajastu algus PA-s · Ebasoodne asukoht: 104-st kolonistist oli pool aastat hiljem elus 38 (juht John Smith), nälg ja indiaanlaste rünnakud · Esialgu vahendasid koloniaalagentuurid ehk kompaniid, hiljem muutus krooniasumaaks
Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktown'i all Inglise väed sisse ja sundisid neid kapituleeruma. 1783.aastal sõlmitud Versailles'rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Uus riik: Uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid USA (United States of America). Esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu Kontinentaalkongress. 1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni- riikide liidu. Ainus ühine organ oli endiselt Kongress, kus igal riigil oli üks hääl. 1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust. Selle koostamise käigus käis võitlus kahe suuna vahel: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida hakati nimetama föderaalvõimuks ja teised nõudsid demokraatiat.
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Lõviosa Põhja- Ameerikast läks aga järk- järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakümmend üht puritaani (isad- palverändurid), kes 1620
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
mängimisena. Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib. 2. JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451-1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja-Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk-ja Lõuna-Ameerika. Lõviosa Põhja-Ameerikast läks aga järk-järgult inglaste valdusse
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhial
arengut. 70ndateks oli selline majandussüsteem ennast ammendanud. Mahajäämus järjest suurenes, isegi täisvõimsusel tootev sõjatööstus. Ka poliitikas oli palju korruptsiooni. PT 45 1. Ta soovis reformida poliitikat ja majandust, kuna nägi et tollane süsteem ei lase end ise uuendada. Tal ei õnnestunud reformida, sest ta ei asunud probleemi lahendama tuumast vaid pealiskaudselt, näiteks lasi viinamarja istandused maha võtta, et alkoholiprobleemi lahendada. 2. Erinevalt eelmistest peasekretäridest alustas Gorbatsov ulatuslikke poliitilisi reforme, mille eesmärk oli nõrgendada uuendustele vastutöötavat parteiaparaati. Tahtis luua uue poliitilise süsteemi. Nt mitme partei valimissüsteem. Ta oli populaarne läänes, kuna otsustas hakata suhteid parandama lääneriikidega, eeskätt USAga
1530 loodi Amsterdami börs. Teema 27 Atlandi kaubandussüsteemi peamised kaubandusartiklid Atlandi majandussüsteemi peamised artiklid Atlandi ookeani kaubandussüsteemis olid jõudnud käibe poolest samasse järku, kus oli India ookeani bassein. Middle Pasaage L-Aafrika ja Kesk-Ameerika vehl olev orjalaevade tee, suur käive. Euroopast veeti Aafrikasse valmistoodangut (metalli ja puidutooteid, ka India puuvillatooteid). Ameerikast veeti Euroopasse tagasi Ameerika kolooniate istanduste tooted. Atlandi majandusruumis domineerisid Euroopa huvid. 1700-1750-1800. Ameerikas oli Aafrika orjatööjõud. Kuni aastani 1650 veeti Aafrikast Ameerikasse 0,8 miljonit, siis edasi 1650-1800 7,5 miljonit orja. Omaette spetsialiseeritud majandusharu. Atlandi majandsuruum kujunes välja tänu orjakaubandusele. Suuremad kaubitsejad: Portugal (30%), Prantsusmaa (20%), Holland (6%), Ameerika (3%). 1760-1800 orjakaubanduse tippaeg.
Partie(tänapäevane)-orjuse vastane liikumine, uuendus meelne, esimene pres.Lincoln(1860) Abolitsionistlik liikumine (William Lloyd Garrison, H. B. Stowe). intensiivistus 19. sajandi I poolel Ameerika Ühendriikides president Abraham Lincolnivalitsemisajal ning kulmineerus Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemisega, mille tulemusena kaotati 1865. aastal 13. konstitutsiooniparandusega ametlikult orjandus. Homestead Act. Kodusõda: setsessioon, kodusõda Unioon ja Konföderatsiooni vahel, Robert E. Lee, Ulysses S. Grant, sõja lõpp ja ohvrid. Setsessioon- 11 lõunaosariiki- ei tunnustanud Lincolni, kuulutasid välja oma konföderatsiooni ning presidendi. Un vs Kon- blokaad lõunaosariikide toodangule- nende jõukus kuivas see läbi kokku. Grant- Uniooni vägede armee juhataja sõja lõufaasis, vastu kolonel Lee’le lõunast. 1865 Virginia rahu- hukkus 620-700 tuhat inimest
Võib juhtuda, et meie mõttes minister võis olla ori. Orjad olid väga aktiivsed kultuuri valdkonnas. Sotsiaalselt kõige madala staatusega, nt näitlejad ja muusikud olid orjad. Palju õpetajaid, käsitöölisi, arste, kunstnikke. Osad orjadest olid palju rikkamad kui enamus vabu inimesi. Peremehel oli õigus konfiskeerida orja varandus, seda õigust tihti ei rakendatud. Etniline ja rassiline kuuluvus ei ole orjade puhul määrav erinevalt ameerikast, kus kõik mustad olid orjad. Tegelikult orje ei röövitud aafrikast, neid osteti. Lääne aafrika rannikul oli naine, kes oli vahendaja. Kutsuti külla põhja ameerikasse. Kui käis ringi külades, pidi olema ihukaitse juures. Rooma ajaloos ei olnud kunagi olukorda, kus etniliselt või rassiliselt määrati orja staatus. Algselt oli orjade allikaks suures osas alistatud rahvaste ühe osa orjastamine ja sõjavangi viimine
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lag
saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e. muinasaja arengujärgud 1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir kindel piirkond, mille piires rännati). b) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised: vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis. c) Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr). Kivi lihvimine ja kivisse augu puurimine, savinõude valmistamine, taimekiududest niidi valmisamine ja kudumine. Neoliitiline revolutsioon anastavalt majandusviisilt mindi üle viljelevale majandusviisile (põlluharimine ja karjakasvatus). Tingis paikse eluviisi
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
riigikorda muuta. 1881.a. tapsid narodnikud keiser Aleksander II. 22 USA-s oli 19.sajandi keskpaigaks küpsenud sisepoliitiline kriis, mille keskmes oli orjanduse küsimus. Põhjapoolsed osariigid eesotsas orjandusevastase presidendi Abracham Lincolniga võitlesid orjuse säilitamist toetavate lõunapoolsete osariikidega. Kodusõda toimus 1861.-1865.a. Sõja ajal (1863.a.) kaotati orjandus ja võeti vastu Jaosmaade seadus (1862.a.), millega iga USA kodanik võis saada riigi lääneosas endale kuni 65 ha maad, tasudes selle eest 10 dollarit riigilõivu ning pärast 5-aasta pikkust maaharimist sai maavaldaja maa tegelikuks omanikuks. Kodusõda lõppes põhjapoolsete osariikide võiduga. 1865.a. kaotati orjus kogu USA territooriumil ja 1866.a. anti neegritele kodanikuõigused. Paljudes lõunapoolsetes osariikides ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsusega.
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa........................................................................................................
tüüpe. Lõuna-Euroopas oluline piirkond kalevi jaoks oli P-Itaalia. Suured toodangumahud Madalmaades tähendasid seda, et linnad olid oma majandusliku baasi suhtes väga monofunktsionaalsed, st üks ainus tegevusala oli nende majanduse aluseks. 1300 paiku oli Brugge's 70-80% meestest seotud kalevitootmisega. See tähendas aga seda, et kui kalevitootmist tabas raskus, siis oli suurel osast rahval halvasti. Sitsiiliast levis puuvillase kanga valmistamine. Puuvill jäi siiski veidikene eksootiliseks materjaliks. L-Saksamaal toodeti kuulsat lõuendit, ehk linast kangast. Siidikangast toodeti Prantsusmaal. Maavarade tootmine: millised maavarad, kus ja kuidas. Töö tootlikkus Rauda sulatati siin-seal üle Euroopa, kus vähegi toormaterjali leidus. Toodang oli ka üsna väike. Kasutati soomaake või madala rauasisaldusega maake, enne kui arendati välja keerukamate, sügavamatel asuvate maakide kättesaamise tehnikad. Kogu Euroopas toodeti 1400
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
mitmelt päevalt 12 tunnile. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. Arenes ka lennundus. 1900. aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev (tsepeliin), kolm aastat hiljem püsis tervelt 12 sekundit õhus ja tuli tervena alla tagasi vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, millega tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. Lennunus hakkas eriti hoogsalt arenema pärast prantslase Louis Bleriot lendu üle La Manche'i 1909. aastal. Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Atlandi ületanud esimene raadiosignaal oli olulise tähtsusega leiutis nii sõjaväele, laevakompaniidele, diplomaatidele, ajakirjandusele jne. Esimesed raadiod olid kõrvaklappidega. See muutis maailma senisest tunduvalt väiksemaks ja kättesaadavamaks. 15. aprillil 1912. aastal uppus ,,uppumatu laev" Titanic oma esimesel reisil Euroopast New Yorki. Uppumise peamiseks põhjuseks peetakse kokkupõrget jäämäega, mida märgati liiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
