Miks Ameerikas arenesid põhjaosariigid lõunaosariikidest kiiremini? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Ameerika ühendriigid 19. sajandil

Tekkis ka töölisorganisatsioone, mis kaitsesid tööliste õigusi. Tähelepanu hakati pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. Mõjuvõimsaks kujunes karskusliikumine, mis suutis piirata alkoholi tarbimist. Alguse sai ka naisõiguslaste liikumine, mis taotles naistele hääletamisõigust, võrdseid võimalusi meestega töö otsimisel ja hariduse omandamisel. Inglisamaa ei olnud loobunud mõttest taastada oma koloniaalvõim ameerikas. 1812,a kuulutas USA Kongress Inglismaale sõja eesmärgiga vallutada endale Kanada. USA saavutas edu meresõjas, kuid maismaal jäi inglastele alla. 1814.a vallutasid inglased Washingtoni. Ühendriigid suutsid siiski oma iseseisvust kaitsta. Seetõttu nimetatakse seda ka teiseks iseseisvussõjaks. Sõlmitud rahu kaotas lõplikult inglaste lootused koloniaalvõimule ameerikas. USA toetas ka Ldn-A iseseisvusliikumist ning astus välja katsele taastada Hispaania kolooniad

Ajalugu

17

pptx

Ameerika Ühendriigid 19.sajand

Venemaalt osteti Alaska. Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal. Põllumajanduskultuur Lõuna- Ameerikas Usa oli 19. sajandi esimesel poolel valdavalt põllumajanduslik maa. Kasutati orjade tööd. Lõunas olis põllumajanduse aluseks suurmajapidamised ­ istandused, kus kasvatati peamiselt puuvilla. Nõudlus puuvilla järele oli suur ning kõrged puuvillahinnad maailmaturul tõid istanduste omanikele suurt tulu. 1850. aastatel kasvatati lõunaosariikides üle 80% kogu maailma puuvillast. Puuvilla eksporditi peaaegu2 korda rohkem, kui kõiki muid kaupu kokku. Ühe kultuuri ulatuslik kasvatamine muutis maa pika peale kõlbmatuks. Istnandustes hakati kasvatama ka suhkrupeeti ja muud. Tööstus oli Lõunas vähe arenenud ning seal pooldati täielikku vabakaubandust Euroopaga. Põllumajanduskultuur Põhja- Ameerikas Põllumajandus tugines väiksematele majapidamistele ­ farmidele.

Ajalugu

6

doc

Eesti, Venemaa, USA ja Iirimaa 19 sajandil, kunst

põhjaosariikidesse. Selleks loodi nn maa-alune raudteena tuntud salateede süsteem, mille abil viidi lõunast välja üle 40 000 orja. Monroe doktriin 1822 aastal tunnustas president James Jackson Ladina-Ameerika riikide iseseisvust , eirates sellega täielikult nende varasemat seostust Euroopaga. 1823 tegi uus president James Monroe oma pöördumiskirjas kongressile teatavaks, et USA on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Seda pöördumist nimetatakse Monroe doktriiniks. Inglismaa parlamendireform, nn pehkinud kohakesed Poliitilises elus konkureerisid vüimu pärast kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. kuni 1830'ni olid ülekaalus toorid. Valimissüsteem oli aegunud, peamine probleem oli nn pehkinud kohad, ehk piirkonnad mis olid aja jooksul peaaegu inimtphjaks jäänud, kuid vana

Ajalugu

14

pptx

Ameerika Ühendriigid 17. - 19.saj

Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil  Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel  Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel oma esinduskogu ja omavalits

Ajalugu

3

odt

Euroopa 19 sajandi lõpul ja USA reformid, kodusõda

2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765.a konstrueeritud aurumasin. Sai alguse Inglismaalt 1760.ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölise

Ajalugu

12

odt

Ajalooline kvintessents uusajast

tollast seisundit nimetatakse Balti erikorraks. Keisrinna Katariina II püüdis Balti provintse Venemaale lähendada ja talunike olukorda kergendada, kuid ebaõnnestus. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel, mille tõlkis Anton Thor Helle. 18. sajandi teisel poolel jõudis Eestisse valgustusliikumine, mille tulemusena hakati usulise kirjanduse kõrval välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. 11. Ameerika Ühendriikida sünd Esimesed inimesed, kes elasid Ameerikas olid indiaanlased, kes olid sinna siirdunud 25 000 aastat tagasi Aasiast. 17. sajandi alguses hakkasid Ameerikasse minema inimesed Euroopast, kes oli erinevatel põhjustel taga kiusatud või polnud rahul oma eluoluga. Kolmandik hukkus teel üle ookeani ning samuti saatsid riigid Ameerikasse kurikaelu ning petiseid, keda Euroopasse ei tahetud. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, aga kolonistide omavahelises sõdades jäid lõpuks peale inglased. 19

Ajalugu

47

docx

Nimetu

nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 ­ 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 % · Protestante 51,3% · Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik: 23,9 % USA Eriaplgelised regioonid · Vabameelsed, linnastunud Ida- ja Läänerannikud: ,,euroopalik", demokraatide toetajad.

Kategoriseerimata

13

doc

Ameerika ajalugu

ameerika rahvuste kujunemine. Aluseks oli inglise keel ja kultuur, muusikat mõjutas neegrimuusika, indiaanlastelt võeti üle palju laen sõnu ning mõjutused nende mütoloogiast. Kujunes ameerikalik vaimulaad, mille iseloomulikuks jooneks oli aktiivsus ja ettevõtlikus. Rahvusteadvuse kujunemist soodustasid edusammud hariduse vallas. 17. sajandil rajati esimesed kõrgkoolid ja kolledzid, neist esimesena Harvard. Harvard loodi 1636.aastal. Iseseisvuse väljakuulutamine: Kolonistid Ameerikas hakkasid üha jõukamaks saama ja see tekitas 18. sajandil Inglismaa valitsuse soovi tõsta kolonistide maksukoormust. See viis varsti vaenusuheteni. Inglise võimud üritasid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda, kuid sellele vastukaalus loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000 meheline vägi. Legendi järgi pärinevat ka Ameerika lipp tollest ajast: üks kolonist olevat pannud oma vöökoti teiba otsa.

Geograafia

Kommentaarid (0)