Ehituskeemia referaat - Hallitusseente kahju tervisele (0)

Hallitusseente kahju tervisele



Tallinna Tehnikaülikool Referaat Hallitusseente kahju tervisele Autor: xxx xxx 2017


Hallitusseente kahju tervisele Hallitusseeni leidub suuremal või vähemal määral kõikjal keskkonnas, nii õhus kui ka pindadel. Nende hulga suurenemisel ruumiõhus tekivad niisketes kohtades silmaga nähtavad kolooniad ehk hallitus. [1] Hallitusseened vajavad kasvamiseks suhteliselt madalat õhuniiskust ning kasutavad kasvuks ehitismaterjalidesse absorbeerunud vett. Hallitusseened suudavad kasvada 0-40°C temperatuuris ning 70-100% õhuniiskuses. [2] Hallituse jaoks loovad soodsad tingimused väljastpoolt konstruktsioonidesse pääsenud vesi; vähese soojapidavusega soojade ruumide välispiirded ning ruumides tekkinud niiskus. [1] Hallitus ei ole üldiselt siiski probleemiks ehituslikust aspektist, kuid hallitusseened avaldavad olulist mõju inimese tervisele. [3] Kõige enam levinum hallitusseente perekond meie ruumiõhus on Penicillium ehk Pintselhallik. Selle perekonna esindajad on 29% kõikidest õhus leitud hallitusseentest, ent selle perekonna liigid ei kujuta inimese tervisele suurt ohtu. [4] Pintselhallik elab saprotroofina orgaanilistel materjalidel - nii ehitusobjektidel kui ka looduses (mullas). Selle perekonna seeni leidub isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima siis, kui nende eoste kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas. Kõige rohkem esineb mükotoksiine pintselhalliku eostes, kuigi neid leidub ka pinnaniidistikus. Oluline on teada, et eoste mürgisus seene suremisel ei vähene. Ohtlikke mürke valmistavad ka vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Pintselhalliku perekonda kuulub ka väga ohtlik liik P. marneffei, mis võib põhjustada surmaga lõppeva penitsilloosi. [5]


Stachybotrys sp. liike on meie ruumiõhus ainult 0,55% juhtudest, kuid selle perekonna liigid toodavad mükotoksiine ning tekitavad palju probleeme. [4] “Must hallitus” ehk Stachybotrys chartarum on rohekasmustade kolooniatena kasvav hallitusseen, kes vajab kasvuks palju niiskust ja soojust: enim sobib materjalide absoluutne niiskus 25–30% ning temperatuur 23–27 ºC. Tema kasvukohtadeks on märg hein, paber, tapeedid, laepaneelid, tselluloosi sisaldavatel isolatsioonimaterjalidel, kipsplaadid ja paljud teised ehitusmaterjalid. Ohtlikuks peetakse teda seenemürke sünteesiva võime tõttu. Need mürgid põhjustavad naha ja seedekulgla kahjustusi ning mõjutavad vereloomet. Olelusvõitluses jääb aga seen alla paljudele bakteritele ja mikroseentele. Eestis pole “musta hallituse” levikut seni ulatuslikult uuritud, sest tema leidmiseks on vaja erisöödet. [5] Eriti ohtlikud hallitusseente liikide eosed arenevad kolooniateks märgadel kipsplaatidel (Stachybotrus chartarum), toataimede mullal ja riknenud pähklitel (Aspergillus flavus) ning vannitoas silikoonil ja plaadipindadel (Aspergillus niger ja Cladosporium cladosporoides). Kerahalliku e Aspergillus perekonnast leidub õhu- ja pinnaproovides sagedamini liike A. fumigatus, A. versicolor ja kollane kerahallik (A. flavus). Kõige rohkem kolooniaid esineb riknevatel toitudel, kuid need väikestes kogustes inimestele terviseprobleeme üldjuhul ei tekita. [4] Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku aspergilloosi tekitajatena. Hallitusseente eoste sattumisel hingamisteedesse ja kopsudesse, võib areneda mükootiline bronhiit ning halvimal juhul isegi kopsupõletik. Kollane kerahallik suudab maapähklitel vohades produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine, mis on väga ohtlikud maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalisel kokkupuutel võivad need viia maksavähi tekkeni. Ägeda aflatoksikoosi korral on kõrge palavik, esineb oksendamist, krampe ja ka koomaseisund. [5]


Hallitusseened koosnevad glükaanist ja ergosteroolist. Hallitusseente kasvu korral satuvad õhku eosed, seeneniidistik ja selle osad. Hallituste poolt toodetud ensüümid on allergeenid. Enamus seeni toodab lenduvaid orgaanilisi ühendeid, alifaatseid ja aromaatseid ühendeid, ja terpeene, mis põhjustavadki kopituse lõhna. Sobivate tingimuste korral suudavad enamus seeni toota ka mükotoksiine, mis on teratogeensed, kantserogeensed, immunsüsteemi pärssivad ja põletikku tekitavad. [4] Hallitusega kokkupuutel võivad tekkida allergia, ärritused, põletikud ja mürgistusnähud. Haigusnähtude teke sõltub eelsoodumusest ja kokkupuute ulatusest ning ajast. Seente suhtes on tundlikumad nõrgema immuunsusega inimesed, lapsed ja vanurid. Inimesed, kelle immuunsüsteem on juba eelnevalt pärsitud immuunpuudulikkuse, vähi, kemoteraapia tõttu, või neil on AIDS, on kõrge seeninfektsiooni tekke risk. Haiglates on kasutusel mitmed meetmed, kaitsmaks lapsi Aspergillus fumigatus’e ja sarnaste liikide eest. Aspergilloos on tihi lõppdiagnoosiks eakatel vähipatsientidel. [4] Mükotoksiinid võivad sattuda inimese organismi mitmel viisil: söömisel koos toiduga, õhu sissehingamise teel ning naha ja limaskestade kaudu. Üldjuhul satub õhu kaudu väiksem hulk hallitusseeni organismi kui söögiga. [4] Söömisega kaasnev mükotoksiinide mõju tervisele on teada juba keskasjast, kui esines tungalteramürgistus ehk ergotism. Ergotismi põhjustas rukki ja teiste viljaterade saastumine Claviceps purpura’ga. Haiguse põhjustajaks oli ergotamiin, mis hävitab vererakke. Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimisel esines hallutsinatsioone, krampe ja gangreeni. [4] Hallitusseente Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid toodavad mükotoksiine ning nende poolt toodetud toksiinid põhjustavad toidumürgitust. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ega hävine


keetmisel, küpsetamisel või praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast selle  termilist töötlemist. [6] Mükotksiinide sissehingamise tõenäosust on juba raskem kindlaks teha, sest on keeruline välja selgitada kokkupuute aeg ja kogus ning puuduvad ka selle läbiviimiseks sobivad markerid. Bakterite endotoksiinide või seente toksiinide sissehingamisel võib tekkida orgaanilistest tolmudest põhjustatud toksiline sündroom. Selle tunnusteks on äge viirusinfektsioonilaadne seisund koos hingamisteede vaevuste ja palavikuga. See esineb paari tunni jooksul pärast ühekordset suurt kokkupuudet saastunud tolmuga. Üldiselt esineb seda just töökeskkkonnas. [4] Kui inimesel esinevad ja süvenevad mitmesugused terviseprobeelmid just ühes kindlas hoones või ruumis, siis on tegemist ruumiõhu sündroomi ehk haige hoone sündroomiga. Sümptomid tekivad ning süvenevad kindlas hoones viibides ning leevenevad või kaovad hoonest lahkudes. Sellist nähtust seostatakse mitmete keskkonnateguritega, mille kokkupuude on raskesti kindlakstehtav. Mõnedel juhtudel võivad hallitusseened olla selle tekitajateks. Sümptomid on väga erinevad, iseloomulikud on limaskestade ärritus, köha, hingeldamine, ülemiste ja alumiste hingamisteede kahjustused, valud rinnakus, üldine väsimus ja lihasvalud ning peapööritus. Samuti on täheldatud silmade ärritust, ninaverejooksu, nahalööbeid, peavalusid ja peapööritust, mäluhäireid, immuunsüsteemi talitluse häireid, keskendumisraskuseid ja isegi depressiooni. Haige hoone sündroomi seostatakse üldiselt büroohoonetega, aga sarnased sümptomid võivad esineda hallituse olemasolul ka kodus. [4] Niiskus- ja hallituskahjustuste kinnitamiseks pole veel selliseid labori- või muid analüüse, mille kaudu saaks kindlalt kinnitada, et nendest on tingitud hingamisteede probleemid või


muud tervisehädad. Kui eeldatakse, et hoone niiskuskahjustus on seotud terviseprobleemidega, siis tuleb määrata hoone niiskus- ja hallituskahjustuste tase. Tuleb läbi viia vastavad ehituslikud uuringud, sest muul viisil pole võimalik seda kindalks teha. Erinevatest ehitusmaterjaldest, mööblist ja olmetehnikast eralduvad keemilised ühendid võivad samamoodi tekitada ärritusnähte nagu hallitus. Spetsiifilist „haigustekitajat“ on väga raske kindlaks teha. Uute biolagunevate ja keskkonnasõbralike materjalide kasutuselevõtt võib probleemi veelgi suurendada, sest need materjalid võivad meeldima hakata eelkõige just erinevatele mikroorganismidele. [4] Hallitusseend ei põhjusta ainult inimesele terviseprobleeme vaid rikkuvad ka hoone välimust ja kahjustavad materjale, mis sisaldavad paberit, nahka, riidedeid ja tselluloosi. Samuti põhjustavad hallitusseened puidu kiiret niiskumist ning see loob soodsa keskkonna seentele ning suureneb oht puidu mädanemiseks. [2] Selleks, et hallitusseened ei muutuks inimese tervisele ohtlikuks, tuleb teada millised on nende kasvutingimused. Eerinevatele liikidele on kasvuks sobilik erinev veekogus, ideaalne õhuniiskus peaks jääma 70% ja 99% vahele. Kui kütteperioodil kipub õhuniiskus kuiv olema, siis suvel ja sügisel on suhteline õhuniiskus ruumides sageli seente arenguks sobiv. Ka puitu tuleks töödelda kaitsevahendite ja biotsiididega, luues keskkonna, milles on seentel raske kasvada. [4]


Kasutatud kirjandus 1. Puleium OÜ. Pilt, K. (2017) Majavammist. http://majavamm.ee/blogi/hallitusest/ (20.12.2017) 2. Antivamm ehitus. Hallitusest. Hallitus lagundab maja ja on kahjulik tervisele. http://hallitus.ee/hallitusest/ (20.12.2017) 3. Pilt, K. Hallitusseened meie ümber, lk 81-85. http://www.mycology.ee/wp-content/uploads/2017/08/Artikkel.pdf (20.12.2017) 4. Terviseamet. Keskkonnatervis, Hallitus, Hallituse põhjustajad http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/siseohk/hallitus.html (20.12.2017) 5. Pilt, K., Järv, H., Oja, J. Seened meie kodus 1. Mikro- ehk hallitusseened http://www.eestiloodus.ee/artikkel1942_1938.html (20.12.2017) 6. Tervise Arengu Instituut. Toidu kaudu levivad haigused. http://toitumine.ee/toidu-ohutus/toidu-kaudu-levivad-haigused (20.12.2017)