Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikro ja makro testide vastused 1-4 testile". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
monopol, oligopol, kogutulu, turg, diferentseeritud, kartell, elastsus, diskrimineerimine, test1, monopson, omandab, kartellilepe, monopolina, tootmismaht, turgudel, lühiajaliselt, test3, palgatase, tööstusharu, kahanema, käsitlus, nõudlusele, personaalne, elastsuskoefitsient, palgatõus, ajaga, inimkapital, tuletatud, alternatiivkulu, test4Test 1 1. Monopol pakub unikaalset kaupa ÕIGE 2. Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. ÕIGE 3. Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol VALE 4. Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. VALE 5. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt ÕIGE 6. Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa VALE 7. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale ÕIGE 8. Monopson on ainuostja ÕIGE 9. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina ÕIGE 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted VALE Test 2 1. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt õige 2. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Õige 3. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Õige 4
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10
Test 1: täiuslik konkurents Question 1 Punktid: 1/1 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1/1 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1/1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1
Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
a) Õige b) Vale 42. Piirkulu iseloomustab kogukulu suurenemist tootmismahu suurenedes. a) Õige b) Vale 43. Keskmine toodang on kogutoodang ühe tootmissisendi ühiku kohta. a) Õige b) Vale Kasumi maksimeerimine 1. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. a) Õige b) Vale 2. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. a) Õige b) Vale 3. Kasum on ettevõtte kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. a) Õige b) Vale 4. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. a) Õige b) Vale 5. Keskmine tulu iseloomustab kogutulu ühe müüdud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 6. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, siis järelikult on ka kogutulu suurem kui kogukulu. a) Õige b) Vale 7. Ettevõte otsustab lühiajaliselt toota kahjumiga, kui hind ületab keskmist muutuvkulu. a) Õige b) Vale 8
Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna suhteline muutus (%). Seega on nende jagatise (ehk
d) on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. 34. Oletame, et firma püsikulud TFC = 80 ja tal on järgmised muutuvkulud TVC q012345678 TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Arvuta a) firma kogukulud (TC), b) firma püsikulud (TFC), c) keskmised püsikulud (AFC), d) keskmised muutuvkulud (AVC), e) keskmised kogukulud (ATC); f) piirkulud (MC). Tabel seminari all, ei viitsinud siia vedada ja 35.ülesanne ka seal!!! Seminar 4 Täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? AR = D = MR = turuhind 2. Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Põhjendage vastust. Ei tähenda, firma katab täpselt oma kõik kulud ja on kasumi lävel 3. Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiajaliselt, kuna lühiperioodi kulukõver on järsemate languste ja
Kui liberaalse majandusmudeli korral välisturu hinnad on madalamad kui siseturu hinnad, siis osa kaubast: Imporditakse Kui maailmaturu hind on madalam kui siseturu tasakaaluhind suletud majanduse korral, siis majanduse avamise korral võidavad sellest: Tarbijad Kui maailmaturu hind on kõrgem kui siseturu tasakaaluhind suletud majanduse korral, siis majanduse avamise korral võidavad sellest: Tootjad TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täielikult konkureeriva firma kasumit maksimeeriva koguse korral: MR = MC Hind, millega firmal tuleb arvestada täieliku konkurentsi turul on: Vastavuses majandusharu kui terviku nõudlus- ja pakkumiskõveratele. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: See, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab Kas täieliku konkurentsi turul on võimalik hinnadiskriminatsioon Ei ole võimalik
Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida r lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, se lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlu Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hin Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühes
kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi. · Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus. · Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver. · Lahenda! · Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne o Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne
25. Rahvatulu RT: on majandussubjektide poolt tootmisprotsessis teenitud esmaste teguritulude summa; võrdub RKP - (amortisatsioon + kaudsed netomaksud); võrdub palgad + rendid + netointressid + korporatiivsed kasumid + mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 26. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 700 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ning remondiks 200 000 krooni ja mootori kütuse ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28
- Vale Kui monopolistliku konkurentsi tingimustes tulevad turule uued ettevõtted, siis asendub senine turu vorm täiusliku konkurentsi mudeliga. - Vale Monopolistliku konkurentsi (tasakaalu)tingimustes toodavad ettevõtted võimalike madalaimate tootmiskuludega (ATCmin). - Vale Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus? a. monopolistlik konkurents b. monopol c. oligopol d. täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents erineb monopolist selle poolest, et tootmisharus on palju ettevõtteid. Oligopoli puhul eeldame, et keskmise kulu (ATC) joon a. on üldjuhul samasuguse kujuga nagu täiusliku konkurentsi puhul b. on horisontaalne c. alati suureneb tootmismahu kasvades d. alati alaneb tootmismahu kasvades Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus? a. täiuslik konkurents b. monopolistlik konkurents c
Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus- on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseadus- sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Hind
100 A
50 B
Kogus
100 200
Elastne nõudlus E>1 (nõutava koguse muutus>hinna muutus) kaupu võetakse
rohkem kui alanes hind
Võiks langetada hinda-suurem kasum.
Mitte-elastne nõudlus E<1 nõutava koguse muutus
Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda. · Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem. C MC = MR MC = VC + FC VC FC q0 Q · AC keskmine kulu. AC= C / q · Ühiskond on huvitatud, et keskmine kulu oleks minimaalne. ACmin. · Turg ei tee kunagi parimat ühiskonna jaoks. C MC MR AC q0 Q · Ettevõte valib qo, ühiskond soovib q1 · - kasum · = R C = p * q + q * AC · Turupakkumine = individuaalsete pakkumiste summa P tulu on kulust suurem = KASUM MC
4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel.
peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja
Iga subjekt teab oma eesmärki ja oskab leida parima variandi selle saavutamiseks. Eeldatakse ressursside nappust, majanduses osalejad on omavahel konkurendid. Tasakaalulahend, mis parimal võimalikul viisil rahuldab kõiki osalejaid, saavutatakse turu vahendusel. Turuhindade vahendusel toimuv jaotus on teistega võrreldes odavam ja võimaldab ressursse efektiivselt kasutada. Riik paneb paika turu tegutsemise raamistiku, vähemalt seadustega. Kuidas turg tegutseb? A. Smith ,,nähtamatu käsi" kooskõlastab asju. Meie jaoks on nähtamatu käsi turg. Mikroökonoomikat tuntakse ka kui neoklassikalist majandusteooriat. Makroökonoomika tegeleb suurte agregaatidega, nt inflatsioon, raha, tööpuudus. Raskem kirjledada kui mirkoökonoomilisi protsesse. Ühe majapidamise eelarve muutust lihtsam kirjeldada kui tööpuudust riigis. Neoklassikaline koolkond tekkis umbes 1930 aastatel. Majandus kui teadus hakkas arenema umbes 17. sajandil.
Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse ja inflatsiooni, valitsuse kulutuste ja maksustamise, rahvusvahelise kaubanduse ning heaolu jaotumisega ühiskonnas.
Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda inimkapitali ülesehitamisena. 30. Kartell Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Kartell on majanduslik tootjate liit, mille eesmärk on piirata või kaotada konkurentsi ning dikteerida hindu. *Kriminaalõiguslik mõiste, kus majandustegevuses osalevatel äriettevõtete kokkuleppel kaotatakse omavaheline konkurents ja lepitakse kokku seadusevastases monopoolses turuvaldamises. 31. Kasum
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
Asenduskaupade nõudlus- tarbimisvajadust sarnaselt rahuldavad kaubad(nt külakost- sa ei vii ju kallist asja, kui sa sellest ise väga suurt kasu ei saa. Kui leiad sama asja odavamalt, viid ikkagi selle) Täiendkaupade nõudlus- kaubad, mille tarbimine eeldab teatud teise kauba ostmist(autod ja bensiin- kui ostad auto, pead suurendama ka bensiini tarbimist) Nõudmise hinnaelastsus- nääitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise elastsus = % pakkumise muutusest kui hind kasvab 1 %. Ülepakkumine- pakkumine ületab nõudmise Alapakkumine- nõudmine on pakkumisest suurem 5. brutopalk -väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta
programmidele Õigluse ja efektiivsuse vaheline kompromiss Poliitilised diskussioonid keskenduvad tavaliselt mitmesuguste ettepanekute õiglusele, kusjuures kumbki pool väidab, et tema ettepanekud on õiglasemad INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA Informatsiooni asümmeetria – olukord, kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta Sidrunite turg: o Informatsiooni asümmeetria kipub vähendama pakutavate kaupade kvaliteeti o Autosid müüvad need inimesed, kes omavad autosid, mille kvaliteet on alla keskmise o Ostjad teavad, et turul on pigem madala kvaliteediga autod ega ole valmis maksma kõrget hinda o Kuivõrd kasutatud autode hinnad on madalad, siis korralike autode omanikud otsustavad oma autosid kauem hoida
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
Selleks peab ettevõte otsustama: Mida toota ning missugustes kogustes Missugust tootmistehnoloogiat kasutada Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur Mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on kasum (kui tulem ületab kulusid) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid
.......10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..........................................................
annaabi.ee 
