elust religiooni. Kirjutama hakates avastasin, et mul ei olegi kujunenud otseselt oma arvamust religioonist. Selle essee vältel üritan seda kujundada ning need sellega seonduvad asjad enda jaoks selgemaks mõelda. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu
USUNDILOO ESSEE Lugedes artiklit äärmuslikust usuliikumisest, mille liikmed end Ugandas kirikusse sisse põletasid, ei suutnud ma sellist käitumist mõista. Ma ei ole usklik ega kuulu kuhugi sekti, võib-olla seepärast jäävadki nende motiivid mulle veidi arusaamatuks. See ei tähenda absoluutselt, et ma usuliikumiste, äärmuslike või mitte, liikmeid hukka mõistaksin. Üritan olla võimalikult tolerantne inimene. Ent ei saa ka öelda, et ma sellist massisuitsiidi pooldaksin, olgugi, et seda tehakse usu nimel
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.
läved, kus tõenäosus muutub nii kõrgeks või nii madalaks, et me usume, et me enam ei usu, vaid teame - et miski on kindlasti tõde või vale. Usk Jumalasse. Kas usk on kui arvamus? Jah. Aga mis on usk, küsitakse minu käest pidevalt, kui leitakse mind piiblit lugemas? See on kui ma usun midagi, mida ma ei tea. Kui ma tean, siis ma ei usu, siis ma ei pea uskuma, kuna tean seda juba. Paljud ei mõista seda vastust ja siis nad ei usu et ma ise usun. Nad arvavad, et ma põiklen nende kriitikast lihtsalt kõrvale. Kuid nad jätavad mind. Ja kes ei jäta, vaid küsivad veel, siis ma tavaliselt proovin üritada seda veel seletada nõnda, et usk on tugevas mõttes toetuspunkti leidmine väljaspool tõenäosustelge, väljaspool suhtelist, piiratud ökonoomiat, see tähendab et teispool kõike. Ma leian, et puhas usk on see, mis ei usu midagi olevat, vaid lihtsalt usub, see tähendab, et keegi usub millessegi, mida pole. Ma
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.
pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse
Satanismi sümbolid olid informantidele rohkem tuntud kui satanismi rituaalid. Meie ühiskonnas on ka pentagrammi ja numbrit 666 levitatud ja neist on mõningal määral ka räägitud. 10 2.3. Satanisti tüüpiline välimus Me kujutame sataniste üleni mustas ja punases. Kujutletakse, et neil on ilmselt kuri pilk ja kaelas ripub suur pentagrammiga kett, puusadel on ilmselt ketid ja näos needid. Kuid tegelikult, uurides internetis erinevaid lehekülgi ja lugedes foorumitest, selgus, et satanist võib olla kõikjal meie ümber, ilma et ta näitaks välja oma usulist kuuluvust kuidagi oma riietuse või olekuga. Tegemist on usuga, mis lubab olla inimesel see, kes ta tahab, ja ei sea erilisi piiranguid. Tsiteerin Eestis eksisteerivat satanistide ühingut MVO-d (Musta Veenuse Ordu): ,,Ei ole olemas mingit stereotüüpset satanisti, mingit pikajuukselist alati musta kandvat ja mööda süngeid kohti kolavat, black-metal
headele tulemustele), st töötab. Kuid (Bertrand Russell juhtis sellele tähelepanu) arutlegem edasi: usk sellesse, et ta tõesti viib/viis headele tulemustele, on tõene siis, kui see usk, et kindel uskumus viib/viis headele tulemustele, viib headele tulemustele jne lõpmatuseni. Teisisõnu: uskumus on tõene siis, kui see on kasulik. Ent seda, kas konkreetne uskumus on kasulik, ei tea me ju absoluutse kindlusega. Me võime ainult uskuda, et see on kasulik. Uskumus on omakorda tõene siis, kui see on kasulik jne. Toome näiteks kolm esimest uskumust sellisest lõputust uskumuste reast. o Esiteks, ma usun, et see inimene on heatahtlik. o Teiseks, ma usun, et usk sellesse, et see inimene on heatahtlik, on kasulik. (Teisisõnu, ma usun, et esimene uskumus on kasulik.) o Kolmandaks, ma usun, et usk sellesse, et usk sellesse, et see inimene on heatahtlik, on kasulik, on kasulik
Meil on oma kultuur, omad tavad, keeled, usud ja maailmavaated, mis totaalselt erinevad immigrantidega nii sõjaaladelt kui ka Põhja- Aafrikast. Kui mind viidaks Eestist minema näiteks Türgisse, kus ma kuulen iga päev võõrast keelt ning näen ja tunnen võõraid tavasi igapäeva elus, ma ei suudaks seal nii elada. Minu jaoks oleks see lihtsalt kohutav. Juba on Rootsis mitmeid tänavaid ja ka lausa maakondi, kus enam politsei ei tööta kuna Islami religioon on võtnud võimu enda kätte. Ei lubata võtta endale koeri ega müüa alkoholi kuna nende kodumaal oli see ju keelatud. Minu arvates oleks mõtekas immigrante ning sõjapõgenikke aidata kohapeal Süürias, mitte siin Euroopas. Viia telke, toidu- ja veevarusi neile sinna. Mõttetu tuua neid Euroopasse, et siin võtta igalt ühelt sõrmejälg ja vaadata, et nad ikka seadust jälgiks. On ka teada, et enamus põgenikke pole mitte sõjapõgenikud, vaid majanduspõgenikud, kes tulevad
mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1. Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI. 2. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine- olemine on üks perfektsioone, üks täiusi- iga asi eelistab olla ja alati on parem olla kui
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline
Järgmisel laupäevaõhtul olid samad mehed aga jälle tantsijaid vaatamas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas Siis ma sain aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning et inimese ihar iseloom lööb alati välja, ükskõik kui puhastatud või läbipiitsutatud ta Hüvakäeraja religiooni poolt ka poleks" Siiski ei taibanud LaVey tollal, et ta oli teel formuleerima uut religiooni, mis oleks vastujõuks kristlusele ja selle juudi pärandile. See oli tegelikult väga vana religioon, palju vanem, kui kristlus või judaism. Aga seda polnud veel kunagi formuleeritud, sisendatud inimestesse mõtete ja rituaalide kaudu. Just selle rolli sai endale LaVey 20. sajandil. Pärast abiellumist 1951. aastal jättis 21-aastane LaVey maha imelise karnevalimaailm ja hakkas elama vaikset perekonnaelu. Elu keerdkäigud viisid ta lõpuks ametini, mis esmakordselt ta elus ei olnud vastuolus kiriklike tavadega. Temast sai San Francisco politseifotograaf
Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. See tähendab, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Näiteks kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist. Füsioloogilise seisundi rahunemine. vb: Palve, ekstaas, (patu)kahetsus(mis on hea ja õige), lunastus 5. Usulise kogemuse tüpoloogiad. Esimene nendest on metaanalüütiline(eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi ja ilmutuslikke usulisi kogemusi)kinnitavad kogemused viivad jumaliku tõe sügavamale mõistmisele. , mille abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Teine on uurimuspõhine, mille puhul konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse erinevad tüübid. Metaanalüütilise tüpoloogia näiteks
Aga ikkagi on minu vaimus juurdunud üks vana arvamus, et on olemas Jumal, kes on kõikvõimas ja kes on mind loonud niisuguseks, nagu ma olen. Aga kust ma tean, et ta ei ole teinud nii, et ei ole üldse mingit maad, mingit taevast, mingit ulatuvat asja, mingit kuju, mingit suurust, mingit kohta, ja sellegipoolest tundub see kõik mulle olemas olevat täpselt samamoodi nagu nüüdki? Ja isegi nii, et samuti nagu mina mõnikord otsustan, et teised eksivad asjade suhtes, mida nad arvavad väga hästi teadvat, nõnda eksin mina iga kord, kui ma kaks ja kolm kokku liidan, või loendan ruudu külgi või kui võib kujutleda midagi veel lihtsamat? Aga võib-olla Jumal ei ole tahtnud, et ma niiviisi eksiksin. Öeldakse ju, et ta on kõikhea (summe bonus); aga kui see oleks tema headusega vastuolus, et ta oleks mind loonud niisuguseks, et ma alati eksin, siis oleks sellega vastuolus ka sündida lasta, et ma eksin mõnikord: seda viimast ei saa siiski öelda.
tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus Arguse ja hulljulguse vahe vaprus Liigse kitsikuse ja headuse vahe mõõdukus Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2. religioosne eetika ei tule mitte treenida, vaid uskuda. (Augustinus) Tegelikult inimene ise ennast õnnelikuks teha ei saa, vaid Jumal, kui ma usun ja/või armastan. Siis langeb mulle osaks jumalik arm, mis mu õnnelikuks teeb. Vähem õppida, rohkem loota, uskuda, armastada. 3. Romantismi eetika geenius minu seest suunab mind tegema asju, milleks ma olen loodud. Ma pean endas üles leidma jumaliku hääle ja sellele häälele alluma ning vastavalt sellele käituma. ,,Ma ei saanud ise ka aru, mis ma tegin, ma kirjutasin selle meeltesegaduses"
nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid. Ettevõtjana võib mul puudu tulla kannatlikkusest. Mulle ei meeldi oodata ja olen üsna püsimatu ja kärsitu. Kuid usun, et see võib tulla ka minu noorusest. Küll ma ajapikku ja vajadusel kannatlikumaks ja püsivamaks muutun. Kas minust saab ettevõtja? Ettevõtluses osaleb oma elus iga inimene, kuna vähemalt kord elus peab ta midagi ostma või müüma.
veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut
tõsta sellega kui soovist et me käima hakaksime . Ei tegelikult polegi elul midagi viga. Õhtu poole oli mu ema ikka nii armas ja viis mu uusi prille vaatama Instrumentaariumi. Seal ostsin ma kaua endale sobivaid prille, julm aga jh lõpuks leidsingi sobivad. Need pidavat saama homme valmis, kuna järjekorda pole. Ning ma sain soodustust ka kuna olen noor. Nh see reklaam noored löövad hinnad lakke! Kui kui armas ma ikka olen. Ok , see oli ikka pikk päev,ei tea mis teised must homme arvavad ?? *** Ohjah , hommik. Appi ma ju saan täna prillid kätte. Ma rääkisin uudissest Kerlile , tema ütles et prillid teevad inimese koledaks. Ei nh hea sõps ikka. Marko ütles et tema võtab mind sellisena nagu ma olen. Aga kui ma Kairele rääkisin siis ta lihtsalt jõllitas mind juhmilt. Tundub et ta on vist armunud. Ta ütles lihtsalt ei väga tore ja läks . Kahtlane. Pärast kooli oli mu tuju ikka väga hea sest olin täna saanud koolis häid hindeid (kuigi need mulle
" ,,Kooli?" ,,Selleks sai ikka tuldud." ,,Vana Mauruse juurde muidugi? Mujale ei pääse enam sisse." ,,Kes teab, kas sinnagi pääseb," arvas Indrek, keda juba punahabeme jutt hakkas pisut huvitama. ,,Sinna pääseb, kui aga raha on. Rahatagi pääseb. Mauruse juurde pääseb igat kanti ja igal ajal, tule sügisel, jõulus või lihavõttes, ole kaheksane, kaheksateistkümnene või kaheksakümnene. Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad. Olen rahvale kasulikku toitu ja jooki küllalt and, sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme
koikusse kasuka alla pugeda; vanaema ehib ka magama minema. PEREMEES {tõmbab korraks ukse lahti ja vaatab õue). Tuisk ja sadu on järele jäänud, tähed siravad taevas... VANAEMA. Sest vaenelaps endale paiga leidis! Peremees ja perenaine on mõtetes ja vaatavad saiakesi teineteisele otsa. PERENAINE (murelikult). Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan? PEREMEES (kõrvale vaadates). Jah, mis peab saama! Või minagi tean! Mis südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte välja saadad! PERENAINE (vähe aja pärast). Kui leiba oleks! Meil on isegi sööjaid küllalt! PEREMEES. Jah, eks neid ole omajagu! Kui kisuks kevadel kütist ja teeks tüki uut maad juurde?... PERENAINE. Jah, kui teeks - ei tea, mis mõis ütleb! PEREMEES. Mis see mõis! Orjahingekene tuleb juurde. Aga - eks selle üle või nõu pidada, kui uni maetud. Võib-olla paneme kevadel Manni seltsi karja?
Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end
1) väliste sanktsioonidega ( teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine jne) 2) sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistuse piinad) oleneb muidugi kui amoraalne ta tegu on, mõnikord lisanduvad veel sanktsioonid mis on õigusaktidega paika pandud ( vanglakaristus jne) NB! Kui oled uskilik võiksid ka arvestada, et on oht põrgusse sattuda, ning erinevad Jumala poolsed karistused. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Sellepoolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraalset käitumist mingi kindla religiooni järgi peetakse harilikult selle religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid moraali praktikiad ja reegleid ei tuleks samastada usuga. Religiooninormide täitmist tagatakse peamiselt
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vääraks. Olles tõeseks pi
Viimatiste uurimuste põhjal usub maailmas üle 90% inimestest Jumala või mingi kõrgema võimu olemasolu. Miskipärast oodatakse neilt, kes usuvad Jumala olemasolu, et nad tõestaksid, et Ta tõepoolest eksisteerib. Jumal on olemas ja lõpuks teab igaüks, et Ta on olemas. Tõsiasi, et mõned nii agressiivselt püüavad Jumala olemasolu ümber lükata, on pigem argument Tema olemasolu kasuks. Ma arvan, et Jumal on olemas, kuid mitte tõepärasena ja ta eksisteerib vaid siis, kui teda väga uskuda. Jumal a olemasolu on juba vanast ajast püütud tõestada ning erinevad seinamaalingud ja ajalugu näitab, et Jumalad on tõesti kunagi eksisteerinud. Nad võisid olla kui ülimad valitsejad inimeste üle, kuid see on minu arust ebatõenäoline, et nad suutsid end mingil moel kõige eest kaitsta ja nähtamatud olla ning ka terve maailma üle valitseda. Kuigi räägitakse, et Julmal lõi inimese oma näo järgi, siis selles mõttes võib see õige olla, kuna
(paus) Puskinil, igatahes, jäi Tatjana oma mehe juurde. VARENKA: Sellepärast, et Tatjana ei olnud George Sandi lugenud. LJUBOV: Jah! VARENKA: Kuulata oma südant, ükskõik kuhu ta meid juhib! Armastada, kui me võime, ükskõik kes see ka oleks, lasta armastusel ennast juhtida suurema hüvangu poole! LJUBOV: (paus) Aga Sand ei räägi nendest asjadest, mida tahaks teada. VARENKA: Ma räägin sulle, kui sa tahad. LJUBOV: Ei. Noh... räägi siis. VARENKA: Sa pead küsima. LJUBOV: Ma ei oska. VARENKA: Mäletad seda, kui mustlase eesel Betsy koplisse pääses? LJUBOV: Jah! VARENKA: See käib samamoodi, ainult et sa oled selili. LJUBOV: Oh... VARENKA: See ei ole nii suur.
vaim tegeleb ideedega, mis tal on; ja kui hing [soul] hakkab neid tegevusi reflekteerima ja kaaluma [consider], täidavad nad aru teist laadi ideedega, mida poleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Ja need on tajumine, mõtlemine, kahtlemine, uskumine, arutlemine, teadmine, tahtmine, ja kõik meie oma vaimu erinevad toimingud [actings]; ja olles neist teadlikud ning vaadeldes neid iseenda sees, saab meie aru nendest sama aredad ideed nagu me saame kehadelt, mis mõjutavad meie meeli. See ideede allikas asub täielikult igas inimeses eneses, ja kuigi see ei ole meel, sest tal pole midagi pistmist väliste objektidega, on ta meelega väga sarnane ning teda võib piisava õigusega kutsuda seesmiseks meeleks. Et ma aga esimest kutsun aistimiseks, kutsun ma viimast REFLEKSIOONIKS [REFLECTION], sest ta pakub ainult neid ideid, mis vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees
inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid. Seega tundub tema õpetuse käsitlemise valik mõtlemise alguspunktiks adekvaatsena. Töö aluseks on põhiliselt Jungi enese teoloogiateemalised käsitlused. Kuivõrd nendest eesti keeles senini kokkuvõtlik ülevaade puudub, oli valik ühene - töö saab olla vaid neid kirjeldav. Keegi peab esmalt ,,maastiku kaardistama". Alles siis on võimalik hakata sellel ning sellelt edasi orienteeruma. Nii on Jungi hea ja kurja teemat puudutavatele käsitlustele lisatud erinevaid samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma
· Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö mõistuse haardeulatuses peavad olema · Lugedes Cicero "Hortensiust" tekivad tal ratsionaalselt kontrollitavad. filosoofilised huvid. · "Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu · Kõik mis on, on oma olemises ja seisundis hinge sügavus sinu järele!" põhjustatud Jumalast. · Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju. · Jumal on kõrgeim tõde ja kõrgeim väärtus
määratlematu ning ta seisab üle kõige. Ütleb ka, et idee, see sõna, millega luuakse on algusest peale jumala juures ning seega on ta jumala poeg. Uus-Platonism * Platon ise ei loonud mingit süsteemi, vaid lihtsalt kirjutas mõtteid, kuid uus-platonismi puhul loodi ka süsteem. Uus-Platonism on kui religiooni süsteem, mis püüab intelligentselt ühendada religioosset mitmekesisust, püüdes takistada kristluse liigset levikut. -) Kuna Roomas oli selline seadus, et igaüks võib uskuda ükskõik millist jumalat, kuni nad tunnistavad jumalana ka keisrit, kuid kristlased olid need, kes hakkasid vastu keisri kui jumala tunnistamisele. * Uus-Platonistida jaoks on kõik materjaalne negatiivne, kristluse jaoks on vastupidiselt kõik mateeriast loodu hea. * Kristlased ütlesid, et sõnast sai mateeria, mis on hea kuid uus-platonistid ütlesid, et see on õnnetus kui sõnast saab mateeria. * On osad autorid, kes on justkui korraga kristlased ja uus-platonistid ning neist kõige
19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved).
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
See on võimalik. Ja kui tunne tagasi tuli, teda polnud enam. Ta oli päris ja siis teda polnud. KIOKO See on kurb lugu, aga see tuleb hullu mehe suust. IKE Kas ma sind kujutan ette? Sa ju tead, et sa oled tõeline, sõltumata minust. KIOKO Sõltudes sinust. IKE Ma arvan, et sa pead õppima mind endast välja harutama. KIOKO Miks ma peaksin tahtma elada karkassina? IKE Kas sa tõesti usud, et nendest miljarditest inimestest maailmas olen mina ainus, keda sa elu jooksul armastada suudad? KIOKO Ära räägi mulle idiootsusi. Ainult sina oled sina. IKE Aga sa arvad, et ma olen hull. 33 Kioko vaikib. IKE Sa ei usu mind. KIOKO Ühel meist on õigus. Vaikus. KIOKO Mida ma ütelda tahan, Ike. Sa ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
