Jaa n Parts 9.kl ass Mõ niste Kool 01. 02.2008 Metsavenna Talu Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 30 kohalikku inimest, aga viimasel paaril aastal on seda Eestimaa ääreala külastanud mitu tuhat huvilist Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt ja isegi Indiast. Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub
Teine peatükk Uueks võimukandjaks külas sai Mihhail Turban (sõjainvaliid). Samuti asus ametisse uus miilits Peetal Rause (ebameeldiva välimusega mees). Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekanditaat. Ühel päeval jooksis Aadu (kurttumm) ärevalt Ignase juurde püüdes talle midagi seletada. Hilda läks uurima, milles asi võib olla. Selgus, et NKVD mundris mehed ja must kinnine auto seisab Hiie talu õuel. Peagi saabus nende juurde Linda, kes seletas, et tema juures käidi Taavit otsimas. Perenaine Krõõt oli kadunud. Ta oli läinud Matsu tallu sünnitust vastu võtma. Sündis tütar. Usuti, et kuna igas talus on sündinud ainult tütred pole sõda vaja karta. Osvald kõndis metsavahel. Ta märkas Martat, kellesse ta kunagi armunud oli olnud. Hakkas äikesevihma sadama ning koos põgeneti küüni varjule. Marta tunnistas, et ta oleks pidanud nooruses Osvaldiga abielluma. Linda poole asusid elama NKVD mehed. Ta otsustas ise sauna kolida
Teine peatükk Uueks võimukandjaks külas sai Mihhail Turban (sõjainvaliid). Samuti asus ametisse uus miilits Peetal Rause (ebameeldiva välimusega mees). Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekanditaat. Ühel päeval jooksis Aadu (kurttumm) ärevalt Ignase juurde püüdes talle midagi seletada. Hilda läks uurima, milles asi võib olla. Selgus, et NKVD mundris mehed ja must kinnine auto seisab Hiie talu õuel. Peagi saabus nende juurde Linda, kes seletas, et tema juures käidi Taavit otsimas. Perenaine Krõõt oli kadunud. Ta oli läinud Matsu tallu sünnitust vastu võtma. Sündis tütar. Usuti, et kuna igas talus on sündinud ainult tütred pole sõda vaja karta. Osvald kõndis metsavahel. Ta märkas Martat, kellesse ta kunagi armunud oli olnud. Hakkas äikesevihma sadama ning koos põgeneti küüni varjule. Marta tunnistas, et ta oleks pidanud nooruses Osvaldiga abielluma. Linda poole asusid elama NKVD mehed. Ta otsustas ise sauna kolida
nädalat, enne, kui füürer proovidikteerimiseks aega leidis. Dikteerimise järgi kirjutama nõuti mind koos füüreri adjutantuuris teeniva õblukese blondi neiuga. Kirjutamise lõpetanud, pani ta lehed õigesse järjekorda ja ulatas Hitlerile. Hitler jäi väga rahule. Ühtegi teist ta ei eksamineerinud ja kuulutas Junge oma sekretäriks. Oma uuest ulualusest Junge rõõmu ei tundnud. See oli pime ja väheste akendega. Parem oli magada tööruumis oleval sofal. 22 aastane Junge, kes oli poliitikas küll võhik, kuid pidas nii erakordset tööpakkumist väga põnevaks. Kui vähesed puhkusenädalad välja arvata, siis oli Junge Hitleriga väga tihedas koostöös. 2.1. Hitlerile oli tema koeraga tegelemine parim lõõgastus. Tal oli punkris ka teenrid. Viimased äratasid Hitlerit hommikuti ning jagasid ka värskeid uudiseid. Teener koostas menüü, määras söögiajad, juhatas köögipersonali ja kandis toidu lauale.
(Novotserkask vabrikutööliste streigid töötingimuste paranemiseks); · Konflikt intelligentsiga - Hrustsov arvas kõike teadvat, eriti kunstist, seda kasutas ära vana kaardivägi - sunnitud lahkumine 1964(tagandati ainukesena); Pealmised põhjused: reformid paljudele liikmetele vastuvõetamatud, välispoliitilised möödalaskmised, häiris kõrgete ametikohtade ajalisus. sunniti lahkuma, vanaduspõlves kirjutas memuaare.. · Tähtsus :püüdis reziimi parandada, majanduslikku olukorda parandada; · Halb: kommunist, demokraatia vastu, riik peab jõudma kommunismi 1980ndaks aastaks. 3. 1965-1969 · Breznev NLKP1 sekretär - uudismaade eestvedaja, parteiline haridus, II ms osalenud; · Majandusreformid Kossõgim: seni arendatud ekstensiivselt (kvantiteet) nüüd taheti intensiivsele üle minna jäi pooleli ja Kossõgim tagandati;
Metsavendlus Koos okupatsiooni taastumisega algas Eestis vastupanuliikumine, mis oli osa kogu Ida-Euroopas toimunud tosina-aastasest (19441956) Nõukogude-vastasest partisanisõjast. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956 kokku 1400015000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud. Metsavennad ei saanud välisabi, kogu nende vastupanu rajanes elanikkonna toetusele. Elanikkonna toetuse tõttu ei saavutanud okupandid vaatamata ulatuslikule terrorile võitluses metsavendadega pikki aastaid otsustavat edu. Maapiirkondades oli tegelik võim sageli metsavendade käes ning see tekitas osades inimestes hirmu. ,,Elasime perekonnaga 1951. aaastal Parika raba ääres, kus peitsid end metsavennad. Ühel ööl tapeti mees ja naine ühes majas metsavendade poolt
Punaarmeele vastuhakkamine ja üle lahe minek. Keskpunktiks on peategelase seiklused ja läbielamised Nõukogude Liidu valitsemise ajal. Viirlaiu teoste põhiteemaks ongi metsavendlus ja lahingud Punaarmeega. Tegelaste jagunemine gruppidesse Teoses on kaks põhigruppi: venelased ja eestlased. Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard
kuupäevaks võib lugeda 20. jaanuari 1944 , kui jõuti Narva alla. Aasta lõpuks väljakujunenud Eesti NSV võimustruktuur püsis väiksemate muudatustega põhimõtteliselt nõukogude võimu lõpuni. Taas algas vägivald. Palju inimesi tapeti või arreteeriti ja saadeti Siberisse. 9 1949. AASTA KÜÜDITAMINE 25. märtsil 1949. aastal toimus suur massiküüditamine. Siberisse taheti saata kõik kulakud (kulakuteks nimetati jõukamaid talupoegi), sakslaste abistajad, metsavennad, metsavendade abistajad. Ette oli antud arv, kui palju inimesi tuleb küüditada. Kuna paljudel meestel õnnestus end varjata, viidi nende asemel ära rohkem naisi, lapsi ja vanureid, keda oli kergekätte saada. Küüditati kaks korda rohkem inimesi kui 1941. aastal. Küüditamine murdis talupidajate vastupanu. Kartes uut küüditamist, hakkasid talupojad kolhoosidesse astuma tervete külade ja valdade kaupa. Vaibus ka metsavendade
HEESKA Kes sul käskis metsa minna? HIRMUS ANTS Mida? HEESKA Ei midagi. HIRMUS ANTS Tead, Johannes… Ah, kurat… HEESKA No mis? HIRMUS ANTS Ei midagi. HEESKA Mida sa kurat mölised mu venna pärast? Ega ta ise punaväkke ei läinud. Ise tõmbasid saksa sõjaväest minema ja arvad, et nad sulle halastavad. HIRMUS ANTS Ma tulin ära, jah. Kurat, ega ma Saksamaa eest sõdinud! HEESKA Kelle eest siis? HIRMUS ANTS Sinu, minu, meie eest! Mida sa tahad? HEESKA Ma tahan rahulikult magada ja hommikul ärgata ja õunapuu alla kusele minna ja ma tahan su õe endale naiseks võtta ja ma tahan lapsi ja ma tahan et mu isa ja ema saaks rahulikult pärna all surra ja ma tahan et sa metsast välja tuleks ja ma tahan saunas suga viina võtta ja ma tahan grammofoni ja ma tahan, kurat, mesilase käest nõelata saada, kui ma tikreid nopin, ja ma tahan… HIRMUS ANTS Aga sa ei saa ju. HEESKA Jah, ei saa jah, sest sa oled metsas, keerad kogu meie elu perse. HIRMUS ANTS Ei, mina ei keera.
Põlu alla langesid ka senised tähtsamad pühad nagu jõulud, lihavõtted ja isegi jaanipäev. (Ibid.) Tuleb rõhutada, et inimeste käitumist stalinlike nõuete rägastikus seiras tõeline surmahirm. 1949. aasta märtsiküüditamine ja peatselt järgnenud nn. kodanlike natsionalistide represseerimise kampaania olid argumendid, millega tuli arvestada. Öeldu ei tähenda, et igapäevaelu oleks tähendanud pidevat masendusseisundit. Tehti sporti, käidi kinos ja teatris, toimusid meelelahutusüritused. (Ibid.) 1.5. Sulaaeg (1953-1964) 1953. aasta 5. märtsil lõppes Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini maine teekond. Stalini surm tõi endaga kaasa küllaltki pika võimuvõitluse, ja ei olnud selge, kes ja missuguse kriteeriumi alusel on pädev otsustama tema mantlipärija küsimuse. Selge oli üksnes, et see ei saa olla rahvas. 7. märtsil 1953 valis Nõukogude Kommunistlik Partei uueks juhiks Nikita Hrustsovi. (Pajur et al
Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunudtsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik)
10 Lugu: Noorpõlves oli tal tüli Maxiga, sest tal olid tõuvasikad, kes pärinesid Maxi üle maakonna kuulsast pullist. Selle eest sai ta Maxilt külasimmanil kõrvakiilu, mida ta tagasi ei tasunudki. Talunikuna oli tal kaheksa hektarit maad, mis asusid Kännumäe ja riigimetsa vahel. Pidas loomi. Kui sõda läbi sai, kutsuti ta vallamajja tööle. Ta hakkas normiteateid viima. Hugot ei sallitud tema ameti pärast. Ühel ööl tulid metsavennad ja koputasid tema aknale. Kuna Hugo oli vintpüssi vallamajja unustanud, ei saanud ta end kuidagi kaitsta ning ta tapeti. Surmapõhjus: tapetud metsavendade poolt 4.22. Magda Tuvike Sünnikoht: Harala Olemus: isatütar, sest on mitu korda isa maininud; Unenägu: Sarlakpunane surm tuli suurteed mööda, puhus aias valgetele roosidele ja pomises: "Ei ole...". Perekond: isa Surmapõhjus: Arvatavasti suri sarlakite tõttu. 4.23. Aare Lemvalts Sünnikoht: Harala Amet: komsomolikomitee asjamees
Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini evolutsiooni teooriast, sotsiaalsetest probleemidest. Hakati väljaandma ajalehte nimega "Rahvalõbu", mis tutvustas teadust rahvale. Aastal 1903 hakkas ilmuma ajaleht "Uudised", kõige radikaalsem ajaleht enne revolutsiooni. 1905. aasta revolutsioon: Revolutsiooni põhjused ja puhkemine: a revolutsioon puhkes Eestis tänu revolutsioonile, mis puhkes Venemaal
Kuni 1940. aasta lõpuni kadus teadmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endise vabariigi poliitiline eliit. Nende seas ka Konstantin Päts ja Laidoner peredega. SUVESÕDA Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti piiri ning, siis 7. Juulil ületasid Eesti piiri. Seejärel koondus Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale, mis oli muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa ka metsavennad. Nad hoidsid üsna omaette ja olid kehva relvastusega. Metsavendade vastasteks olid NKVD väeosad ning Hävituspataljonid. Viimased olid eriti karmid, sest seda pataljoni tunti väga metsikuna. Nad purustasid pea kõike, mis teele jäi. 2. Repressioonid Vene okupatsiooni ajal Nõukogude vägivallapoliitika oli väga mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide alla. Juba 1944. aastal algasid eestis Saksa okupatsiooni toetajate massilised arreteerimised
ning kargaksid üksteisele kallale. Nii oleks lihtsam ja etem kui seal, kus täiesti valed inimesed üksteisega sõdivad. Seda arvas Kropp. Mõnuledes ja meenutades plahvatas Kropp korraga naerma ja ütles: “Ümberistumine Löhnes.“ See oli nende jupijumala armastatuim mäng. Löhne on raudteesõlm. Selleks, et puhkuseleminejad ära ei eksiks, harjutas Himmelstoss meeskonnaruumis ümberistumist. Nad pidid selgeks õppima, et Löhnes pääseb tunneli kaudu ühelt rongilt teisele. Voodid kujutasid tunnelit ja igaüks seadis end oma voodi vasakule poole. Seejärel andis Himmelstoss käsu: „Löhnes ümber istuda!“ ja nad ronisid kiirelt voodi alt läbi teisele poole. Seda harjutasid nad tundide kaupa. Kat arvas Himmelstossist ja ta võimust: „Vaat kui sa õpetad koera kartuleid sööma ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni sellest kinni, sest see on tal loomuses. Ja kui sa inimesele tsipake võimu annad siis ta napsab ka sellest kinni.“ Tjaden
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajan
Täpne tõlge, kuidas kindlat sõna tuleb õigesti tõlkida. Hiljem lisandus partei uurimise ülesanne. 1980ndatel institutsioonis oli 51 töötajat. 1947-1948, Ivan Käbin esimene parteiajaloo instituudi juht. Joosep Saat, 1948-1956, uuris kuidas 1917 enamlaste pööre võttis aset Eestis. Aleksander Panksejev, 1960-1984, kõige kauem olnud parteiajaloo instituudi juht, pani lõplikult paika ENSV parteiajaloo uurimise. Kõrgkoolide partei ajaloo ja teadusliku kommunismi kateedrid: Uue reziimi omaste ainete lisamine, mis toetas sovietseerimis protsessi. Tähtsaim aine oli marksismi teooria alused, mida hiljem hakati kutsuma NLK ajalooks. Ülevaade NLK loomisest, tegevustest, liikmetest läbi aja. Hiljem sinna lisandus stalinism. Aine oli ettenähtud kõigile kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele."Marksismi leninismi kateeder", hiljem NLKP kateeder. Oli võimatu lõpetada kõrgkooli/ülikooli ilma soorimata seda ainet. Õpetati seda ainet esimesel ja teisel kursusel
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka ajalisi nihkeid üleliidulist
Suitsupiir oli toas kuni 1,5 m kõrgusel. Rehetoa ümber olid kahekordsed seinad sooja hoidmiseks, jättes ruumi välisvalguseta. Paiguti oli rehitoa ette jäetud lahtine ulualune, mispuhul esiseina võis teha väikese pajaakna. Kui 19.saj tulid klaasaknad, tuli sageli võtta välissein maha. Liigtuba madalam toaosa, mille puhul oli kõrvaldatud välisseina kõrguselt rehetoa enda esi- või tagasein või mõlemad, milleg tuba avardus ja lagi kujunes astmeliseks (selleks, et akent panna). Lõuna-Eestis vastu Läti piiri, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal ehitati rehetuba ja rehealune ühelaiused ja teineteise kõrvale, seinad olid ühekõrgused. Seega rehetoa esisein jäi ühtlasi välisseinaks, kuhu sai teha akna. Sellisel juhul käis sissekäimine rehealuse kaudu. Sellisel juhul oli Hiiumaal ja paiguti Lääne-Saaremaal tema nimetuseks koda ning Kagu-Eestis seenine. Rehialune oli majandusruum. Seal peksti reht ja tuulati vilja
o Üks arvamus oli, et surnu hing läks putukatesse ning seetõttu oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nagu mardikad, ämblikud, sipelgad jne. o Teine ning levinum arvamus oli see, et hing jätkas elu lihtsalt oma uues ,,kodus" hiies või kalmistul. · Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis ka matmiskombestik o Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. · Käidi ka haudade peal nö. Mälestussööminguid pidamas. · Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. · Hingede ajal jäeti hingedele laua peale parimaid toite-jooke, et hinge kostitada. · Hingede ärasaatmisel köeti neile ka saun ning pandi neile valmis vesi, seep ja viht. SUHTUMINE LOODUSESSE · Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega · Inimesed pidid ennast üheks osaks loodusest ja arvasid, et kõikidel asjadel looduses on ka oma
Tekkis ja muutus auväärseks sepa amet, eriti hinnatud olid relvasepad. Osa meistreid spetsialiseerus ehete valmistamisele. Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja järelkuivatada, sest siinsetel laiuskraadidel ei saa vili tihti looduslikult küpseks. Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Kaitseks välisvaenlaste vastu olid kihelkonnad liitunud 5 maakondadeks
7. oktoobril lasid nad naisvangide sissetoodud lõhkeainetega õhku krematooriumi IV. Teadaolevatel andmetel ei tulnud sellest ülestõusust keegi elusana välja. Varsti pärast seda andis SS-i juht Himmler käsu allesjäänud gaasikambrid lahti monteerida ja hävitada. (Bruchfeld ja Levine 2003:70) 3.6 Kodanike vastupanu Saksamaal Kuigi natslik Saksamaa oli totalitaarne riik, oli saksa kodanikel palju võimalusi vastupanu osutamiseks. Passiivsed vastupanijad-neid, kes ostustasid reziimi ja selle kuritegusid mitte toetada- ei karistatud. Gestaapo karmi kätt said tunda ainult aktiivsed vastupanijad. Tõhus terrori külvamine sai teoks kümnete tuhandete sakslaste aktiivse toetuse tõttu. Abiliste ja pealekaebajateta oleks gestaapo olnud hambutu. Kui palju keskmine saksa kodanik juutide massilisest hukkamisest teadis, jääb ebaselgeks. Üldiselt oli informatsioon lihtsate inimeste hulgas küllalt levinud. Protesteerisid aga väga vähesed.
jälgimine ja kontrollimine ning luurete korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine jne. Julgeolekutöötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Nõukogude võimu põlistamisele aitas oluliselt kaasa ka Eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas liiduvabariigi kontrollimisel ning kohalike juhtide ohjamisel erinevaid meetodeid: ÜK(b)P KK Eesti büroo, sekretäri intstitutsioon, parteilised otsused ja valvsate kodanike pealekaebamine. *Poliitika Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
Hiie oli nüüd suurem, kuid isa teda kampa ei lubanud, Tambet oli iidsetes kommetes kinni ega andnud aru, et toimunud on muutused, Hiiet kurnati tööga, sunniti vägisi hundipiima jooma, mis talle vastu hakkas, Ülgas võeti appi, Hiiet piinati erinevate jälkide meetodite ja loitsudega, et ta piima jooma hakkaks, kuid asjatult, lõpuks tüdines hiietark ja valetas, et Hiie hakkab piima jooma 10 aasta pärast, osaliselt päästis see Hiie elu - Leemet jätkas visalt õpinguid onu juures, käidi koos metsas ringi vanu tühje onne ja sealseid asju vaatamas, kohati ka elus inimesi – rauku – kellega juttu vesteti, Leemet päris neilt Põhja Konna kohta, sai teada, et teda on võimalik leida valvurite abil, kellel on vastav võti, kuid keegi ei teadnud, kes valvuriteks on, oli müüt, et suvisel pööripäeval puhkeb õitsele sõnajalg ja see ongi võtmeks (PS! sõnajalad ei õitse), Vootele neid jutte ei uskunud, pidas neid lihtsalt
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Le
SOTSIAALNE KIHISTUMINE Mõisahärrast sai suurettevõtja, talupojast väikeettevõtja. Mõisates põhitöötajad olid moonakad- perekond, kellega sõlmiti leping. Tegid tööd mõisale ja said selle eest tasuks eeskätt moona. Suur osa palgast saadi moonas, toit, riided jms. Said tasuta korteri ja kütte. Olid olemas moonamajad. Kandimehed- pidid töötama maa eest. Kandimehed pidid mõisa antud maatükist end ära toita. Päevilised- töötati päevatasu eest. Käidi hooaja töödel. Põhiseltskond olid vabadikud, see seltskond kellel oli kuskil ääremaadel väike hurtsik, maad vähe. Rahvuse ja rahvusluse mõisted Natio. Päritolu ja seisukoht käisid nagu koos. 18 sajandil. Rõhutati erisusele. Keskajal oli arvamuse ja päritolu ühtsus. Tänapäeval on rahvuse määratlemisel 2 koolkonda, kes omavahel vaidlevad. Esimene püüab rahvust defineerida mingite omaduste kaudu. Ja teine omaduste
Nõukogude autorite loomingut kinodes ja teatrites. Hakati sulgema Eesti meelseid seltse. Inimesi vangistati ja hukati. Juuni küüditamisel viidi Siberisse päris palju eestlasi. Mehed lasti maha, ümberasumisele jõudsid naised ja lapsed. 8283 lugeda KODUS!! Suvesõda 1941 aasta suve alguses toimus Suvesõda, mis endast kujutas Saksa ja Vene vägede lahinguid Eesti pinnal. Nõukogude vägede vastu sõdisid ka metsavennad. Mehi sundis metsa minema küüditamine. 22. juunil puhkes sõda saksa ja vene vahel. NSVL oli kasutati Eestis asuvad Punaarmee väed, kuid ka hävituspataljonid eestkätt vabatahtlikest miilitsatest ja sundvärvatutest koosnevad üksused. Pidid võitlema PõhjaEesti metsavendade ja nende toetajatega. LõunaEestis olid juba sakslased. Kasutasid põletatud maa taktikat (kõik, mis ette
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. T
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S
nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. Küll ei pannud ta kätt ette, kui keegi läks moonatretile mõne naabri aita või sahvrisse.“ (lk. 12). Reinul oli kindel suhtumine, kõik mis oli seotud mõisaga talle ei meeldinud. „See ei üllatanud kedagi, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, ning kuna kirikuõpetaja paruniga seotud oli ja sageli häärberit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
