Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks, vaatamiseks ja analüüsimiseks
SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................2 1.METSANDUS..........................................................................................................................3 1.1Metsandus ja GIS................................................................................................................3 1.2 Kaugseire metsanduses......................................................................................................3 2.MAAVARAD............................................................................................................................5 2.1 Uurimine ja planeerimine..................................................................................................5 2.2 Kaevandamine..............................................................................................................
1. Looduslikud positiivsed eeldused hankivate majandusharudega tegelemiseks on: a. Pikk rannikuala, pääse merele. b. Pole palju metsa- lagedat ala, kuhu põllumaad rajada. c. Tähtsamad kalapüügipiirkonnad on ka ümber terve Suurbritannia. ….. 2. Looduslikud negatiivsed eeldused hankivate majandusharudega tegelemiseks on: a. Väheviljakad mullad. b. Üsnagi vähe metsa (metsanduses halb) c. Külm kliima(vegetatsiooni periood lühike) …… 3. Milliste näitajate põhjal Saad väita, et riik on kõrge arengutasemega/madalama arengutasemega? a. Suudab sisse importida väga palju töödeldud materjali metsanduses b. Kõrge kalandus c. Suudab sisse importida suurtes kogustes liha ja veini. …. 4. Anna hinnang hankivate majandusharude „kohale“ riigis. Põhjenda.
väljatöötatud ning kergesti järgitav tehnoloogia. negatiivsed-kuna shampinjoni kasvatamine omab pikki traditsioone on siin ka konkurents kõige tugevam ning turustamine suhteliselt komplitseeritud. Läbilöögi eelduseks saab olla orinteeritus kohalikule ja lähinaabrite turgudele. Austerservik: positiivsed: eelisteks on tema vähenõudlikkus substraadi suhtes, mis võimaldab tulusalt ära kasutada igasuguseid põllumajanduses ja metsanduses tekkivaid jääkprodukte põhust kuni saepuruni, palju väiksem vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele kui sampinjonil ning temakuulumine tervislike toitude hulka. negatiivsed: austerserviku kasvatamisel tuleb aga arvestada seene vajadusega lisavalguse järele viljumisperioodil, mis teeb tema tootmise sampinjoniga võrreldes energiamahukamaks. 2. Milliseid soovitusi Te jagaksite seenekasvatuse alustajale, kes on huvitatud seenekasvatusest kui tuluallikast
erinevate kaitsereziimidega metsad. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas, metsanduses on Eestis 50 000 töökohta ja ekspordist moodustab metsanud 14 %. Viimastel aastatel on puidukasutuse maht vähenenud, ettevõtluses loodud lisandväärtus aga Suurenenud - 1 tihumeetri puidu töötlemisega saadakse 670 kr lisandväärtust ja 220 kr maksutulu. KOKKUVÕTE Põllimajandus, kalandus ja metsandus on n.ö traditsioonilised Eesti asjad, eestlased on maarahvas ja need alad on meile aastasadu omased olnud. Tänapäeval on nende osatähtsus
niidistik on üraskile toiduks. ● Seened võivad elada sümbioosis ka mitmesuguste putukatega. Taimede ja puude parasiidid ● Seeneriigis leidub palju parasiite, kes põhjustavad haigusi nii taimedele, loomadele kui ka inimestele. ● Paljud parasiitseened elavad suurema osa elust ilma, et põhjustaks peremehele haigust. ● Seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid sellega tekitavad suurt kahju põllumajanduses, aianduses ja metsanduses. ● Parasiidid toituvad surnud peremeesorganismist. Inimeste ja loomade parasiidid ● Tavaliselt esineb kõigi inimeste suus pärmseeni, mis lagundavad toiduks toidujääke. ● Beebidel võivad need vohama hakata ja moodustada soori, mis põhjustab lapsel ebamugavustunnet ja imetaval emal piimanäärmete põletikku. ● sageli põhjustavad mitmesugused mikroskoopilised seened loomadel ja inimestel nahahaigusi. ● Väga kerge on nakatuda jalanahka ja -küüsi kajustavate seentega, nt
asuvat pühapaika e. hiit. ELFi põhilisteks tegevusteks Eesti metsades on: teadmistepõhiste säästva metsanduse printsiipide viimine Eesti metsapoliitikasse ja vastavasse seadusandlusse, koostöös erametsaomanikega säästliku metsamajandamise edendamine; koostöö metsafirmadega läbipaistva metsandussektori nimel; Koostöö RMK-ga säästva metsanduse põhimõtete rakendamiseks riigimetsas; väärtuslike metsade inventeerimine; Eesti metsanduses ja metsadekaitsega seonduva jälgimine ja probleemidele tähelepanu juhtimine.
tootmiseks sadu aastaid. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad moodustavad väikese osa- 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 10 Metsamajandus · Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud. · Seal jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi. · Olemas olevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajadusi. · Ainukeseks probleemiks võib lugeda metsa aeglast kasvu.
Endine raha (mark) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja poliitika üritused mitte provotseerida Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks globaliseerunud riik. Tähtsaimad majandusharud on puidu ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKTst. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Keeled Soome keel Rootsi keel ( 5,4% rahvast ) Saami keel ( riigi põhjaosas ) Enamus soomlasi valdab ka inglise keelt Sagedane on ka saksa ja prantsuse keele oskus. Usk Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ( 76,4% ) Soome Õigeusu Kirikusse ( 1,1% ) Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. Soome kaart Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. Umbes 79% majandatavatest metsadest omavad eraisikud. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad, mis vastad riigimetsale, moodustavad väikese osa 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 12% avalike metsade alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsamajandust peetakse väga tähtsaks, eriti piirialade asustuse säilitamisel ning töökohtade kindlustamisel riigi äärealade elanikele. 10 Metsamajandus
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad).
1. GEODEESIA Geomaatika Geodeesia ( kr. - Maa jagamine ) on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti Maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustel, sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja mujal. 5 Kumera pinna kujutamine tasapinnal 6 Tagasi 1.1.GEODEESIA HARUD A) Füüsiline maapind
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis ka alepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad).
Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(ehk Getod), kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus(esineb arengumaades) 2007a. Oli Eestis 47 linna, igaühes yle 1000 elaniku. Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik asula elanikke töötab põllumajanduses,metsanduses ja kalanduses. 2)linnalised asulad-linnad, alevid,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse harude,,,,agraarajastul-linnad asusid veekogude ääres ning olid piiratud müüridega. Linnakeskus paiknes looduslikul alal.hiljem linnad kasvasid ümruskonna küladega kokku. Linnastumisega kaasneblinnarahvastiku osakaalu suurenemine. Inimesi võib tulla nii palju, et pole enam neid ksukile paigutada. Linnastumine kiire-
Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubavahetusel on tähtis koht ja eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003- 2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta
eluprotsessidele. Ehitusmaterjalid aitavad kaasa radioaktiivsele reostusele läbi nende tootmiseks vajaliku energia saamisega tuumaenergiast. Mõnede materjalide kasutamisega võib eralduda väike kogus radioaktiivse radoon gaasi. Mõned materjalid on head elektrit juhtivad ained ja võivad tugevdada madalsageduslikke magnetvälju ehitises. Radioaktiivne kiirgus võib põhjustada vähki. Geneetiline reostus Geneetiliselt manipuleeritud taimede liigid on praegu kasutamisel põllunduses ja metsanduses, et suurendada toodangut ning parandada vastupidavust külmale, hallitusele ja putukatele. Eesmärgid on sageli keskkonnaalaselt põhjendatud. Aga seda peab siiski pidama riskantseks. Me teame, et iga geneetiline muudatus, mis tehakse looduslikes liikides, et anda neile paremuse kaitses, mõjub ka liikide keskkonnas. http://mivana.emu.ee/255839
koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosüntees Mulla teke Kliima kujundamine. CO₂ sidumine, sademete hulga säilitamine, õhuniiskuse reguleerimine, temperatuuri reguleerimine Rannikualade puhver Erosiooni vähendamine Inimesele: põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, tööstustoorainena, tervise säilitamiseks, keskkonna puhastamiseks Liikide väljasuremine Fooniline väljasuremine – ühed liigid surevad välja, uued liigid tekivad juurde Väljasuremise põhjused: Suur kasv N…. Aeglane, raskendatud sigimine N… Kitsas ökoloogiline amplituut (toidu, vee soolsuse, happelisuse suhtes jne.) N… Kitsas levila N… Inimtegur N… Massiline väljasuremine (5+1?) – välja sureb kuni 75%
kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Tähtsaim tööstusala Soomes ongi läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega.Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid
rasv- 131 tuh t. Hollandist ekpordtakse: Kartul Õlu Sibulad Külmutatud kartulid Sojauba Palmõli Hollandisse imporditakse: Nisu Sojauba Mais Oder Palmõli Probleem on see, et mullad pole viljakad. b) metsandust (mitu ha on metsa; mis metsatüübid esinevad, kui mitu, siis millist neist on kõige rohkem. Milliseid metsatooteid eksporditakse/imporditakse. Probleemid sinu riigi metsanduses( keskkonna- ja looduskaitse aspekt Metsade pindala on 350 ha ehk 10, 3%.Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud.10% pindalast on kaetud istutatud männi- ning paplisaludega. Need on ametivõimude erilise kaitse ja kontrolli all. Vabas looduses elab küülikuid ja teisi närilisi, kuid suuremaid imetajaid, nagu hirvi, kohtab vaid parkides. Probleem on, et algne taimestik on väikese maa tiheda asustuse tõttu peaegu hävinud.
materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb võimaldada sellisel viisil, et muud väärtused ja hüved ei kannataks. Säästev metsade majandamine toob mitmekülgset kasu ja metsas tuleb näha majandusliku tulu kõrval ka muud, nagu näiteks: - mets, kui kooslus - looduskaitseala - mets, kui puhkekoht (loodusturism). Loodussõbralikult ja targalt majandatud metsa väärtus võib olla kõrgem. Ka metsanduses on tänapäeval terves maailmas, nagu ka kõige muu puhul võetud suund kvaliteedile. Säästva metsamajanduse juurutamiseks on loodud ja võetud kasutusse keskkonnasertifitseerimise süsteemid, millede alusel väljastatud sertifikaadid võimaldavad tarbijale kindlustunnet, et tema ostetud toode pärineb metsast, mida majandatakse säästvalt. Metsast stabiilse tulu saamiseks on mõistlik metsa majandada säästvalt ja looduslähedaselt.
Pane kirja kolm Eesti turismi arengut toetavad olemasolevad või ettevalmistamisel olevad arengukavad. 1. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (koostamisel)on suunatud Eesti põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmisele, keskkonna ja paikkonna parandamisele, maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamisele, võttes arvesse Eesti maaelu omanäolisust. Põllumajanduses ja metsanduses tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse mitmekesistamisel omab turism jätkuvalt olulist rolli, säilitades ja luues töökohti. 2. Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni kasvustrateegia 2014–2020 peab silmas kolme sihti: Eesti ettevõtted teenivad rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodetest ja teenustest, ettevõtjad on pädevad, hästi juhitud ja efektiivsed ning Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud, uuendusmeelne ja ettevõtlik
üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva. Majandus Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Keel Enamik Soome elanikke (90%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,4%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi ja saami keeltel (Lapi maakonna mõnes vallas) on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Sagedane on ka saksa, prantsuse ja rootsi keele oskus, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt.
Hõive Umbes 59% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud umbes 35% töötajaist ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Põllumajanduses on töö leidnud umbes 4% töötajaist, mis on üks väiksemaid suhtarve Euroopas, seda eriti siirdemajanduste seas. Töötlevas tööstuses on 18% tegevad kergetööstuses ning enam kui viiendik metsa-ja paberitööstuses, lisaks on toiduainetetööstuses hõivatud 15%, metallitööstuses 10% ja erinevates masinaehituse harudes enam kui 17% töölistest. 90% Eesti töötajaist on palgatöölised, üksikettevõtjate osakaal on 6% ning
Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Eestis on kaitsemetsadel muuhulgas järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. tänapäeval on metsa juurdekasv Eestis suurenenud tänu metsistuvatele põldudele ja karjamaadele Kuigi meie Kuigi meie metsanduses on mõningaid probleeme, võib kokkuvõtteks väita, et Eesti metsandus on võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega säästev ja keskkonnasõbralik LAHENDUS · Esimene lihtne võimalus metsade hävimise peatamisele kaasa aidata on vähendada paberitoodete tarbimist ja eelistada vähempakendatud ning korduvkasutatavaid tooteid (nt klaaspudelid tetrapakkide asemel)
Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas, et
Ajaloodokumentides on maakategooriaid mainitud väga harva, sest mets oli kui looduse loomulik osa. Rohkem eraldati metsamaad ja muud maad stepialadel. Esimesed seadusandlikud aktid pärinevad kümnenda sajandi algusest. Omandi õigusest ja piiridest hakati rääkima 11. sajandi alguses, kui omandi hulka hakati arvama ka metsa ja muud maid. Tehti seda märkimise teel puudele puudele kividele. Esimene kirjalik seadusandlik akt, mis on säilinud pärineb 1134. aastast. Teine periood metsanduses tõi kaasa olulise seadusandliku arengu, nimelt võis metsamaid hakata pärandama oma teistele inimestele edasi. 1485 aastal andis vürst Ivan III välja akti, millega keelati kloostri metsade avalik kasutamine. Ei keelatud mitte ainult metsaraiet vaid ka muid kasutusvõimalusi. 1551 aastal kiideti nn ,,100 artikli nõukogu" poolt heaks uus koodeks, mis sisaldas kõige muu hulgas ka metsade regulatsioone.
Mehhikos on aastajati niisked metsad ja rohtlad. Mehhikos on ka arvukalt vulkaane. Tänu vulkaanidele, on sealsed alad viljakamad. Tasane pinnamood on kõige parem põlluhairimiseks. Selle jaoks ei ole vaja muid abiõusid, nagu on vaja mägistel aladel. Mägistel aladel on üsna külm, sest mäetipud on jäätunud ja lumised, mis tõttu on väga raske selles piirkonnas midagi kasvatada. Samuti on ka raske kasvatada kõrbe- ja poolkõrbealadel. Seal kastetakse mulda. Metsanduses kasutatakse ära vihmametsade puid, sellest on olnud ka suuremad keskkonnaprobleemid vihmametsasukatele. Muld Mehhiko muld on üsnagi viljakas. Mehhikos on hallid pruunmullad, soomullad ja vihmametsa ferralliitmullad. Mullad on küll viljakad, kui troopilistel aladel, kus sajab aastas palju, uhutakse muldadest toitained ära. Põhjaosas, on muld pehme ja seetõttu tuleb seda kaitsa. Kuna kuivemal alal on muld väga kuiv, siis tuleb seda kunstlikult kasta
5.Mis on biotõrje?Näited? Taimekahjurite hävitamine, nende paljunemise ja leviku pidurdamine teiste organismidega või nende toodetud toksiididega. Seen seene vastu: juuremädaniku vastu lastakse ROTSTOPi, mis sisaldab puidu valgemädaniku põhjustava surnud puitu lagundama e. Saprofoorse seene suure korbiku eoseid. Nakatades takistab seen juurepessu tungimist juurtesse. Feromoonid biotõrjes:kahjurputukad meelitatakse surmalõksu. Kasutatakse eriti aedades, metsanduses. Bakteritoksiin putukate vastu: Bt- toksiin, mis põhjustab sooleepiteeli lõhustumise ja põhjustab putuka surma.Erinevad alaliigid, kus üks tapab libilikatöövikuid, teine mardikaid, kolmas kahetiivalisi. Reovete puhastamine: kasutatakse biopuhasteid ehk aurutanke (suured raudbetoonmahutid), kus reovett õhustatakse, et aeroobsed bakterid paljuneksid paremini. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse?
KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Ajaline aspekt Lühi- ja pikaajalised kulud Lühi- ja pikaajalisi kulusid eristatakse selle aja põhjal, mis kulub kulutuse tegemisest tulu saamiseni. Tavaliselt peetakse piiriks 1 aastat. Majandusteaduses hinnatakse perioodi lühi- või pikaajaliseks selle aja järgi, mis ettevõttel kuluks oma tootmise reorganiseerimiseks, tootmistegurite mahu ja omavahelise suhte muutmiseks Pikaajalisi kulusid nimetatakse ka investeeringuteks. Metsanduses on diskuteeritud selle üle, kas metsauuendamiskulud on lühi- või pikaajalised. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas 5 ajategurit on vaja arvestada. Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse.
ümarpalki. 16. Nimeta metsade hävimist põhjustavaid tegureid. Inimeste lohakus,puudel on ka omad haigused,mis võivad levida kiirelt metsas,metsa põlengud. 17. Kirjelda metsade funktsioone. 1) majanduslik funktsioon: mets kui tuluallikas. Metsandus on üks Eesti tähtsamaid majandusharusid ja puidusektor annab neljandiku Eesti tööstuse käibest. 2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja. Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%
Indoneesial oma programm ja see vastab International Tropical Timber Organizationile. 2002 info põhjal on vähem kui 10 % Indoneesia puidust pärit istandustest, kõik on pärit põlismetsast Isegi kui sertifitseerimine läheb läbi, on probleemiks suurte puidutootjate võimutsemine väikeste üle ja kahtlus, et puit mittesertifitseeritud maadelt võib olla asendatud sertifitseerituga Süsiniku maksustamine ja teised maksustamised Uus Poliitline instrument metsanduses on süsiniku maksustamine Aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele Analüüsida tuleks nii kohalikke kui globaalseid muutusi, omandiõiguse küsimusi, turutõrkeid jne. Siis alles vastu võtta poliitika Mets seob süsinkikku, raie puhul loodus kannatab Tuleks kombineerida teiste maksudega Omandiõigus Nagu juba öeldud,Palju metsa kuulub riigile Samas riik võib olla halb metsamajandaja Ei suuda vastata nõuetele ja halb ja ei suuda koguda tulusid
1.1 Mõju inimesele Bioloogilne ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada allergiat, nakkushaigust ja mürgistust(toksiinidest). 1.2 Seotud töövaldkonnad Kutseakatumisest ohustatud erilalad on meditsiin(arstid, õed, sanitarid, laborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed. Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku ka toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses. Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Bioloogilistes ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutus nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistes ohuteguritest ohustatud. 1.3 Nakatumine Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu kokkupuude e piiskkontakt)
Istutamise eelised on aga seee et kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist utleks eelistada kui on tegemist kuivade muldadega kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad, viljakatel muldadel kus rohttaimestik raskedab tõusmete arengut, niisketel ja märgadel, klmakahjustustele alluvatele muldadel, erosiooniohtlikel muldadel. Külvi aga võiks eelistada keskmise viljakusega värketel raiesmikel ja tugevalt kruusasel ja kivisel mullal. Eesti metsanduses istutatatkse peamiselt kuuske ja letpuid, mändi külvatatakse ja istutatatkse.Taimede metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates kui katmikaladel. Suletud juurekavaga e. Potitaimede eelistused on see et neid on lihtne istutada, tööjõudlus on istutamisel suurem ning istitada saab kevadest sügiseni. Puudused aga juure aren võib olla pärsitud, kasvatammine esialgu kukukam, eeldab suurt töäüsust ja asjatundlikkust ning väga viljakate alade jaoks taimed väiked.
Igasugused planeerijad (linnaplaneerijad, keskkonnaplaneerijad, äriplaneerijad) teevad seda iga päev. Nende ülesanne on koostada selline raamistik, et areng oleks pideva kontrolli all ja sellest saaks kasu võimalikult paljud inimesed, samas tuleb arvestada ka loodusvarade säilitamist. Iga päev tuleb ettevõtetel vahendada kaupu ja teenuseid kogu linna klientidele. Igal autol on klientide külastamiseks oma marsruut. GIS-i abil saab leida kõige ökonoomsema marsruudi. Metsanduses tuleb hoolitseda olemasolevate ja juurde kasvavate puude eest, kindlustamaks pidevat ehitusmaterjali varu. GIS aitab ostustada, kus täna raiet teha ja kus homme uusi puid istutada. Paljude ettevõtlusalade organisatsioonid (näiteks tööstuse ja panganduse) peavad täitma valitsuse poolt kehtastatud keskkonnakaitse ja siseriikliku kaubanduse nõudeid. GIS aitab ettevõtetel täita nii kohalikke kui riiklikke nõudeid.
sotsiaalselt kohustav eraomand. 4. Riigi majanduse esmaülesandena näeme rahvusliku ettevõtluse eest seismist, mida peame oluliseks toetada ja arendada. Eestimaise eelistamine peab algama riigivõimu tasandilt. 5. Riigil on kohustus olla hea peremees. Riik säilitab omandi või osaluse strateegiliselt tähtsates infrastruktuuri majandusharudes: energeetikas, sides, sadamates, raudteel, maanteedel ning metsanduses ja muude loodusvarade haldamisel. Riigil peavad olema strateegilised reservid riikliku julgeoleku tagamiseks. 6. Vaba ettevõtlus on demokraatliku riigi majandusarengu alus. 7. Sotsiaalse kaitse süsteemis järgime Euroopa sotsiaalse turvalisuse keskseid printsiipe õiglane palk, väljateenitud töötasule vastav pension, perekulude toetamine, ühiskonnaliikmete kindlustamine
Materjali) Muld kui prügikast- inimesed matavad mulda jäätmeid, aga nende lagunemiskiirus on erinev. Muld(pinnas) kui filter- muld filtreerib vett, läbi pinnase vesi puhastub. Muld kui salvesti(mahuti)- muld sisaldab org ja miner ainet, õhku, vett. Muld kui kasvukeskkond- taimed saavad kasvamiseks mullast vajalikke toitaineid ja vett. Muld kui elukeskkond- mullamutid, vihmaussid, putukad jt. Muld kui tootmissvahend- põllumajanduses ja metsanduses Muld kui loodusvara- muld on elualuseks maal ning on tihedalt seotud teiste sfääridega. 25. Selgita näilist vastuolu vihmametsade lopsakuse ja sealsete muldade madala viljakuse vahel. Toitained sisalduvad põhiliselt taimedes, kuna soojas ja niiskes kliimas orgaaniline aine laguneb väga kiiresti ja omastatakse koheselt taimede poolt. Sademeid on palju ning osa toitaineid uhutakse allapoole.
Biotsiidi definitsioon ning identifitseerimine Biotsiid (biotsiidne toode) on kasutamiseks ettenähtud olekus ja kujul toimeaine või toimeained või ühte või mitut toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldised biotsiidsed tooted 2. Säilitusained 3
Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa ning Saksamaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubavahetusel on tähtis koht ning eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ning toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. Loodusvarad: puit, vask, tsink, raua maak, hõbe. Soome peamine loodusrikkus on mets.
metsade all 38,2% produktiivsete metsade all 21,6% muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². 5 Norra metsakorraldus Üldinfo Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Sellest on peaaegu 23% ehk umbkaudu 72 000 km2 tootlik mets. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Umbes 79% majandatavatest metsadest omavad eraisikud. Norra metsanduses, erinevalt teistest Euroopa riikidest, on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Sellises olukorras on keskmine metsaomandi suurus umbes 36 ha. Samaaegselt eksisteerivad ka suured erametsaomandid. Avalikud metsad, mis kuuluvad riigimetsade alla, moodustavad väikese osa – 12%. Üldiselt on nad üksteisest kaugel ja asuvad vaestel kasvukohtadel. See 12% alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsaseadus ja metsa eest vastutaja
Ohtlike jäätmete tekke dünaamika aastatel 2004 2007, tonnides Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reoveesete Reoveesetet kasutatakse põllumajanduses, haljastuses ja metsanduses väetisena ning aina enam toodetakse sellest biogaasi. Sette kasutamine on lubatud tingimusel, et see on ohutu keskkonnale ja elusolenditele. Uuring Maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Merike Lillenberg leidis oma uurimistöö käigus, et Eestis reoveesettest valmistatud kompost sisaldab teatud ravimite jääke, mis võivad kuhjuda ka toiduks kasvatatavatesse taimedesse ja mõjutada seeläbi inimese tervist.
(64%) Suhteliselt vähe on metsi: Tartumaal (37%) Läänemaal (40%) Metsade tüübirühmad % Eesti metsadest Loometsad 3,3 Nõmmemetsad 0,6 Palumetsad 23,6 Laanemetsad 18,1 Salumetsad 11,1 Soovikumetsad 19,6 Rabastuvad metsad 0,9 Rohusoometsad 3,0 Kõdusoometsad 13,8 Samblasoometsad 5,4 Metsataimkond Vertikaalstruktuur Geobotaanikas Metsanduses Puurinne ülarinne Esimene rinne alarinne Teine rinne Järelkasv Põõsarinne Alusmets Puhmarinne puhma-rohurinne Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad.
Seega saab metsade tegeliku tähtsuse, sõnastada nelja alapunktina: majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline ja kultuuriline. Eesti metsateadlane Hendrik Relve selgitab neid alapunkte järgmiselt: "1) majanduslik funktsioon: mets kui tuluallikas. Metsandus on üks Eesti tähtsamaid majandusharusid ja puidusektor annab neljandiku Eesti tööstuse käibest. 2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja. Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. Puidutöötlemisega tegeleb Eestis ligi 36 000 inimest ja metsa majandamisega ligi 8500 inimest. Peamiselt maaelanikele on küttepuit oluline energiaallikas. Samuti on mets hea puhkekoht. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud)
Vanadest tööstusharudest on tähtsad laevaehitus ja remont ning kalatööstus. Toodetakse ka põllumajandusmasinaid ja autosid. Riigi ainus metallurgiatehas (tarbib vanarauda) asub Corkis. Tähtsamad tööstuslinnad on Dublin, Cork ja teised sadamalinnad, põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid on kogu riigis. 1993. aastal oli umbes 17% tööjõust tööl tööstuses; 12% põllumajanduses, metsanduses ja kalastuses; 18% kommerts-, kindlustus- ja finantsasutustes; 6% ehituses; ja 47% teistes valdkondades. Teenindusmajandus Reisides on soovitatav kasutada rendiautot, kuna busid kõikjal ei sõida või sõidavad mööda väga pikka ringi, samas on auto rent suhteliselt kallis. Liiklus on vasakpoolne. Talvekuudel on 5 paljud bussiliinid suletud. Hästi sobib ringiliikumiseks jalgratas. Peamiseks veondusliigiks on autotransport.
Üldplaneeringus on ettevõtluse ja tootmismaade reserveerimisel arvestatud sobivust keskkonnaga, samuti nende alade paiknemist teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes. Esmajärjekorras on vajalik taas kasutusse võtta juba olemasolevad, endiste majandite keskuste suurehitised. Karksi valla arengukava järgi peaks valla ettevõtluskeskkonda tulevikus iseloomustama rõhuasetus säästvale ja ökoloogiliselt puhtale tootmisviisile ettevõtluses, eriti põllumajanduses, metsanduses, turbatootmises ja väikeettevõtluses. Koole vallas on ainult üks August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, õppeasutus asub Karksi-Nuias ja koolis õpib 300 õpilase ringis. Peaaegu kogu elamufond Karksi vallas kuulub eraomanikele. On üksikud munitsipaalkorterid ja tööandjate korterid. Valdav osa leibkondi on 1-2 liikmelised Karksi valda läbivatest teedest on olulisemad Valga - Uulu maantee ning Karksi-Nuia - Viljandi- Imavere maantee
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue
suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad: dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakaitse, puhkemetsandus jne. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellised õppeained nagu
Kvoodid Määrangud, kui palju kala tohib püüda Kalatoodangu maht maailmas 130 mln tonni Kalarikkamad piirkonnad Jaapani ümbrus, Põhjameri, Indoneesia saarestiku ümbrus Kalavaesemad piirkonnad Venemaa põhjarannik, Gröönimaa ümbrus Suurimad kalapüüdjad Island, Marshalli saared, Mauritaania Olulisemad keskkonna probleemid Põllumajanduses muldade kahjustumine, kurnamine Metsanduses metsade vähenemine,happesademed Kalanduses kalade hävimine, reostus Energiamajandus Taastuvad varad tuul, biomass, vesi, lained, päike Taastumatud varad nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Traditsioonilised varad nafta, maagaas, süsi, põlevkivi, hüdro Alternatiivsed varad päike, tuul, tõus-mõõn Suurimad tootjad, eksportijad, importijad, varude paiknemine, plussid ja miinused
1930- ndatel oli Soome juba üks juhtivaid puidutöötlejaid .teise maailmasõja ajal kaotas Soome ligi 10% oma tootmisvõimest.1960-1970 aastatel toimus kiire majanduslik tõus. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubavahetusel on tähtis koht ja eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. SPORT,KIRJANDUS JA MUUSIKA
rekstiooni normi. N: puulehtede pikkus ja pindala sõltub valgus tingimustest, toitainetest ja kahjuritest. Samas on võimalik neist koostada variatsiooni rida ja teiseks variatsiooni kõverat. Variatsiooni rida näitab kõik võimalikke variante, kas ülenevas või alanevas järjekorras. Variatsiooni kõver aga reaktsiooni normi e. muutlikuse ulatust ja variantide sagedust. Modifikatsiooniline muutlikus on jälgimisel aianduses, põllumajanduses, metsanduses ja mujal. Pärilik muutlikus muudab genotüüpe. Mutatsiooniline muutlikus tekitab mutatsioone, mille põhjusteks on mutageenid. N: kiirgus või kemikaalid. Kui muutused tekivad geeni nukleotiidide järjekorras, või kadumises või lisandumises, siis on need geen mutatsioonid. Kui muutused tekivad kromosoomi ehituses, siis on need kromosoom mutatsioonid. Kui muutused tekivad kromosoomide arvus, siis on need genoommutatsioonid.
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja
annaabi.ee 
