Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud.
........................ 10 Metsakaitse........................................................................................................... 12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13 Kasutatud allikad.................................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem, kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 meetrit ja võrade pindala üle 10% kogu alast. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Maailmast on metsadega kaetud 30 %. Käesolev referaat räägib metsast, kui elukooslusest ja selle kaitsest. Referaadi eesmärk on anda hea ülevaade metsadest ja sellest, kui tähtsad need tegelikult ikkagi on. Põhilisi
Samuti korraldab RMK igal aastal heakorrakampaania Mets Puhtaks, mille käigus koristatakse riigimetsade alt prügi. Eelmisel aastal eemaldati meeletutes kogustes prügi. See näitab inimeste teadmatust looduse ja metsade hoidmise seisukohalt. Tuleb teha palju tööd, et tõsta teadlikkust keskkonnahoidlikust eluviisist. Eesti metsade suurimateks vaenlasteks saab pidada rööv- ja harvendusraiet. Metsade arvukust vähendab oluliselt sala- ehk röövraie, mille maht on Eestis vähenema hakanud. Kui aastal 2000 oli ebaseaduslikult raiutud puid alla kahesaja tihumeetri , siis nüüd on see arv tunduvalt kahanenud. Harvendusraie, mida praegusel ajal massiliselt kasutatakse, on tegelikult palju ohtlikum kui lageraie. Raidurid langetavad kõige paremad ja tugevamad puud, need mis alles jäävad ei anna piisavalt järglasi ja on tuulehellad, mis omakorda põhjustavad metsahävingu. Ka lageraie ei ole
Sel ajal tekkisid asulate ümber (sageli jõe- ja järvekallastel) puisniidud, metsa aletati ja seal karjatati loomi. Arvatakse, et sel ajal liikus metsas ringi ka palju suuri rohusööjaid (tarvas, piison, hirved,ulukhobused), kes olid inimestele nii jahiloomadeks kui kariloomade toidukonkurentideks. Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul. Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme. Vaesematel liivmuldadel kasvanud männikutest ja kuusikutest kujunesid üksluised pohlapalud ja nõmmemännikud, liigirikastest kuusikutest ja laialehistest metsadest liigivaesed kaasikud ja kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine. Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu
Põlva Ühisgümnaasium Grete Kolbakov 10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2. VÄÄRISELUPAIGAD EESTI METSADES................... 2.1. Vääriselupaiga seadus..................................... 2.2. Vääriselupaiga kaitsmise olulisus................... 2.3. Vääriselupaiga tunnused.................................
Metsade keskmine hektaritagavara Euroopas on 110 m3/ha. Arvestamata Venemaad on hektaritagavara Euroopas 151 m3/ha.(1) Kasvutrend ilmneb ka Euroopa metsade tagavara puhul: igal aastal lisandub Euroopa metsa kogutagavarale 358 miljonit kuupmeetrit.(1) Metsadel on väga palju erinevaid ülesandeid nii looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest kui teaduslikust seisukohast. Metsa ökosüsteemid on maismaa ökosüsteemidest kõige liigirikkamad ja seal elab väga palju looma- ja taimeliike. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Kaitsemetsadel on muuhulgas ka järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. Mets on ka oluline maastikuelement ja puhkekeskkond.(1) Paljudes maailma paikades sõltub metsade olemasolust otseselt ka kohalike elanike käekäik ja ellujäämine
Metsanduse korraldamine on iga liikmesriigi siseasi. 4 Arengukava põhieesmärgid EL metsanduse tegevuskava lähtub arusaamast, et multifunktsionaalne metsandus toob kasu majandusele, keskkonnale, ühiskonnale ja kultuurile. Metsandust käsitletakse kui taastuva ja keskkonnasõbraliku toorme allikat, millel on oluline roll Euroopa majandusarengus, tööhõives ja jõukuses, eriti maapiirkondades. Kinnitatakse, et metsad parandavad elukvaliteeti, olles meeldivaks elukeskkonnaks, pakkudes võimalusi puhkamiseks ja ennetavaks tervishoiuks, säilitades ja parandades keskkonnaga seotud hüvesid ja ökoloogilisi väärtusi. Metsadel on oma roll ka kultuuripärandi säilitamisel. Kooskõlas eelnimetatuga on tegevuskaval neli peamist eesmärki: · pikaajalise konkurentsivõime tagamine · keskkonna parandamine ja kaitse · elukvaliteedi parandamine
Annan ka ülevaate Leedu metsapoliitikast ja metsandusinstituutidest ning rahvuslikest metsandusprogrammidest ja metsade sertifitseerimisest. 3 1. Leedu metsandus 1.1. Ülevaade Leedu kogupindala on 6 268 000 ha ja 34,5% (u. 2 160 000 ha) Leedust on kaetud metsadega. 20 aastaga on metsade pindala suurenenud umbes 215 000 ha võrra. 1% metsadest (26 000 ha) on klassifitseeritud kui kõige mitmekesisemad ja suure biomassiga metsad, 24% (521 000 ha) metsi on istutatud ja ülejäänud (1 613 000 ha) metsad on looduslikult uuenenud. Peamised puuliigid on mänd (Pinus) 37%, kuusk (Picea) 24%, kask (Betula) 19% ja lepp (Alnus) 12%, ülejäänud 8% moodustavad haavad (Populus), saared (Fraxinus) ja tammed (Quercus) (vt. joonis 1.1.). Joonis 1.1. Leedu metsakaart Legend: Oranz Mänd; Lilla Kuusk; Sinine Kask; Hall Tamm; Roheline Saar; Tumehall Must lepp; Heleroheline Haab; Kollane Hall lepp
kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad, parasvöötme sega – ja lehtmetsad, kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) 3. mullastik: väheviljakad leetmullad 4
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,
sport, transport jne (Eesti statistika aastaraamat 2015). 2012. aastal jagunes Eesti Riigi territooriumil olev metsamaa omanike alusel järgnevalt: 38% ehk 848 825ha kuulus Riigimetsa Majandamise Keskusele, 34% ehk 746 377ha kuulus füüsilistele isikutele, 13% ja 291 893ha kuulus juriidilistele isikutele, 12% ja 272 848ha on reformimata metsamaa ja 3% ehk 74 001ha on muu riigimetsamaa (Aastaraamat Mets 2013). Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest suhteliselt ebaühtlaselt, männikuid iseloomustab vanemate ja küpsete puistute rohkus. Sõltumata kuusikute küllatki intensiivsest raiest on küpseid ja ka juba lagunevaid kuusepuistusid suhteliselt palju. Kaasikud peaksid lähima 20 aasta jooksul saavutama kõige arvukama raieküpsuse. Haavikuid iseloomustab ennekõike küpsete või üleseisnud puistute rohkus st, et puistute vanus ületab 20 aasta piiri. Samuti leidub
karud tapetud, rannad täis ehitatud, jõed sirgeks kaevatud, sood kuivendatud. Eesti loob taas tihedaid sidemeid ühineva Euroopaga, meilgi hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa eeskujud ja kokkulepped. Liikide püsimist ohustab tänapäeval kõige enam ka elukeskkonna hävimine ja killustumine. Ühtsete metsapiirkondade või muu looduskeskkonna killustamine eraldi saarteks ähvardab haruldasi liike mitmel moel. Kui võimalikud elupaigad jäävad üksteisest liiga kaugele, ei saa enam toimuda isendite kontakte, ka ei jõua taimede seemned järgmise sobiva kasvukohani. Sellistes tingimustes hakkab toimuma koosluste vaesumine ja kooslused muutuvad eriti tundlikeks igasuguste väliste faktorite suhtes (ootamatud külmad, haigused jne). Samas on eraldatud metsasaartes elava väikese kohaliku populatsiooni hävimisoht (küttimine, tulekahjud) tõenäolisem kui suurel populatsioonil
attention should be given at the contingency planning stage to identifying areas to be protected, their order of priority and the techniques to be used. Eestis ja kogu maailmas on suureks probleemiks metsade üleraie. Metsade loodushoidlik majandamine sõltub eelkõige metsaomanikust. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Samuti peab metsaomanik raierahu lindude pesitsemise ajal ja ei kahjusta metstöödega metsaökosüsteemi. Oma metsas looduse tasakaalu arvestav metsaomanik saab taotleda metsale säästva metsamajanduse sertifikaati. Sellist FSC nimelist sertifikaati väljastab Ülemaailme Metsanduse Nõukogu (FSC). Sertifikaat väljastatakse rangeid igale riigile kohandatud kriteeriume järgides ja nendest kinnipidamist kontrollitakse igal aastal. FSC
preparaadiga. Bioloogiline mitmekesisus ja säästev metsamajandus Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vajadust rõhutatakse mitmetes Eesti vabariigi keskkonnakaitset ja metsandust reguleerivates õigusaktides ja arengukavades. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ratifitseerimisega Riigikogu poolt 1994.a. võttis riik endale kohustuse kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tagada loodusvarade säästev kasutamine. Eesti keskkonnastrateegia konstateerib, et Eesti metsad on säilitanud looduslikku ilme ja mitmekesisuse. Praegu elluviidava Eesti metsapoliitika (RT I, 1997, 47) järgi on metsandusel kaks arengu üldeesmärki: säästlikkus ja efektiivsus majandamisel. See tähendab metsade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, uuenemisvõime, tootlikkuse, elujõulisuse ning potensiaali praegu ja tulevikus ning võimaldab teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
[1] 3.3. Loomastik Kailimantanil on ka väga mitmekesine loomastik. Seal on avastatud 222 liiki imetajaid, millest 44 ei leidu mujal maailmas ehk on endeemilised, 420 linnuliiki, millest 37 on endeemilised, 394 liiki kalu, millest 19 on endeemilised ja 100 kahepaikseteliiki[3]. Imetajatest elab saarel 13 liiki primaate, sealhulgas Kailimantan orangutang, ninaahv, gibon ja pikasabaline makaak. Lisaks nendele on saar koduks ka Ida-Sumatra ninasarvikule, bantengile, Aasia elevandile, Sambari kitsele, laigulisele pantrile (Neofelis nebulosa) ja malaikarule (Helarctos malayanus). Väiksematest imetajatest elab saarel üle 90 liigi nahkhiiri ja erinevates suurustes oravaid, sealhulgas 12 liiki lendoravaid. Lindudest on ilmselt kõige tuntumad maasarvikud, mida leidub saarel kaheksat liiki. Ligi kolmkümmet liiki linde leidub vaid saare mägistel osadel
karjamaadeks, saades üksiti küttepuid, samas on metsade saatust mõjutanud tööstuse ja põllumajanduse selline areng, mis soosib metsa pillavat tarbimist. Maakeral kunagi kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on praeguseks jäänud umbes 5 miljardit. Sellest on suletud metsa veidi alla 3 miljardi (26% kogu planeedi pindalast) ja avatud metsa umbes 0.7 miljardit ha. Muid metsaks peetavaid alasid, võsasi umbes 1,7 miljardit ha. Pindalaliselt jaotuvad metsad järgmiselt: Troopilised metsad 52%, subtroopilised metsad 8%, parasvöötme metsad 16% ja arktilise vöötme metsad 24%. Troopiliste metsade summaarne pidnala on praeguseks umbes 2,6 miljardit ha, millest 38% on suletu igihaljad metsad. Territoriaalselt suurim osa metsadest asub Lõuna-Ameerikas 50%, Kagu Aasias (30%) ja Aafrikas (20%). Okas ja lehtmesavööndi metsad(paras ja külmavööndis) asuvad Venemaal, Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
tootmistegevusest põhjustatud õnnetus. Tulekahjud, mis saavad alguse heakorra parandamiseks ettevõetud kulupõletamisest võidakse samuti vaadelda hooletusena. Looduslikest teguritest on suurim metsade ohustaja äike. Eestis puhkeb metsatulekahjusid sellest harva. Igal aastal ei pruugi seda juhtudagi. Teatud määral ohustavad metsa sinna veetud jäätmehunnikud ja maapinnal vedelevad klaasikillud.57 57 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 11-13. Metsa ökosüsteem pärast tulekahju ,,Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega."58 ,,Metsa põlema pannud inimesed ei kujuta ette, mis saab metsast pärast tulekahju. Metsa kooslus on hävinud. Alustaimestik, sammal ja metsakõdu on ära põlenud. Tulest kahjustatud puud kuivavad, osa nendest kohe pärast tulekahju, osa aga hääbub pikkamööda, sest on nii nõrgestatud, et ei suuda vastu panna kahjurputukate rüüstetele
jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%)
muuta. Rabad on meile kõige olulisemad õhusaastuse puhastajatena ning rabaloomade elukoht. Turbakaevandamisel väheneb seda kiirelt kuid tagasi tekib see katastroofilise aeglasusega ning seetõttu, ei suuda raba inimese poolt tekitatud kahju vajalikuks tähtajaks likvideerida ning võib välja surra. Mets Mis on mets? Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke (looduslikult alla 30 cm). Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Millised taimed kasvavad metsas? Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega
Kui maa jääb sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord näeb ette metsa arengu vaid loodusliku protsessina, vabastatakse maa maamaksust. Hooldatava sihtkaitsevööndi puhul vähendatakse maamaksu reeglina 75%. Eraomanikel, kes ei nõustu kehtestatavate piirangutega on võimalus lendorava elupaikadesse jäävad maad vahetada riigile kuuluva maa vastu või nõuda nende võõrandamist riigi poolt.......................................................................16 Lendoravatele sobivad metsad on reeglina säilinud vaid üksikute väikesepinnaliste metsaeraldistena. Liigi kestvaks säilimiseks antud piirkonnas on vajalik tagada lendoravatele sobivate vanade haabadega metsaosade ja nende vahel loomade liikumiseks vajalike metsade säilitamine. Samuti on oluline praeguste pesapuude väljalangemisel uute potentsiaalsete pesapuudega elupaikade kujundamine ning praeguseks lageraiete tõttu isolatsiooni jäänud lendoravate elupaiku ühendavate liikumisteede loomine
Kui maa jääb sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord näeb ette metsa arengu vaid loodusliku protsessina, vabastatakse maa maamaksust. Hooldatava sihtkaitsevööndi puhul vähendatakse maamaksu reeglina 75%. Eraomanikel, kes ei nõustu kehtestatavate piirangutega on võimalus lendorava elupaikadesse jäävad maad vahetada riigile kuuluva maa vastu või nõuda nende võõrandamist riigi poolt.......................................................................16 Lendoravatele sobivad metsad on reeglina säilinud vaid üksikute väikesepinnaliste metsaeraldistena. Liigi kestvaks säilimiseks antud piirkonnas on vajalik tagada lendoravatele sobivate vanade haabadega metsaosade ja nende vahel loomade liikumiseks vajalike metsade säilitamine. Samuti on oluline praeguste pesapuude väljalangemisel uute potentsiaalsete pesapuudega elupaikade kujundamine ning praeguseks lageraiete tõttu isolatsiooni jäänud lendoravate elupaiku ühendavate liikumisteede loomine
kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt
nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks Arumetsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim. Soometsade jaotamisel
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase
rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk) kserofüüdid- on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal (harilik mänd, kadakas) Pindmine äravool- sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgm põhjustest: • kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem, kui metsata alal • paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline osa veest kas kõdukihis või samblarindes • üldjuhul sõltub pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja maapinna kaldest, raskema lõimisega ja suurema kaldega aladel on äravool suurem. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile
puuliikidest, peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. maailma tarvepuidust saadakse okasmetsadest. Parasvöötme leht- ja segametsad - pindala vähenenud tänu põllumajandusele. Lehtmetsad tootlikumad kui segametsad. Ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kastuatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad - jaguneva kaheks: niisked ja kuivad. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suht suur 15-20m3/ha aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopilisi metsi, mis kasvavad vahemeremaades, USA-s, austraalias jm, on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Pika kuivaperioodiga lähisekvatoriaalsetel hõrendikel kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks
Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid, tavaliselt kask, haab, kuusk, mänd, sageli ka hall ja sanglepp. Laialehistest liikidest kasvavad koos tammega saar, pärn ja vaher, kuna jalakat kohtab harva. Päris puhtaid tammikuid on vähe, ligi pooltes on siiski tamm ülekaalus. Hästi tunneb end tammede all sarapuu. Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida ja Lõuna-Eesti tammemetsad on enamasti kultuurpuistud, mis istutatud
kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse,
Ameerikas + C) Väga liigirikkad + D) Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks - E) Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm + 2) Nimeta riike, mis omavad rikkalikke metsavarusid. Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Kongo, Indoneesia, Hiina 3) Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. 4) Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? Vihmametsad on koduks erakordselt liigirikkale looma-, taime- ja linnumaailmale (vihmametsades arvatakse elavat pool Maa taime- ja loomaliikidest) , millest iga liik on oluline tasakaalu säilitamiseks meie planeedil. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada mitmeid kasulikke puuliike- kautsukipuud, kohvi-, suhkruroo- ja õlipalmi istandused. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Amazoonase vihmametsad näiteks toodavad 20% Maa hapnikust, seal on
...............20 7.8. Peamised põllumajandusest tingitud keskkonnaprobleemid...............................20 8. METSANDUS ............................................................................................................21 8.1. Metsade üldiseloomustus.....................................................................................21 8.2. Metsa jätkusuutlikus ............................................................................................21 8.3. Metsade kooslus ..................................................................................................22 8.4. Metsade paiknemine ............................................................................................22 8.5. Metsanduse osa majanduses ................................................................................23 8.6. Metsadega seotud keskkonnaprobleemid ............................................................24 9. TÖÖSTUS .......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
