Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metsa mured ja rõõmud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hooneid, rattaga, metsaalune, metsal, pingid, paljudele, koduks, kuhugi"Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie riigi territooriumist on metsaga kaetud. Ühe elaniku kohta tuleb 1,3 ha metsa ja selle näitaja poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Venemaa järel 4. kohal" 2. Metsade tähtsus Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju. "Maailma metsad on koduks 2/3-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi. Samas sureb teadlaste hinnangutel iga päev planeedil välja 20-30 liiki. Liikide kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on saanud eriti suure hoo selle sajandi teisel poolel ja ennustuste ning kõigi märkide järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks
Tänavaküsitlus Juhuslikelt möödakäijatelt küsiti meid kõiki puudutav küsimus: kuidas teie suhtute metsade lageraiesse? Riina, (56), Raamatukogutöötaja “Mina arvan, et arutut raiet ei ole vaja teha ja seda just selleks, et Eestis ikka metsa oleks.” Naine oli päris kindel, et Eesti ei tohiks olla ala, kus kasvab ainult võsa. “Mina arvan, et kui tehakse lageraiet, siis ei võiks nii lagedaks raiuda. Selleks oleks vaja võibolla mingisugust kontrolli või järelvalvet. Veel on võimalus, et kui tehakse lageraiet, siis peale seda istutatakse sinna ka puud. Kui puid ei istutata, siis tekibki ainult võsa.” Anne, (19), üliõpilane “Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt mingisugust ühe puu põldu. Lageraiete taastamine tuleks teistmoodi korraldada. Ma tegelikult tean lageraiest päris vähe, aga ma arvan, et tuleks rohkem uuringuid teha selle kohta, kuid
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks. Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet täidavad tugijuured. Sellel pildil on näha ka puud mööda kõrgustesse pürgiva liaani varsi. Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid. Paljudele meeldivad suurte ja kaunite õitega orhideed, papagoililled ja paljud teised. Sellel pildil on helikoonia õis. Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Paljudel puudel moodustuvad õied ja viljad tüvedele, mitte võsude tippudesse nagu teistes loodusvööndites kasvavatel taimedel. Selle puu nimi on kohalikus keeles "vihmapuu".
kompostimist ei toimu, 5 o-20 oon kompostimine aeglane ning selle soojema temepratuuniga toimub kompostimine järjest kiiremini. Kompostimise tulemusel muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobne lagunemine Anaeroobne lagunemine toimub hapnikuta keskkonnas. Selle lõppsaaduseks on biogaas, mida saab kasutada kütteks. Jäätmed meie ümber Paljud inimesed on väga hoolimatud ning viskvad prügi sinna, kuhu juhtub- tihti metsa alla (Pilt1). Selline praht on paljudele loomadele eluohtlik. Lisaks sellele tekib prügi kogu aeg nii palju, et uute prügilate valmistamiseks on juba raske kohta leida. Siiski ei ole prügi ainult negatiivne- osad loomad oskavad sealt hulgast endale toitu leida ning tänapäeval on hakanud inimesed mõtlema välja uusi viise, kuidas prügilaid enda kasuks tööle panna. Prügi ja loomad Lisaks sellele, et vedelema jäetud prügi on kole vaadata, võib see loomadele väga lihtsalt
Parasvöötme metsad Peaaegu kolmandik maismaast Maal on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. Puude tüübid On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus.
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ja kuumapõletuse suhtes. Kuusk on t
Ka on muld rohkete pooride ja käikudega ning laseb seega vett hästi läbi, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda, kus nad suurendavad mulla niiskust, ja hiljem kasutavad puud seda vett transpiratsiooniks ning osa vett läheb põhjavee täienduseks. Kuna lumi sulab metsas aeglasemalt (keskmiselt 10-14 päeva kauem) kui lagedal alal, imbub ta paremini mulda. Sammalkattest, kõdust ja kohevast tingituna külmub metsaalune muld tunduvalt vähem ja sulab kevadel kiiremini kui metsata alal. Mets takistab erosiooni. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või jõgedesse. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal
järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Iseloomustavad suurusi: v kliima on aastaringselt soe ja niiske; v sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); v taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; v taime- ja loomaliike kõige rohkem; v paljud linnud talvituvad vihmametsades; v vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalsete vihmametsade kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab,
Milline on inimtegevuse mõju metsadele? Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb praht, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed. Mis tähtsus on metsadel? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. 1 ha
VANAVANEMATE RADADEL Tere head päev kallis kuulajaskond. Meil kõigil on suure tõenäosusega olemas vanaema ja vanaisa kuskil sügavate metsade keskel väikeses palkmajakeses või kuskil vanadekodusse ära unustatud. Veel hullem- mõne teismelise halvimaks unenäoks: elab temaga ühe katuse all. Kuid miks on nii, et me oma vanavanemaid nii pelgame? Ma ei räägi küll kõigi eest, aga üldjuhul kipub see nii olema. Vanaema ju küpsetab nii võrratuid kooke ja poputab sind igal võimalikul viisil. Võib olla ei salli meiesugune kaasaegne digimaalima tehnokratt lihtsalt nende pidevat tänitamist ja õpetamist. Koguaeg toimub üks kurtmine maailma asjade üle ja ikka kui vähe pensionit neile makstakse. Teinekord vaadatakse seebikat ja lubatakse oma käega mingi õel naine maha lüüa, mis on ääretult hirmuäratav. Kuidas võib sellise asja üle nii ekstaasi minna? Noor ei salli vanamoodsust ja vanurite oskamatust ning saamatust just tehnikaga üm
Kuid me ei saa igale inimesele kõrvale panna valvurit. Nii tähendab looduskaitse tegelikult seaduste pakki. Seadused on tehtud inimeste poolt ja inimestele täitmiseks. Antud juhul tuleb siis kõnelda loodus- ja keskkonnakaitse seadustest. Kuid seadustega on ikka nii, et kes ei jää vahele, see ei saa ka karistada, kui neid rikub. Vaatamate keeldudele pillutakse ikkagi autode akendest rämpsu maanteele või viiakse prügi metsa alla. Ikka on neid, kes saastavad. Kusjuures paljudele saastajatele meeldib just puhas ja puutumata loodus. Oma jäätmed sokutatakse ikkagi tavaliselt võõrale maale, sageli riigimaale. Polnud nägijaid, pole ka tegu! Kui meie jätkame looduse reostamist, siis meie laste elukesskond on märksa vaesem, täis mürke ja muid kahjulikke aineid. Kui isegi lapsed saavad veel selles keskkonnas elada, ent ka ise jätkavad samasugust reostamist, siis ei jää lastelastele enam üldse kohta, kus elada. Või
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........................................................................6 2. VIHMAMETSADE LOOMASTIK.....................................................7 2.1 Kus loomad peamiselt elavad..........................
Õunkübarad K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud, seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem maitsnud kui kestahes teine temaealine poiss. Teiste seas põrnitses neid huviga kaks üleni rohelisse rüütatud meest, kuldsed õunad kõrge torukübara servadest välja kasvamas. Nende punakad lokkis juukseotsad olid sassis ja tumedad silmad uudishimu täis. Eriti köitis neid tütarlaps, sest oma lugematu arv aastatega polnud nad temasarnast veel näinud. ,,Sora?" ,,Võtame." Nad astusid ligemale ja ühe puudutuseg
lume ärapuhumist. 2. Metsakõdu ja -muld on suurema veemahutavusega, muld on struktuursem, rohkete pooride ja käikudega ning laseb seega vett hästi läbi, mistõttu sulamis- ja sademeteveed imbuvad kergemini mulda, kus nad suurendavad mulla niiskust, kuluvad transpiratsioonile ja füüsikalisele aurumisele ning lähevad põhjavee täienduseks. 3. Lumi sulab metsas aeglaselt, metsata aladega võrreldes keskmiselt 10...14 päeva kauem. 4. Sammalkattest, kõdust ja kohevast tingituna külmub metsaalune muld tunduvalt vähem ja sulab kevadel kiiremini kui metsata alal. Tüvede ümbert sulab tüvede soojuskiirguse tõttu lumi ja maapind juba enne üldist lume sulamist, seega saab lumevesi kergesti mulda imbuda. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemaid osakesi ja mullas olevaid mineraalaineid, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Suured veehulgad uuristavad mulda uhtevagusid
44 heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid 45 üksikult kasvada. 46 47 48 49 50 Iseloomustavad suurusi: 1. kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. taime- ja loomaliike kõige rohkem; 5. paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. 51 52 53 2. Vihmametsade levik 54 55 Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. 56 Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai 57 saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia 58 põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast 59 ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest
Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud, kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid. Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse, selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt. Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis, kui ta sai Eesti Taassünni auhinna. Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Töötas 1958-60 õpetajana Hiiumaal Emmastes, 1962-75 looduskaitseinspektorina, alates 1976. aastast Eesti Raadio mitte
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates
Sademetevesi voolab ära ka siis kui muld on veest küllastunud või maapind on külmunud. Äravoolu hulka mõjutavad oluliselt reljeef ja mullalõimis. Pindmine vee äravool kujutab endast võimalikku keskkonnariski, kuna võib põhjustada mullaerosiooni. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgmistest põhjustest: a) Kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem väiksem, kui metsata alal. b) Paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Ka samblarinne on suure veesidumisvõimega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline osa veest kas kõdukihis või samblarindes. c) Üldjuhul sõltub pindmine äravool kõige rohkem mulla lõimisest ja maapinna kaldest, raskema lõimisega ja suurema kaldega aladel on äravool suurem. Sama mullatüübi puhul on metsamuld poorsem ja paljude juurekäikudega ning
Võimalik valida eri pikkuste radade vahel. Vapramäe metsas on korraldatud orienteerumis neljapäevakuid ja ka Elva kooli spordi ja matkapäevi. Samuti korraldab Vapramäe rajal matkapäevi VVV sihtasutus. VVV matkad võivad olla nii jalgsi, ratta kui suuskadega ning nii öösel kui ka päeval. Rada on kasutuses aasta läbi, kevadel-suvel-sügisel saab matkata ja jooksmas käia. Talvel kui lumeolud on sobivad siis tehakse sinna suusarajad, mis on ka aktiivselt kasutuses. Rattaga on lubatud sõita ainult osast rajal. Rajale pääseb mugavalt kahest eri suunast. Tartu maantee äärest, kus on avar parkla. Teine mugav rajale pääsu võimalus on Peedu külje alt, kus on metsa all pinnaskattega parkla. Raja pikkus ja kuju, vaatluspunktide arv. 2 Rada on ovaalja kujuga. Looduse-õpperaja täispikkus on 10 km, lasterada on pikkusega 1,6 km, maastikukaitsealale jääv õpperada 3,5 km ning rattarada 6,5 km. Läbitud sai
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
· Taimestik Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab, ei saa mets kasvada ning seal levivad lopsaka rohuga luhad. Madalikel on palju suuri soid. Okasmetsade vöönd on kõikjal võrdlemisi ühetaoline, erinevad on vaid peamised puuliigid. Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, pu
Jänesekapsas. (http://foto.akriibia.ee/wp-content/uploads/2012/05/Harilik-j%C3%A4nesekapsas-Oxalis- acetosella_IMG_9495.jpg ) Loomastik salumetsas Kuna salumetsade muld on viljakas, siis kasvab seal ka palju erinevaid taimi ja seetõttu on ka loomastik väga liigirohke. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud, sest salumetsas leidub väga palju putukaid. Midagi toiduks jätgub seal loomadele igal aastaajal. Lopsakas loob pesitsusvõimalusi paljudele loomadele. Kaskede seemned sügisel ja pungad talvel on oluliseks toiduks tihastele, laanepüüle, tedrele ning teistele lindudele. Salumetsa tammikus meeldib elada pasknääril. Lind kogub tammetõrusid suurel hulgal talvevaruks. Nii pääsevad rasked tammeseemned levima ja mõnedest neist, mis pasknääril talvel söömata jäävad kasvavad uued tammepuud. Tammetõrud on toiduks ka hiirtele ja metsseale. Tammevõrseid, pungi ja lehti söövad jänesed, metskits ja põder. Pasknäär
Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – al
teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid. Kokkuvõte • Kliima on aastaringselt soe ja niiske. • Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a). • Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane. • Taime- ja loomaliike kõige rohkem. • Paljud linnud talvituvad vihmametsades. • Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. 7 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets 2. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm 8 Lisa Lisasin siia mõned loomapildid, mis tundusid minu jaoks väga huvitavad ja teistsugused. 1
1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik ee
Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud. Lammipajustikud -6-10 m ja jõeääes mõned suuremad. Metsapuu ei ole, aga on metsa vahel, sel juhul mingi remmelgas- see on kiire kasvuga lühiealine ja palki ei saa( kasvab suueks aj laiaks, lämmatab paremad puud ja siis sureb ära).
" Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust muid asju nagu jahiga sõitmine või ratustamine. Näide sellest, kuidas Tiinal on nii palju tööd ja pärast tööpäeva ei jaksagi midagi teha. TIINA: "Nõme on ju niisama kodus istuda, kui vaba päev on. Siis peab ikka kuhugi sõitma. Tavalisel päeval ju ei jõua kuhugi, ma saan tavaliselt alles kell üksteist koju. ANDRES: Nii pikad tööpäevad?" TIINA: "Ei, nii pikad nad õnneks ka ei ole, aga ma käin peale tööd veel trennis ja ujumas ja õpin prantsuse keelt - seda läheb viimasel ajal kogu aeg vaja, pidevalt käivad meil siin mingid prantslased, keda tuleb kantseldada. See võtab ka jubedalt aega, ma pean nendega mööda linna ringi kolama ja restoranis istuma
annaabi.ee 
