Pabermassi, paberi ja 1,10% 0,30% 0,60% 1,00% 1,30% 1,60% 1,70% 1,80% 2,10% 2,10% 2,20% 2,00% 1,70% 1,70% 1,90% 2,30% paberitoodete tootmine Eesti paberi- ja tsellulloositööstuse konkurentsivõime (M. Porteri teemant) Firmastrateegia ja -struktuur, siseturu konkurents Valitsus + ekspordi suurendamine (Skandinaavia ja Ida-Euroopa) - tööjõu koolitamise osas takistab + tootearendusele orienteerumine kehtiv maksusüsteem majanduse + koostöö- ja allhankeahelate arendamine arengut + elektrienergia tootmine + uue tehnoloogia kasutuselevõtmine (investeerimine)
2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009 2.1 2005 aasta Elektriseadmete-ja elektroonikatööstusse tehtud välisinvesteeringud olid perioodil 2003-2006 kahekordistunud (Tabel 3). Enamus ettevõtteid selles sektoris kuulusid väliskapitalile, seega valdav enamus Eesti elektroonikatööstuse sisenditest imporditi ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused.
Seetõttu on madal ka nende inimeste valmisolek töö tootlikkuse tõstmiseks ning elukestvaks õppeks. Eesmärgiks seatud tööhõivemäära 75% saavutamiseks on oluline toetada inimeste oskuste ja haridustaseme tõstmist ning elukestvas õppes osalemist, mis võimaldaks inimestel tööturul asetleidvatele muutustele paindlikumalt reageerida. Üheks oluliseks probleemiks Eesti majanduses on lisaks ka struktuurne tööpuudus, mis tähendab, et tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Olukorras, kus uusi töökohti lisandub suhteliselt vähe, on tööjõu vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega võtmeküsimus. 1.4. Majanduslik olukord Eesti elanikkonna elatustaseme parandamiseks tuleb eelkõige leida uusi võimalusi majanduskasvuks. Ettevõtete tootlikkuse ja loodava lisandväärtuse tõstmiseks on vajalik teadus-, arendus ja innovatsioonisüsteemi sidusus majanduse vajadustega. 10
lühiajalises perspektiivis. · Vabakaubandus tõstab riigi heaolu 19. M. Porteri konkurentsieeliste käsitlus, konkurentsiteemant, konkurentsitegurid ja riikide arengufaasid. · Kokkuvõttes soovitab M. Porter loobuda mõistest "konkurentsivõimeline riik". Riigi tähtsaim majanduslik eesmärk on luua oma kodanikele kõrge ja jätkuvalt tõusev elatustase. Selleks on vajalik teatud tootlikkuse tase, mida stimuleerib konkurents nii sise- kui ka välisturul. Firmal tuleb valida harus oma positsioon ja selle valiku aluseks on konkurentsieelis. Kauemaks saavutatakse edu püsiva konkurentsieelise korral. · Firmade konkurentsikeskkonna, mis soodustab või pärsib konkurentsieelise loomist, määravad M. Porteri järgi järgmised momendid: teguriolud, nõudlusolud, sidus- ja tugiharud, firmastrateegia ja -struktuur, siseturu konkurents. Seda
6 Töö tasustamine............................................................................7 3.7 Planeerimine................................................................................7 4. Asjaajamise korraldus ettevõttes.............................................................7 5. Turundustegevus............................................................................8-12 5.1 Tooted ja teenused.......................................................................7,8 5.2 Konkurents...............................................................................8,9 5.3 Turg.......................................................................................10,12 5.4 Hinnapoliitika..............................................................................12 5.5 Turustuskanalid........................................................................12,13 5.6 Müügitoetuspoliitika.....................................................................13 6
mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. • Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. 6. millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma? ● tootmise laiendamine suurema tulu saamise eesmärgiga ● uute klientide otsing ● konkurents ● rahvusvahelistumine võimaldab uutel ettevõttel siseneda uutele turgudele ● koolitab juhtkonda ja töötajaid, paranevad juhtimis- ja tööoskused (tõuseb töötajate kvalifikatsioon) ● rakendab uusi tehnoloogiaid ● turu suurendamist ja ressursside otsimist ● välismaise tarnija olulisus ● otsimine uusi väljakutseid mitte jääda pidama mugavustsooni, kuna ettevõtete kliendid on ka pidevas arengus.
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
oluliselt keerukam. (Varblane et al 2004) 6 Liimpuidu, puitplaatide ja vineeritootmisel pole probleemiks mitte niivõrd ebapiisav arengutoetus kuivõrd harus selge ülevaate puudumine sellest, milliste saaduste osas on kodumaine ja välisturgude huvi kõige suurem. Nii näiteks ei ole kiire arengu ja kasvu taustal suudetud keskenduda just nendele toodetele, mille nõudlus on kõige kiiremini kasvav. Selle taga võivad muidugi olla mõningad tehnoloogilised probleemid, kuid puitplaatide tootmist Eestis võib pidada samuti liiga fragmentee- rituks ehk paljude keskmise suurusega tootjate vahel jaotunuks.(Varblane et al, 2003). Metsa- ja puidutööstus on Eesti majanduses olnud alati väga olulisel kohal. Kuna mets on üks väheseid taastuvaid loodusvarasid Eestis, siis on selle ressursi
ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel. · Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsi-võimeline. · Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsük-leid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Michael Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus: · Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel - Sageli on see viiest jõust kõige olulisem ja tugevam. Võtmeküsimus: Kui agressiivselt kasutavad haru ettevõtteid erinevaid konkurentsirelvi oma turupositsiooni ja majandustulemuste parandamiseks?
omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. Lai määratlus Kitsam määratlus Rõivaste tootmine Töörõivaste tootmine Transport Lennutransport Mööbli tootmine Aiamööbli tootmine Toiduainetööstus Jookide tootmine/mahlade tootmine Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama hubigruppide mõju ja täiendkaubad. Tegevusharu liikumapanevad jõud Kriitilised edutegurid Strateegilised grupid tegevusharus. Võtmeküsimused: · Haru majanduslikud iseärasused · Konkurentsi-jõudude tugevus · Haru liikumapanevad jõud · Konkurentsi-analüüs · Edu võtmetegurid · Järeldus: tegevusharu atraktiivsuse hinnang - Makrokeskkonna analüüs PESTLE
omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. Lai määratlus Kitsam määratlus Rõivaste tootmine Töörõivaste tootmine Transport Lennutransport Mööbli tootmine Aiamööbli tootmine Toiduainetööstus Jookide tootmine/mahlade tootmine Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama hubigruppide mõju ja täiendkaubad. Tegevusharu liikumapanevad jõud Kriitilised edutegurid Strateegilised grupid tegevusharus. Võtmeküsimused: · Haru majanduslikud iseärasused · Konkurentsi-jõudude tugevus · Haru liikumapanevad jõud · Konkurentsi-analüüs · Edu võtmetegurid · Järeldus: tegevusharu atraktiivsuse hinnang - Makrokeskkonna analüüs PESTLE
2.Konkurentsiulatus 3.Mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus 4.Kapitalivajadus 5.Vertikaalse integratsiooni levik harus 6.Harru sisenemise ja väljumise barjäärid 7.Tehnoloogiliste muudatuste kiirus harus 8.Konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus 9.Tegevusharu keskmine rentaablus 10.Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk Tegevusharu mõjutavate konkurentsijõudude hindamine: Michael Porteri viis konkurentsijõudu: 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel 2. Teiste harude ettevõtete katse lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega 3. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel Konkurentide arv, suhteline suurus ja mitmekesisus Nõudluse muutumine Väljumisbarjäärid Ettevõtte rahulolu oma positsiooniga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge
II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja
II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja
positsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel. Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsivõimeline. Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel. Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama
Pingutused on seda kindlasti väärt, sest tihedamast koostööst ning nutikamaks tellijaks ja targemaks pakkujaks õppimise protsessist on võimalik vaid võita (Erkki Karo, Rainer Kattel, Veiko Lember, Kadri Ukrainski, Hanna Kanep ja UrmasVarblane (2014)). Eesti turg on väike ja pakub seetõttu potentsiaalsetele kasvuettevõtetele harilikult vähe huvi. Kuid isegi väikesed turud võivad olla huvipakkuvad, kui need on innovaatilised ehk kui nende juhtivaks jõuks on kõrgetasemeline nõudlus uute ja täiustatud toodete, teenuste ja lahenduste järele. Lisatingimuseks on, et nõudlus innovatsiooni järele ühtiks potentsiaalse olemasoleva ja tulevikus tekkiva nõudlusega rahvusvahelistel turgudel. Nõudlust innovatsiooni järele tuleks 8 arendada viisil, mis võimaldaks ettevõtetel mõista, et Eesti turu jaoks uute toodete, teenuste ja
kohta arvatakse olevat juba odavaim 7. Kliendile tuleb iga päev palju saadetisi, siiski on kohaletoimetamise rütm 1-2 nädalat 8. Jaotuse erinevatel etappidel on palju ladusid. 9. Müügiprognoosid on põhiliseks juhtimise aluseks 10. Ladudes esineb palju toodete hävimist ja vananemist 11. Toodete pikk viibimine hankimise, tootmise ja jaotuse etappides 12. Reageerimise nõudlus puudub 13. Liitumises nähakse hädaohtu 14. Võimu kasutamine on tähtsam kui koostöö 15. Tarbija häält on kuulda vaid reklamatsioonide kaudu Tõmbamispõhimõte 1. Juhtimine algab või lõppeb tarbija või lõppkasutaja juures 2. Kiire reageerimine nõudlusele ja müügiprognooside minimeerimine 3. Kiired ja sagedased kättetoimetamised 4
alusel tunduvalt suurem kui see on tegevusalades kokku ja töötlevas tööstuses (tuh.EEK). Nii oli see arvnäitaja 2008.a. kõigis tegevusalades kokku 272 tuh.EEK, töötlevas tööstuses 259 tuh.EEK ja kemikaalide ja keemiatoodete tootmises 675 tuh.EEK. (Eesti Keemiatööstuse Liit) Tuleb tõdeda, et Eesti keemiatööstuse ekspordikasv toetub kahele asjaolule. Esimene neist on kõrgetest naftahindadest tingitud põlevkiviõli ja teiste põlevkivisaaduste kasvav nõudlus ning hind. Teiseks eksporti toetavaks teguriks on mitmete Eesti keemiatootjate kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse. Kontsernikuuluvus soosib laialdast eksporti grupi sees. Seda tihtipeale just Venemaa, Ukraina ja Valgevene turgudele, kus kasvupotentsiaal on alles täielikult realiseerimata. Samas annab tunda 2007. aasta Vene transiidi märgatav vähenemine ja raskused Venemaaga kaubavahetuses. (Meybaum, H., 2008)
Seepärast panustame põhjalikku turustamisesse, uute turgude otsimisse ja aktiivsesse müügitöösse, tehes koostööd meie tegevust toetava Eesti Mööblitootjate Liiduga. Samuti peame oluliseks olla kursis nii Eesti kui ka maailma mööblitrendidega, seepärast osaleme aktiivselt mööbli ja puiduga seotud konverentsidel, messidel ning näitustel. Tootmiseks kasutame juba sissetallatud kanaleid (partnerlussuhted mööblitööstusele seadmeid müüvate ettevõtetega, tooraine tarnijatega ja Eesti Töötukassaga). Kuna meie meeskonnas on inimesed, kes on mööblitootmise ja varustuskanalitega juba aastaid tihedalt seotud, siis kasutame nii materjalide hankimisel kui ka tehnoloogilistes küsimustes juba enda kogemusi ja asjatundlikkust.Käesoleval hetkel on firmas kokku 3 töötajat. Järgmisel aastal planeerime suurendada oma meeskonda veel 3 töötaja võrra. Kust mida tellida, otsustame vastavalt tellimusele. Kuna pakume eritellimuse töid, siis võib
• ettevõtluse koostöö-, arendus-, nõustamis- ja toetussüsteem; • strateegiliste välispartnerite kaasamise ja eksporditoetussüsteem. Sektoriaalne innovatsioonisüsteem Tehnoloogiad ja teadlased Võrgustikud ja osalejad Institutsioonid Majanduseskaal Töömahukas – teenindus, tervishoid, puhastus Tehnoloogiline-hariduspõhine – IT, high-tech Pangandus Majandusekogum territoriaalne lähedusolek Tehnoloogiline lähedusolek Nõudlus Ressurside, teadmise jagamine Patendid • Patentide ja kasulike mudelitega kaitstakse leiutisi. • Leiutis on tehniline lahendus, täpsemalt, tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus. • Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmõistetavalt tehnikatasemest ja on tööstuslikult kasutatav.
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
Turu struktuur jagatakse nelja põhitüüpi. Neist kolm on konkurentsi liigid ning neljas on monopol ehk sellisel turul puudub konkurents. Konkurentsi vorme iseloomustab neli olulist tunnust: · müüjate arv turul; · müüjate pakutava hüvise omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; · müüjate võime mõjutada hinda. Nendest tunnustest lähtuvalt eristatakse nelja turul konkureerimise vormi ehk turustruktuuri. TÄIUSLIK KONKURENTS ehk täieliku konkurentsiga turg, kus pakkujal puudub võimalus hindu kontrollida, iga soovija võib turule siseneda. · palju osalejaid; · üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust; · toodang on ühetaoline (näiteks toorpiim, teravili jne); · turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne. MONOPOLISTLIK TURG tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Monopolistliku
7R mudel · right product · in the right quantity · and in the right condition · at the right place · at the right time · for the right customer · at the right cost ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete kuludega. 2. Logistika arengu mõjutegurid 1. Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond 2. Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv 3. Tugevnev konkurents turgudel, üleminek müüja-turult ostja-turule, tarbijate valikuvõimaluste ja informeerituse kasv, hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni surve 4. Kaupade eluea lühenemine 5. Tehnoloogia areng, tootmis- ja veomahtude kasv, automatiseerimine 6. Geograafilised erinevused. Keegi ei oma varusid kõigist ressurssidest. Transpordi odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, globaliseerumine 7
7R mudel right product in the right quantity and in the right condition at the right place at the right time for the right customer at the right cost ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete kuludega. 2. Logistika arengu mõjutegurid 1. Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond 2. Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv 3. Tugevnev konkurents turgudel, üleminek müüja-turult ostja-turule, tarbijate valikuvõimaluste ja informeerituse kasv, hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni surve 4. Kaupade eluea lühenemine 5. Tehnoloogia areng, tootmis- ja veomahtude kasv, automatiseerimine 6. Geograafilised erinevused. Keegi ei oma varusid kõigist ressurssidest. Transpordi odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, globaliseerumine 7
juhul isegi tõus vahetult enne uusi valimisi. Tõusu saab lühiajaliselt esile kutsuda näiteks makse alandades, valitsuse kulutusi suurendades (laenude arvel) või sundides riigi keskpanka hoidma laenuprotsendi madalal ja suurendades samaaegselt raha pakkumist. Kahtlemata avaldavad majandusele mõju sõjad. Näiteks USA majandus asus mõlema maailmasõja ja Korea sõja perioodil selgelt ülalpool tootmismahtu. Sõjalised tellimused kindlustavad töölised tööga ja ettevõtted garanteeritud tellimuste ja tuludega. Siiski peab silmas pidama, et pikaajaliselt viib selline seisund riigi võlgadesse. riikide lagunemised ja ühinemised- mõlemad protsessid on ka poliitilisi tulemeid arvestamata seotud turgude ümberkorraldamisega, majandusliku orientatsiooni ja kogu majandusstruktuuri muutusega. (mõju avaldab ka massiline migratsioon, OPEC’-i maade otsus toornafta hinna tõstmine.) tähtsamad tehnoloogilised leiutised
· Säästliku mõtlemise põhiprintsiibid: o Määratle väärtus tarbija seisukohast (keskendu väärtus loovatele tegevustele) o Tuvasta väärtusvoog (kas iga väärtusvoo (tegevuste jada) tegevus on ikka vajalik?) o Loo väärtusvoog (jäta alles ainult olulised protsessid) o Kliendipoolne ,,tõmbamine" (tegutse ainult vastuseks kliendilt saadud märguandele (kliendi tellimused, mitte ületootmine)) o Pidev protsesside parendamine · Tajnija juhitud kaubavaru (VMI) on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest. · Põhiliselt kasutatakse jaekaubanduses · Eesti kogemuse järgi võimaldab selle strateegia rakendamine suurendada käivet 10% ja vähendada kulutusi personalile, vabastada käibekapitali, laopinda jne. · Võimalikud probleemid:
Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu. Koostöö võimaldab juurdepääsu teadmistele, riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevõtmist. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? 4 Innovatsioon on sageli väljakujunenud huve ja harjumusi segi paiskav, seetõttu ei loo pelgalt
positsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud , osaliselt integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel. Mastaabiefekt suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsivõimeline. Kiire toodete innovatsioon lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Michael Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus: Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel. Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine. Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel.
SWOT analüüs Uute missiooni, eesmärkide ja strateegia formuleerimine Strateegia hindamine ja elluviimine Strateegilise juhtimise areng Esimene oluline strateegia alane raamat (militaarstrateegia) ~500 a.eKr. Hiina ohvitserilt Sun Tzu'lt - "The Art of War" Sõjandusterminid kasutusel siiani, nt. kaitsestrateegia, otserünnak jt SJ ärijuhtimise mõttes pärineb USA-st 50-60-ndatel otsisid organisatsioonid uusi turge Konkurents Euroopa ja Jaapaniga teravnenud Tekkinud olid rahvusvahelised suurkorporatsioonid, koordineerimisraskused Klassikalised autorid 1. Alfred Chandler "Strategy and Structure" - 1962 2. Igor Ansoff "Corporate Strategy" - 1965 3. Kenneth Andrews ,,Business Policy: Text and Cases" - 1965 4. Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity" - 1969 · Strateegilise juhtimise on ratsionaalne ja pikaajaline planeerimine
meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 11 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10. Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis? 11. Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud? 12
Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. Mida väärtuslikum kaup, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja seda rohkem tähtsustatakse veoaaega ja usaldusväärsust. · Lastitavus ( stowability) - ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, millisel tasemel kaup täidab transpordiruumi (halva lastitavusega on masinad ja loomad). · Kaubakäsitluse lihtsus Sarnased kaubad ( tooraine,kastid, tünnid) või kaubad,mida saab olemasoleva kaubakäsitlustehnikaga laadida on odavamad ning nende transpordikulud on seega väiksemad. · Kahjustuvus ( lability) kõrge ühikuväärtusega ( hinnaga), kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reegline kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab.
Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. Linnastumine: Arengumaad: kiire tempo Inimesed liiguvad linnadesse Ülerahvastus Marginaalne rahvastik- alarakendatud rahvastik Slummid; getod Kuritegevus Vaesus Sanitaarprobleemid Arengu riigid: suur tööpuudus Linnade tühjenemine Ülelinnastumine Madal iive Ruumi puudus Tööjõupuudus Linnasumisega kaasnevad nähtused: Eeslinnastumine: majanduslik tegevus kandub kesklinnast kaugemale Vastulinnastumine: elanike lahkumine kaugamasse piirkonda Aglomeratsiooni teke: tuumiklinna ja lähedus loevate asulate koostoimimis protsessi. Megalopoliste teke: hiiglinnade teke c. Kuidas võib intensiivne ränne mõjuda riigi rahvastiku soolis-vanuselisele koosseisule? Analüüsi etteantudrahvastiku püramiidi ja selgita põhjusi. d. Kaardi tundmine 7.