J-F. MILLET G.COURBET Viljapeade korjamine Õhtupalve ja kaevajad Kivilõhkujad Tere, härra Courbet! H.DAUMIER V.SURIKOV J.KÖLER C.MEUNIER 1831.a poliitilised maskid Bojaaritar Morozova Ema portree Terasesulataja W.TURNER F.GOYA Temeraire'i viimane sõit Ülestõusnute mahalask 3mai Uinunuv mõistus sünnib koletisi ,,Kapriisid" 1808a C.D.FRIEDRICH T.GERICAULT F.RUDE
kujutamine eriti hinnatud, mis andis fotograafia leiutamisele tõuke ja 1822. aastal saadigi esimene püsiv fotokujutis. Kunstnikud Jean Francois Millet(1814-1875)- kujutas enamasti inimesi, mitte maastikke. Kahtlustati, et ta õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse alati austusega- need võisid olla kartulivõtjad, viljapeade korjajad või karjased- ta lihtsalt leppis nende saatusega. Teosed: "Õhtupalve", "Kaevajad" . Honore Daumier(1808-1879)- Tema peamine tegevus jäi graafika valda. Daumier' joonistustel on äha ühiskonnakriitilist iseloomu , avaldas ta oma töid radikaalses kirjanduses. Kujutatavad tegelased on küll pärit igapäevaelust, kuid mitte juhuslikud tegelased vaid suure jõuga isiksused. Tema teostes pole kohta positiivsetele kangelasele, kõik tüübid mõjuvad karikatuurse, ilmeka ja veenvana. On üks esimesi, kes valib motiiviks suurlinna lihtrahva ja
üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G. Coubert suured pildid, motiiv argipäevast, korraldas esimesena kontranäituse, kaasaja olustiku maalimine, ,,Matus Oransis", ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Coubert", E. Manet ainesti Pariis ja
jpg ) Prints Rahotep ja tema naine Nofretete (allikas:http://www.utexas.edu/courses/cc302k/Egy pt/Egypt_images/9901270003.jpg ) ,,u.2550 a. eKr. Kui need raidkujud 1871. aastal välja kaevati, kohkusid kaevajad nende elutruudust nähes. Ehkki nende asend on rangelt vorminõudeid järgiv, on neid katter värv niivõrd erk ja mõjub sama ehtsalt kui elus ning nende silmade iiris on kivikristalne. Kujude detailid on esitatud ülima tõetruudusega."
0, 5 miljonit aastat vanaks. · 1920ndatel leidid üks rootsi arheoloog Hiinast Zhoukoudiani koopast arhailised hambad, kaevates leiti robustselt töödeldud tulekivi kilde ja kolju tükke, nii et saadi see kokku panna. Sinantropus Pekinsis ehk Pekingi inimene. Leiti ka tule jäänuseid - sütt, tuhka. Hiljem tekkisid kahtlused, kas tuld ikka leiti, sest esimesed kaevajad tulejälgedest ei kirjuta. Homo erectused oskasid ise tuld teha ja kasutada? Homo habilist leitud ainult Aafrikast. Homo erectus nii Aafrikast, Aasiast kui Euroopast. Kus erectus kujunes? Jaava saarel olevate Homo Erectuste juures pole tööriistu aga Aafrikas olevatel Erectustel on algelised tööriistad. Bambus annab lõhestamisel hea tööriista, sellepärast polnud Jaaval kivist tööriistu vaja? Homo Erectuse esindajad Gruusiast, 1,8-1,6 miljonit aastat vanad
Kukkurloomad tekkinud varem ilmselt kui emakooksed. Emakooksed on olnud edukamad ning kukkurloomi hiljem kõikjalt välja tõrjunud, peale isoleeritud Austraalia. Kukkurloomade mitmekesisus Austraalias on väga suur. Nad on seal välja arendanud konvergentselt samasugused eluvormid kui emakooksed muus maailmas (suured ja väikesed taimesööjad, kiskjad, sipelgapüüdjad, poolveelised, puudel ronijad, liuglendurid, hüpikud, urgude kaevajad jne.); ainult merelisi pole. 128. Imetajate ( Mammalia ) teiseselt veeelule kohanenud seltse. Imetajate kolmest tagasi merre asunud seltsist on täiuslikemalt kohastunud vaalalised (Cetacea). Teised kaks on loivalised (Pinnipedia) (kiskjaliste sugulased) ning meriveiselised (Sirenia) (lähedased londilistele). 129. Konvergentselt veeelule kohanenud rühmi neljajalgsete ( Tetrapoda ) eri klassides. Osa roomajatest siirdus taas merre ja hakkas kaldal munemas käima (nagu mere
annaabi.ee 
