OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad
............11 2 Sissejuhatus Antud referaat on koostatud mesinduse kursuse raames. Referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade meetaimedest. Oma töös selgitan, mida mõistetakse meetaimede all; kuidas ja mille alusel neid klassifitseeritakse; millal millised meetaimed õitsevad ning tutvustan ka osasid meetaimi lähemalt. 3 Meetaimede klassifikatsioon Meetaimed on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. [1] Meetaimi on klassifitseeritud erinevalt. Meetaimi on jaotanud kasvukoha (ja ka otstarbe) järgi, niidu- ja karjamaa-, põllumajanduslikeks, puuvilja ja marjaaia, köögiviljaaia, parkide ja haljasalade ning jäätmaade meetaimedeks ja eraldi külvatavateks meetaimedeks. [2] Eesti autorid on jaotanud meetaimed kuude rühma: põllukultuurid, jäätmaade
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge
Soovitav on tuulevarjuline paik. Pinnas peaks olema huumusrikas ja hea veeläbilaskvusega, vajaduse korral võib seda liivaga kergemaks muuta. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele. Idanemiseks hoida temperatuuri umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Tiheda külvi korral taimi pikeeritakse. Välja istutada taimed, kui ilmad soojaks lähevad, kuna ta on külmaõrn. Kasvuruumiks arvestada 30-40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikult juurduksid. Saagi kogumine talveks kogutakse kindlasti vahetult enne õitsemist lõigatud varte ülemist osa koos lehtedega. Õrnu varsi ja noori lehti võib pidevalt korjata kevadest sügiseni. Kõige õigem on sidrunmelissi kasutada värskelt, siis on aroom ning toimeainete sisaldus kõige suurem.
.........................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill............................................................................................................................11 Kullerkupp....................................................................................................................12 Maikelluke.....................................................................
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik
jõud, vaim serpere- roomama. Eestikeelne nimi liivatee ütleb, et tegemist on liival kasvava taimega, millest saab teed teha. Sugukond huulõielised. Kasvukoht: nõmm-liivatee katab kuivadel liivastel nõlvakutel, randadel, männikutes ja loopealsetel tiheda vaibana maapinda. Õitsemisajal, juunist augustini, on see vaip säravlilla, meeldivalt lõhnav ja sumisev, sest taimede õisi külastavad hoolega mesilased. Taim ise on kuni 10 cm kõrguste harudega mitmeaastane pool-kääbuspõõsas, mille varred on ruljad, ümberringi karvastunud. Lehed on väikesed kuni 8 mm pikad ja 3 mm 4 laiad, iseloomuliku lõhnaga. Õisik peajas, kompaktne, varre tipul. Nõmm-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest, ta sisaldab antiseptilisi aineid- tümooli, borneooli jne.
PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.
Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) Picea vana ladinakeelne perekonna nimetus, võib-olla sõnast pix vaik, tõrv. Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................
(Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). 8.1 Harilik ploomipuu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (ladina k. Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja-Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamusse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Ploomipuu õitseb hiliskevadel. Ta on meetaim. Õitseajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett. Ploomid sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Puu kõrgus on tavaliselt 6 – 12 meetrit, kuid on ka kääbussorte. Mõned sordid on põõsakujulised. Mõned vormid on ogadega. Ploomipuu elab teistest puudest vähem, kõigest 15- 60 aastat. Õied on valged ja asuvad ühe kuni kolme kaupa. Õied puhkevad kevadel (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu.) 8.2 Tuntumad sordid
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia,
Joonis 4. Ploomipuu. http://ak.rapina.ee/jaan/pk/victor-t.jpg Iseloomustus Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamusse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Ploomipuu õitseb hiliskevadel. Ta on meetaim. Õitseajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett. Ploomid sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Puu kõrgus on tavaliselt 6 – 12 meetrit, kuid on ka kääbussorte. Mõned sordid on põõsakujulised. Mõned vormid on ogadega. Ploomipuu elab teistest puudest vähem, kõigest 15-60 aastat. Õied on valged ja asuvad ühe kuni kolme kaupa. Õied puhkevad kevadel. Tuntumad sordid
Lühema kasvuaja tõttu on lihtsam teha umbrohu tõrjet. Suviteraviljal on palju puudusi: · Lühikese kasvuaja tõttu kasutavad harvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. · Kevadisel külviajal kõik tööd kuhjuvad ja on väga pingelised. · Kevadine võrsumine langeb kokku kevadsuvise põuaperioodiga,mis võib põhjustada hõredate külvide kuhjumise ja võivad levida umbrohud. · Osa sorte on pika kasvuajaga, koristamine võib langeda sügisesse , kui ilmad on väga sademete rohked. Oder. Kasutamine mitmekülgne, söödaks veistele, sigadele, hobustele, kaladele;Toiduks, ja tööstustooraineks. Söödana sobib eelkõige nuum ja veoloomadele. Oder sobib energia söödaks lüpsilehmadele karjatamisperioodil. Selleks,et tasakaalustada proteiinirikast söödaratsiooni. Lihaveistele koos kvaliteet söödaga. Toiduks peamisiselt kasutatakse otra jahuna vähe. Odrast valmistatakse lisaks jahule ka viljakohvi
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
kui tal on kolm või neli pärislehte. Seeme tuleks potti panna aprilli lõpus või mai esimestel päevadel ja et öökülmi jagub mõnikord juuni algulgi, ei maksa taimi enne 10. juunit välja istutada. Hea oleks arbuusitaimed istutada musta kilega kaetud peenrale: niisugune kile neelab hästi soojust, hoiab niiskust ja kaitseb peenart umbrohtumise eest. Katteloori tohib peal hoida õitsemise alguseni, sest muidu ei tarvitse tolmeldajad õitele ligi pääseda. Mida kuumemad ja kuivemad ilmad viljade valmimise ajal on, seda magusamad arbuusid kasvavad. Pärast istutamist peab taimi kastma, aga hiljem pole see enamasti vajalik: arbuus on ju kõrbetaim. Unustada ei tohiks sedagi, et ühele arbuusitaimele tasub jätta vaid kolm-neli vilja, sest suurema arvu viljade korral jäävad nood väiksemaks ja vähem magusaks. toorelt söömiseks Istikud peavad olema jämeda varrega, 30 cm pikad ja ühe õiekobaraga. Avamaale istutatakse juuni algul
Pinus peuce - Kasvab exJugoslaavias (Tsernogoorias, Makedoonias), Bulgaarias, Ida- Albaanias, Põhja-Kreekas 750-2200 m kõrgusel mägedes. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis, Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA- s jm. Kõrgus 20...25 m. · Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt (5-kaupa), kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. · Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, avanenult 5...7 cm, sageli kõverdunud, rootsulised, rohekaskollased kuni kollakaspruunid (asend võrsel horisontaalne või rippuv)
..................................................................... 20 Raudrohi................................................................................................................................22 Nõges.................................................................................................................................... 23 Päevakübar............................................................................................................................27 Mesi.......................................................................................................................................31 Mumio...................................................................................................................................34 Vitamiinid............................................................................................................................. 35 Mineraalid.....................................................................
Tõesti, vaher on pajude-remmelgate järel meil üks esimesi kevadisi nektari- ja õietolmurikkaid meetaimi. Rõhtsatesse ja püstistesse kännasjatesse õisikutesse koondunud õied eritavad palju nektarit. Tema heleda värvusega ning hea maitse ja õrna aroomiga mett peetakse väga väärtuslikuks. Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Vahtra õietolm, mida mesilased hommikust õhtuni usinasti tarusse tassivad, on aga värvuselt roheline. Kuid varakevadel, enne õitsemist ja pungade puhkemist, annab vaher ka mahla, mis on tunduvalt magusam (suhkrusisaldus 1,23,2%) ja maitsvam kasemahlast. Vahtra mahlajooks algab tavaliselt märtsis, kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud, kuid ere kevadpäike puu talverammestusest üles ajab. Mahlajooks lõpeb siis, kui see algab kaskedel ajal, mil maapind on sulanud
Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas.. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, 8 Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või
Nähtavasti tema atraktiivne väljanägemine valge pealiskihiline koor, erkrohelised lõhnavad lehed kevadel ja kuldsed sügisel, nõtked oksad on inimestel tekitanud kasega assotsiatiivse sideme ja temast on aegade jooksul saanud meie taluõuede armastatud puu. Ka kase pikk eluiga on väärtustanud seda puud sedavõrd, et teda on loetud hiie- ehk pühapuude hulka. 12 Ainuüksi kase teaduslik ladinakeelne nimetus Betula (beatus ' õnnelikuks tegev, suurepärane') annab märku, et sellel puul on hea maine ja mitte ainult eestlaste hulgas. Võibolla on kase positiivse kujutelma tekkel oma osa ka tema tervendavatel omadustel. Kasemahla, kaseokstest saunavihta, kasepungi, kaseurbi, noori lehti, kase sütt ja tuhka, kasekäsna on ajast aega edukalt ihu tervendamiseks tarvitanud paljude rahvaste rahvameditsiin. Kõike seda arvesse võttes on igati loogiline, et kase
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). · Sessoonsus Monokarpne õitsemine õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. · Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni). Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid Päevalill keerab end päikese poole. · Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale · Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel.
viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). Sessoonsus Monokarpne õitsemine – õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine – õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni). Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid Päevalill keerab end päikese poole. Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel.
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesear
Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa
.....................................................................................19 Muusikateraapia....................................................................................................................20 Soolaravi............................................................................................................................... 21 Taimsed taastumisvahendid .....................................................................................................22 Mesi.......................................................................................................................................22 Astelpaju............................................................................................................................... 24 Küüslauk............................................................................................................................... 24 Ravimtaimed..............................................................
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku