Meretransport Meretransport on üks odavamaid transpordiliike. Merelaevadega saab korraga edasi toimetada suuri veosekoguseid. Mereteede "ehitamine" ei maksa midagi, küll aga nende hooldamine (süvendamine, märgistamine) ja sadamate ehitus. Väikese veomahu ja lühikese vahemaa korral on aja ja rahakulu veoste kogunemist oodates, neid ladustades ja laadides aga väga kõrge. Eestis on meretransport hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik.
Autotransport ehk maanteetransport Plussid: · Kiire · Vedu "uksest ukseni" · Tihe teedevõrk Miinused: · Korraga väike kaubakogus · Maanteede rajamine ja korrashoid kallis · Vajab palju tööjõudu Fakte · Esimesi autosi nähti Eestis 19. sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega umbes 10 000 kilomeetrit Meretransport Plussid: · Odav · Mahub korraga palju kaupa · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: · Aeglane · Kaup tuleb pärast ümber laadida Fakte · Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid · Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Jõetransport Plussid: · Odav · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: · Kaup tuleb pärast ümber laadida · Liikumisvõimalused
Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte....................................................................... 12 Kasutatud materjalid.......................................................14 SISSEJUHATUS
................................................................................................. 10 Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal..........................11 Kokkuvõte.............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus :............................................................................................. 15 Sissejuhatus. Eesti on mereriik , meil on väga palju sadamaid . Nad koostavad Eesti Sadamate Liidu . Eesti Sadamate Liitu on koondunud kõik aktiivsed Eesti kaubasadamad. Neile lisaks ka väiksemad Lehtma, Mõntu ja Loksa sadamad, kes näevad võimalusi anda oma panust Eesti sadamaettevõtluse arendamiseks ning osaleda ühiste probleemide lahendamisel. Kuigi võib arvata, et konkurents kaubamahtude saamiseks ei soodusta konstruktiivset koostööd sadamaettevõtjate vahel… ei pea selline arvamus paika Eesti Sadamate Liidus.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on
autotranspordile, sest seal ei tehta ümberlaadimisi ning veos toimetatakse otse sihtkohta Veonduse peamised arengusuunad (4-6 tk): 1. transpordivahendite kandevõime on suurenenud 2. kiirus on suurenenud 3. mugavus ja turvalisus samamoodi 4. areneb ja täiustub infrastruktuur 5. ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid 6. täiustatakse lao- ja laadimistehnikat Terminal ehk kaubajaotuspunkt täidab järgnevaid ülesandeid: 1. kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine 2. ladustamine 3. kogumine ja jaotamine 4. osaline ümbertöötamine 5. kauplemine 6. kontroll Euroopa suurim sadam- Rotterdam- nn Euroopa merevärav- asub Hollandis. Asend kaardil...
on Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Põhja- ja Läänemere suurte sadamate käibest Hamburgist kuni Le Havre-ni annab ainuüksi Rotterdam 37%. Rotterdami osa Euroopa konteinersadamate käibest on 21%, millega on Rotterdam Euroopa konteinerkaubanduses turuliider. 2009. aastal käideldi Rotterdami sadamas 9 743 000 TEU-d konteineritega veetavaid kaupu. Lähimerevedusid loetakse Hollandis kõige ökonoomsemaks transpordialternatiiviks. Euroopa sadamaid seob Rotterdamiga 110 laevaliini. Siseveeteede kogupikkuseks riigis on 1500 km. Hollandis on 12 000 transpordiettevõtet, millest 82% pakub veoteenuseid rahvusvahelises ulatuses. 15% kõigist Euroopas maanteevedusid tegevatest firmadest on Hollandi ettevõtted. Samas pole maanteetransport siin ainukeseks valikuks. Hollandi sisestest ja riiki läbivatest vedudest tehakse 18% siseveetranspordiga ja 3% vedudest raudteega. Hollandi raudteede kogupikkuseks on 2888 km.
Infotehnoloogia levik, sidetehnoloogia, üha suurem kauplemine teenustega, turistide arvu kasv 3. Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Kui transpordis domineeris rannikuvedu ja jõelaevandus, siis paiknes enamus tööstusettevõtteid sadamate läheduses, jõgede ääres. Raudtee kasutuselevõtt hajutas ettevõtete paiknemist. 4. Analüüsi eri transpordiliikide kasutamise eeliseid ja puudusi? Meretransport Plussid:odav, mahub korraga palju kaupa, ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused:laevaga ei saa sõita kõikjale, aeglane, kaup tuleb pärast ümber laadida Siseveetransport - Plussid: odav, ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: kaup tuleb pärast ümber laadida, liikumisvõimalused piiratud, aeglane Raudtee transport - Plussid: kiire, odav, korraga suur kaubakogus Miinused:raudteed ei ulatu kõikjale, ehitamine kallis, ümberlaadimine jaamades aeglane
Mis on globaliseerumine? Üleilmastumine ehk kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaalane seotus. Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule. Globaseerimise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' Nähtused mis aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele (täpsemalt): IT kiire areng (info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv) transporrdi, eriti lennukite, kiire areng rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine (piirangute vähenemine ja kaubavahetuse kasv) toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (näiteks Nike'i jalanõud) kapitali ja tööjõu liikuvuse kasv majandusorganisatsioonide kasv Mida tähendab, et Maailm on muutunud globaalseks külaks? Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma Võime minna ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööl
KURKSE 3.200 9103790 1997 3,990 m3 or 14 Eesti FINBEST 266 TEU sõlme Terminalid mida külastavad T & E ESCO Container Lines laevad ANTWERPEN DP World 742 BREMERHAVEN Eurogate, NTB FELIXSTOWE Trinity HAMBURG Eurokai, Burchardkai, UCT, CTT, CTA HELSINKI West Harbour MUUGA Muuga Container Terminal, kai 13 või 16 ROTTERDAM RST North Beatrixhaven, ECT Delta (kaubapraamiga) AARHUS Cargo Service 16 17 Uus konteinerterminal Kaljuranna sõnul on Tallinna Sadam töötanud Hiina suunal juba aastaid. Allkirjastatud ühiste kavatsuste protokolli kohaselt rajavad Tallinna Sadam ja Ningbo sadam Muuga sadama idaossa uue konteinerterminali,
toiduained põhiliselt siseturul. Metsandus väga oluline majandusharu üle Eesti. Tootmisvahendid, raha ja tööjõud. Inimeste teadmised, oskused ja kogemused. 4. Mis mõjutab Eesti majandusgeograafilist asendit? Kuidas on see aja jooksul muutunud? Asend teiste riikide, suuremate majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes on Eestis muutuv. Eesti majandusgeograafilised eelised: · Avatus merele * väljapääs ookeanile/ meretransport * kalandus * transiit · Mereline parasvööde * sobiv loomakasvatuseks/ metsanduseks * head mullad · Tasane pinnamood * eeldus põllumajanduseks · Põlevkivi · Arenenud naabrid Eesti majandusgeograafilised puudused: · Meri pole jäävaba · Pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid · Jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike) · Pole energiarikkaid jõgesid
• raudteevõrk ei saa olla väga tihe, igale poole pole võimalik ehitada • sobib vaid suurte kaubakoguste (reisijate) puhul Kuidas on kasvanud transpordivahendite kiirused reaktiivlennuk 1000 Maantee transport Road 750 Raudtee Rail transport Maritime Meretransport Air Õhutransport 500 250 magnethõljukron auto 100 propellerlennuk rong 50 postitõld
• raudteevõrk ei saa olla väga tihe, igale poole pole võimalik ehitada • sobib vaid suurte kaubakoguste (reisijate) puhul Kuidas on kasvanud transpordivahendite kiirused reaktiivlennuk 1000 Maantee transport Road 750 Raudtee Rail transport Maritime Meretransport Air Õhutransport 500 250 magnethõljukron auto 100 propellerlennuk rong 50 postitõld
Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupde puhul. Transpordi kasutusel füüsilise kaalu ja arvutusliku kaalu mõiste. Transpordi liik Ruumala ja massi suhe Autotransport 1:3, ehk 1t =3 CBM, ehk 1CBM= 333kg Õhutransport 1:6, ehk 1t = 6CBM, ehk 1CBM= 167kg Meretransport 1:1, ehk 1t = 1CBM, ehk 1 CBM = 1000kg · Väärtus väärtuse ja kaalu suhe. Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. Mida väärtuslikum kaup, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja seda rohkem tähtsustatakse veoaaega ja usaldusväärsust. · Lastitavus ( stowability) - ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, millisel tasemel kaup
riigid. Rahvusvahelises kaubaveos domineerib 88%-ga raudteetransport, millele järgneb maanteetransport 9% ning meretransport 3%-ga. Kaupade eksport ja import lääne, põhja ja lõuna suunas toimub peamiselt mööda merd ja maanteetranspordi võimalusi kasutades, marginaalsel määral ka lennutranspordiga. Puudub regulaarne reisirongiühendus Lätiga. Kaubad toimetatakse reeglina Muuga, Tallinna, Paldiski, Kunda ja Pärnu sadamatesse või viiakse autotranspordiga Läti kaudu Euroopa riikidesse, kasutades peamiselt Tallinn-Ikla, või Venemaale mööda Tallinn-Luhamaa ja Tallinn-Narva maanteid. Mõningane kaubamaht toimetatakse ka üle Valga piiripunkti. Kuna Eestisse saabunud ning siit lähetatud eksport-, import- ja transiitkaupade vedu toimub valdavalt (~90%) multimodaalses veoahelas (laev - rong või rong laev), siis on
Singapuri. Singapuri sadamas need konteinerid laaditakse suurte laevade peale, mis seejärel toimetavad saadetise lõppsihtkohta.Umbes 85% konteineritest mis saabuvad Singapuri laaditakse ümber teisele sadamasse. Sadam asutati 1819. aastal vaba sadamana, 1972. a saabus sadamasse esimene konteinerlaev. 1982. aastal saavutas sadam 1 miljon TEU'd ühe aastaga ning Singapuri sadamast sai veotonnaaži poolest maailma töisemaid sadamaid, mida see on siiani. Sadamas tegutseb viis konteinerterminali: Brani Keppel, Pasir Panjang Terminal 1, Pasir Panjang Terminal 2 ja Tanjong Pagar, kokku 52 sadamasilda Nad tegutsevad ühtse süsteemina. Pasir Panjang Terminal on PSA kaasaegseim terminal. See on varustatud kuni 16 meetrit sügav kaidega ja kai kraanad ulatavad üle 23 rea konteinerite, et laadida maailma suurimaid konteinerlaevu. Terminali Overhead Bridge Crane (OHBC) süsteem võimaldab igal juhil käidelda kuni kuut kraanat.
Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 3. Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid, lennuväljad ????? Transport jaguneb kaubaveoks(logistika, laomajandus) ja inimeste veoks. Meretransport, siseveetransport(kanalid), raudteetransport, autotransport, lennutransport, torutransport. Tähtsamad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angeles, Shanghai, Hongkong, Singapur Kanalid: Panama, Suessi Lennuväljad: Pariis, London, Frankfurt, Los Angeles, Dallas, Tokyo, Chicago 4. Oska tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest veosuundadest? Kohalikud veod- autotransport kaugveod- raudteetransport
Väga mugav oleks küll, peale e-poe tellimust ei peaks ma planeerima oma aega kas siis omniva teenindusjaama lahti olekute aja järgi või otsima omale lähimat ja pakutavat pakiautomaati. Vaid minult päritakse kellaaeg ja koht, kuhu soovin pakki ja see toimetatakse minu ukse taha. Viimase 5-10 km pakivedu on kõige kallim osa e-kaubanduse logistilises ahelas ja tavaliselt on selle hind 4-15 euro vahel ühe saadetise kohta. Starshipi eesmärk on seda hinda langetada 10 korda Tema kõht mahutab näiteks oma 2 kilekoti täit toidukraami. Temasse on paigaldatud mitmed kaamerad ja erinevad sensorid, et tema liikumine kõnniteel oleks ohutu ja liiklusseadusi järgiv. Tema töökindlust ja arendus etappide uuendusi testitakse juba paljudes euroopa riikides, nagu Inglismaa, Saksamaa, Šveitsi erinevates paki ja toitlustusettevõtete logistikute poolt. Masinad on juba läbinud üle 12 000 kilomeetri ja külastanud üle 1,2 miljoni kliendi. Eks tulevik
Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi vaheline ajutine raudteealane piirikokkulepe), uuendatud 2009 · . . , 25.02.1992 (Vene Föderatsiooni Teedeministeeriumi ning Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi vaheline ajutine raudteealane piirikokkulepe), uuendatud 09.02.2010. 12. Sissejuhatus meretransporti · Meretranspordi tähtsus, mere-enklaavid Meretransport on vanimaid transpordi liike, meritsi veetakse 90% rahvusvaheliste vedude mahust maailmas. Hetkel on aasta maht 5 miljardit tonni, sellest 30% hõlmab nafta ja nafta produktid. Mereveo teenused liigitatakse kõige üldisemalt: 1. Liiniveod - vedu toimub kindlatel liinidel ja kindlate tariifide alusel. 2. Charter-veod (trampveod) - ei toimu kindlatel liinidel ja tehakse kokkulepe tariifidega 3. NVOC (Non Vessel Operating Carriers) - laevafirmade allhankijad, kes pakuvad kindla sõiduplaaniga liini teenuseid. 4
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru ongi seetõt
2. Tallinna sadam Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aasta aprillis. 1996. aastal muudeti riigiettevõte aktsiaseltsiks, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik. Tallinna Sadam on üks neid iidseid sildumiskohti, mille ajalugu saab aastatuhandetega mõõta, aga kui mitmega täpselt, ei tea täna enam keegi öelda. Tallinna sadam on jaotatud kuueks: Vanasadam, mis on Eesti Suurim Reisisadam, Vanasadama Jahisadam, mis on uus väikelaevadele mõeldud külalissadam Tallinnas, Muuga sadam, mis on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, Paldiski Lõunasadam, mis on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, Paljassaare sadam, mis on kaubasadam ja Saaremaa sadam, mis on spetsiaalselt kavandatud-ehitatud reisilaevade teenindamiseks. 2.1. Tallinna sadam 1800-1910 1870. aastal pikendas Balti Raudteeselts oma liine misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu sellele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam,
Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
Kohalikud veod – kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised veondusliigid (v.a praamiveod ja torutransport) pole konkurentsivõimelised. Kaugveod – keskmine kaugus suurem kui 500 km. Autotranspordi kõrval saab kasutada ka teis transpordi liike. Eriti oluline on raudteetransport. Mõnevõrra piiratumad on siseveetranspordi ja rannikulaevanduse võimalused. Mandritevahelised veod – võistlevad vaid õhu- ja meretransport. Meretransport on palju odavam (1000 korda), kuid ka tunduvalt aeglasem (50 korda). Lääne- Euroopa Põhja Ameerikaga ja vastupidi, Põhja Ameerika ja Aasia/Okeaaniaga ja vastupidi ja Lääne Euroopa ja Aasia/Okeaaniaga 5.Mõisted mugavuselipp, merevoorimees too näiteid? mugavuslipp: teatud maksu eest lubavad odavamad riigid laevaomanikul, kellel oma kodumaal laevapidamiseks tehtavad kulutused on liiga suured, registreerida oma laev mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, et kulutusi vähendada
Kokkuvõttes kuulub Põhja umbes 40 riiki, kus elab veerand maakera rahvast. Transpordi liigid, nende iseloomustus? On olemas järgmisi transpordiliike: maantetransport (on paindlik ja kõikjale pääsev), raudteetransport (regulaarne, usaldatav, võib kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid, tööviljakus on võrdlemisi kõrge ja odav, siseveetransport (väga odav, kuid suhteliselt aeglane veondusliik, kasutatakse peamiselt suurteks vedudeks), meretransport (teed ise on maksuta ja õhku pidi pääseb kõikjale nii kuival maal kui ka üle merede, lennuväljad on see-eest kulukad, veovõime on väike, kallis, aga kiire) ja torutransport (vedu on odav, toimub pidevalt, veokogused on suured kui ka väiksed, torude ehitamine on odav ja neid saab rajada kõikjale, vedada saab ainult vedelikke või gaase). Fossiilsete kütuste kasutamise prognoos? Fosiilkütuste põletamisel
Riigi arengutase võimaldab luua lennukompaniisid, rajada lennujaamu, ehitada lennukeid jne, samuti saab suur osa elanikkonnast endale lennureise lubada. Tänu asukohale Kesk-Euroopas ning arenenud lennuliiklusele on Saksamaa kujunenud reisijatele ümberistumise kohaks juhtudel, kui lähtepunkti ja soovitud sihtpunkti vahel pole otselendu. Puudused riigis Olulisi tegureid, mis takistaksid lennutranspordi arengut konktreetses riigis, pole, kuid lennukite ja lennuväljade ehitamine ning hooldus lihtsalt nõuavad palju inim- ja finantsressursse. Tähtsus Riigisiseselt on lennutranspordil väga väike osatähtsus maanteede ja raudteede tiheda võrgustiku tõttu vaid umbes 1% (2002.aasta seisuga), kuid tänu piletihindade langusele on lennutranspordi osakaal riigisiseses transpordis kasvamas. Rahvusvaheliselt on nii kauba- kui ka reisijatevedu väga olulised, ka transiidi mõttes. Siseveetransport Olulised jõed, kanalid
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e
17 muutuvad ilmatingimused. Paberipuitu vedamiseks, otsustasime, et kõige parem selleks sobib graafiku alune trampvedu vorm. 6. Laevatüüpi valik esimeses lähenemises Meie ülesannes lastiks on antud paberpuit, mis veetakse Romasaarelt Kokkolasse tseluloosi terminali. Kauba transportimiseks kõige sobilikum laevatüüp on puistelasti vedamiseks spetsialiseeritud balker, sest antud tüübi puhul võib kõige rohkem peale laadida kaupa. Laevade valimisel tuleb arvestada lähte- ja sihtsadamate tehnilised ning ekspluatatsioonilised näitajad, navigatsiooni tingimused ja kõige olulisem kauba kogus. 18 Laeva kogumahutavus, süvis mis võimaldab ohutu navigeerimist antud regioonis ning laeva tüüp antud lasti vedamiseks meile sobivad. 7. Laevareisi planeerimine selle ajaelementide lõikes 19
lahendused. 9. Head suhted klientide, partnerite ja töötajatega. Positiivne suhtumine koostööpartnerisse ja kaastöötajatesse on eeldus heaks koostööks. 10. Suhtumine ja hoiakud. Hea logistikaettevõtte töötajad on hoolivad ning sõbralikud teenindamises ja suhtlemises. Peale selle peab edukas logistikaettevõte suutma heal tasemel oma klientidele pakkuda kümmet logistikateenust: lennutransport, autotransport, meretransport, tollivormistus, laoteenused, kohalik transport, logistika-alased infotehnoloogilised lahendused, logistika lahenduste väljatöötamine ja elluviimine, logistika-alane nõustamine. Balti Logistika. www.logistika.ee 230 LUGEMINE 3
......................11 3.KONTEINERITE KASUTAMINE JA NENDE TÜÜBID................................................15 Joonis 2. 40’ Dry Cargo (40DC) konteinerid...................................................................15 Joonis 3. 20’ külmutuskonteiner.......................................................................................16 Pealt lahtised konteinerid on konteinerid, mille avatud ülaosa on katuse asemel kaetud hoopis presendiga. See võimaldab laadida ülemõõdulised veosed, nagu näiteks puit ja vanametall, konteinerisse ülevalt poolt. Pealt lahtistel konteineritel on aga sellegipoolest tavaliselt ka otsauksed, mis muudavad lastimis- ja mahalaadimistoimingud paindlikumaks. Joonis 4. Pealt avatav 20’ (open top) konteiner......................................17 Kõrged kuivlastikonteinerid on ühe jala võrra kõrgemad kui tavalised kuivlastikonteinerid
äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud ja kapitali hankimine. Teine käik on kvaliteedi kontroll, tootmise planeerimine ja juhtimine, masinate ja seadmete liisimine, varuosade hankimine, tehniline hooldus ja remont, logistika. Kolmas käik on toodete müük, nõustamine, transport, toodete hooldus, parandamine. Teenused jagunevad omandivormi järgi avalik sektor ja erasektoriks. Avalikud teenused on teenused, mida riik või kohalik omavalitsus pakub kõigile. Üldiselt selle tasu on ka väikene. Erasektor on teenused, mida era ettevõtjad pakuvad ja need võivad olla kallimad. Infoühiskonnas on infotöötlemine üks kõige laiemalt levinud teenuseid, sest
koguse transportimiseks) transpordivahendid, - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada maavarad) kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, Tihedasti asustatud vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu piirkondades reisijate kiirveod (kiirrong). Meretransport +et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav Veetavad kogused suured ja ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei mahukad (puit, kütus, kulu. transpordivahendid, - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub maavarad) ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud
Geograafia riigieksam 2005 / 6 TRANSPORT JA SIDE 71. oskab analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport +Vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad: - Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne. heitgaasid keskkonnakahjulikud Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetransport +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, Veetavad kogused suured ja tööviljakus kõrge
tootmisprotsessis · Hierarhia astmeid vähem · Kvaliteedi juhtimise süsteem · Lao seise hoitakse minimaalsena. Transpordiliigid, plussid ja miinused 1. Meretransport + Odavaim ja suurimate kaubaveo koguste vedaimseks - Sadamate rajamine kallis, kallid (kestvad) laevad, aja kulu 2. Siseveetransport + Praegu suhtelises taandarengus, kanalite rajamine kallis ja aeglane. 3. Raudtee transport + Suhteliselt kiire, üpris suured kauba kogused - Raudteede rajamine ja veerem kallis 4. Auto transport + ,,from door to door" (uksest ukseni transport) 5. Õhu transport 6. Toru transport
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
