SISSEJUHATUS Selle referaadi eesmärk on anda ülevaade huvitavamatest ja üldistest ohutusnõuetest koka ametikohal. Ettevõtte nimi on Creperie Kristjan ja Kristiine. See asub aadressil Vase 14 ( Vase ja Fahelmanni tänavate ristumiskohal) , Tallinnas. Räägin siis natuke selle koha nn ajalugu.See koht on pühendatud mu hea sõbra vanavanavanematele( Kristjan ja Kristiine) . Kohvik on ise u 3a ja kaks kuud vana. Mina töötan selles ettevõttes kokana.Läksin sinna tööle alates sellest ajast kui ma Haapsalust Tallinna Mereakadeemiasse õppima tulin . Tutvustega sain sinna tööle . Erilisi koolitusi pole ma läbinud. Kui siis vaid veinikoolituse. Olen töödanud selles ettevõttes juba 2,5 aastat. (Kohviku omanik on vahepeal ka vahetunud. See müüdi präägusele omanikule.) Alguses pidin sinna teenindajaks minema, kuid see töö ei meeldinud mulle üldse kohe, ma pole eriline klientidega suhtleja, ning ...
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioon...
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
