partei kongress, mida nimetati ,,võitjate kongressiks" Stalini tiib oli saavutanud lõpliku võidu trotskistide-leninistide üle. Totaalne ja naeruväärne Stalini ülistamine ja lausvale Vm-l tegelikult toimuva kohta. Hiljem hakati seda nimetama ,,mahalastute kongressiks" üle 1000 saadikust enamik langes hiljem repressioonide ohvriks. Paljud kirjanikud, kes olid nõuk võimule lojaalsed olnud (Majakovski, Jessenin, Fadejev), lõpetasid enesetapuga. 1929 kohtab JELENA SILOVSKAJAT. Hiljem öelnud talle: ,,Kogu maailm oli minu vastu ma olin üksi. Nüüd on meid kaks ja ma ei karda midagi". JS kindralist mees ähvardas MB revolvriga, mille järel MB ajutiselt katkestas suhted JS-ga. MB on öelnud, et tal on minevikus teinud viis saatuslikku viga. ,,Ma nean ainult neid kahte mind ootamatult, otsekui minestusena tabanud argusehoogu, mille pärast ma tegin kaks neist viiest." Üks võis olla just see.
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Jesua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk
Kirjanik ise määratles seda fantastilise romaanina. 1939.a romaanile epiloogi lisamine tähendas lõplikku loobumist lootusest, et "Meister ja Margarita" kirjaniku eluajal ilmub. Sellega adresseeris B. oma romaani tuleviku lugejale. Põhjalikku eeltööd tehes süvenes B. müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Romaani-Pilatus kannatab oma süüteo pärast palju sügavamalt kui tema prototüüp, ta ei saa hingepiinadest kunagi lahti. Jesua on aga B-l eelkõige inimene, kes astub julgelt oma hukutajatele vastu, mitte Jumala Poeg. Piiblist tuntud reetur Juudast saab kirjaniku tahtel vaid käsutäitja, võimu tööriist nii vabastab B. Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlule. Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku käsituse hauatagusest elust, lunastusest ning pattude andeksandmisest. Meister ei saa andeks, tema osaks on rahu, mille ta saavutab mitte jumala, vaid saatana abiga. B
infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Raamatus jutustatakse kolme lugu: 1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita
Mõtteid Bulgakovi "Meister ja Margarita" teemal Antud teose puhul on tegu äärmiselt erilise ning kõrgetasemelise raamatuga. Mitte ainult pole tegu vene kirjanduses vähe levinud sanriga ja üleüldiselt harva ette tuleva romaaniplaaniga, vaid ka sisu, mõte ja ridede vaheline sõnum, on selline, mis jätab jälje. Kirjutada nii mitmeplaanilist, aga siiski omavahel seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat
käsikirju. Ta ise tegeles samuti musta maagiaga. Lõpuks teatas ta, et Jeesus oli olemas ning selleks ei pea tõestust olema. Teine peatükk: Pontius Pilatus Prokuraator Pontius Pilatus vihkas roosilõhna ent just seda ta tänna pidevalt tundiski. Samuti oli tal kohutav peavalu. Ta pidi tegelema Jesuaga ehk Ha-Nostriga. Ha-Nostri nimetas kõiki headeks inimesteks. Pontius vihkas, et teda nii kutsuti ning lasi tsensuurio Marcus Rotitapjal mehele õpetada, kuidas peab rääkima. Edaspidi kasutas Jesua sõna hegemon. Ha-Nostri sai aru, et Pontiusel on peavalu ning ta sooviks oma koera Bangaga koos olla. Pilatus määras mehe süüdi. Oli Paasapühade aeg ning sellega seoses tuli üks süüdimõistetu vabastada. Valida oli Ha-Nostri ja Barbase(röövel ja mõrvar) vahel. Vabaks lasti Barbas. Kolmas peatükk: Seitsmes tõestus Ivan Nikolajevits oli magama jäänud ega teadnud nüüd kas vestlus tundmatuga oli olnud unes või ilmsi. Berlioz läks helistama
Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke. Bezdomnõid jälitab kuskilt kostnud "Jevgeni Onegin'i" muusika, ta jätkab otsimist mööda kõrvaltänavaid, kartuses rahvarohketes kohtades aluspesus liikudes liialt tähelepanu äratada, Gribojedovi poole, kus asub MASSOLIT.
Meister ja Margarita Kirjanik Mihhail Bulgakovi sulest ilmunud teos "Meister ja Margarita", mida on üsna palju lavale toodud ja üheks Venemaa kõige kallimaks seriaalikski vändatud, ilmus raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20
Vanematel oli amet, pere, neil oli eesmärk mille nimel edasi elada. Idee- klassivennad ja teised noored erinevatelt elualadelt; Albert Kropp ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud". ,,Esimene sihtmärki tabanud granaat, tabas meie südant". Sõdurisõprus ja musthuumor. Pauli surm sümboliseeris seda, et üksikisiku surm ei ole tähtis/mõttetu. Sõja mõtetus, sureb enne sõja lõppu, sõjasõnum. 8. Bulgakov: elu, looming, ,,Meister ja Margarita". 1891-1940. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteaduskonnas. 1907 sureb isa. 1913 abiellub.Esimesed kirjanduslikud katsetused 1916 maakonnahaiglas. Morfiumi sõltuvus pärast difteeria kaitsesüstimist. 1919 ukraina armee, deserteeris, kirjutas ,,Maakonna arsti märkmed"; Punaarmees, ilmub esimene jutustus ajalehes, loobub arsti ametist, asus tööle ajalehe toimetuses. Ta avaldas följetone
Goethe) ühele tasemele. 6) Seosed tänapäevaga Tänapäevainimesteski on igaühes palju erinevaid külgi, mis ei pruugi omavahel hästi läbi saada ehk üks hingepool domineerib ja teised on allasurutud, mis tingivad psühholoogilisi probleeme, ehk isegi vaimuhaigusi. "Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1) Kus ja millal? 20. sajandil Moskvas ja Jerslaimis. 2) Peategelane Bezdomnõid võib pidada teose peategelaseks, sest ta on teose läbiv tegelane: temaga nii algab kui ka lõpeb teos. Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid
Goethe) ühele tasemele. 6) Seosed tänapäevaga Tänapäevainimesteski on igaühes palju erinevaid külgi, mis ei pruugi omavahel hästi läbi saada ehk üks hingepool domineerib ja teised on allasurutud, mis tingivad psühholoogilisi probleeme, ehk isegi vaimuhaigusi. "Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1) Kus ja millal? 20. sajandil Moskvas ja Jerslaimis. 2) Peategelane Bezdomnõid võib pidada teose peategelaseks, sest ta on teose läbiv tegelane: temaga nii algab kui ka lõpeb teos. Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid
seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. LOOMING: 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kaasaega ja kaasajareegleid tutvustav romaan. Puskin tahtis teosega näidata hinge enneaegset vananemist ja ükskõiksust elu vastu. Onegini stroof- 14 rida (korrastatud värsid). Kangelaste hulgas on autor ise ja kuna P ise sekkub, tundub kogu teos tõepärasem. Lüürilised kõrvalepõiked. Tegevus toimub aastatel1820- 1825. Autor põletab peatükid dekabristide ülestõusust. Realistlik! Kohad: · Peterburi, maamõis, mis sarnaneb Mihhailovskojele. · Moskva. Puskin vastandab tegelasi. · Õed- üks punapõsine ja blond, pinnapealne, rõõmus Olga, teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana. · Onegin vs Lenski. Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda. Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet).
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
vaesus, joomine. Pärast sunnitööd oli sügavalt veendunud selles, et in ei sünni heana, vaid tal on sees nii headuse kui kurjuse alge, suurim ülesanne on võita endas kurjuse pool, iga heategu on võit kurjuse üle. Kurja poole väljalöömist provotseerivad veri ja võim. Kirjaniku ja inimesena nägi ta oma missiooni ligimestes headuse äratamises. Andis oma teostes 3 tüüpi: vene üliinimene, vene Faust ja vene Mefistofeles. Dostojevski teosed: 1862 esimene kirjatöö: Balzaci "Eugene Grandet" tõlge vene keelde 1846 "Vaesed inimesed"(lugu vaesest Piiteri noormehest. D näitab, et materiaalne ja vaimne vaesus on omavahel tihedasti seotud. Inimese headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Esikteos leidis väga hea vastuvõtu); 1862 "Märkmeid surnud majast" (olukirjeldus. Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi
Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,,Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo ,,Hüljatud" Muusika- ,,Carmen", Lydia ,,Mu isa maa ja mu arm, Bulgakuv ,,Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud ,,Kalevi Poeg", Jüri Harrak ,,Suur Tõll", LilliPromet ,,Primavera"(Kevad) Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, ,,Kevade", ,,Uku aru" Balleti ja ooperiga- Bulgakov Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Pilet number 3 Kirjandus rühmitused sajandi alguses Noor- Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor- Eesti- (1905- 1915) Rahvuslik liikumine, Venesstusaeg, Revolutsioon. Rühmitus sai alguse üliõpilaste seltsist. Gümnaasiumi õpilane Gustav Suits toimetas albumit kiired. 3 osa(1902). Noor- Eesti väljundid olid samuti albumid. Albumeid oli 5. I
viieosalise romaani ,,Samo" (1931-52) esimene osa, milles kujutati väljapaistvalt Aserbaidzaani külaelu6. Külaelu kujutamisel oli üks väljapaistvamaid ka Mir Dzalal Ali oglu Pasajev (1908-1978) ja tema romaanid ,,Ülestõusnud inimene"7 (1935), ,,Noore inimese manifest"8 (1940) . 1 Lõpetas 1927 Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli. Aktiivseimaid kirjanduselu organisaatoreid 20. aastatel, Punaste Sulgede Liidu loomise initsiaatoreid. 2 Vaeslaps. Õppis 1929-31 Moskva Riiklikus Ülikoolis Keele ja Kirjanduse teaduskonnas, lõpetas Bakuu Pedagoogilise instituudi. 1936 sai Lenini ordeni. Pärast 30ndaid hakati tema luuletusi tõlkima teiste NSVL rahvaste keeltesse (vene, ukraina, gruusia, usbeki, turkmeeni jt keeltesse). 1956 sai esimese aseri kirjanikuna rahvapoeediks. Sõja ajal käis kultuuribrigaadi koosseisus tihti rindel. Pärast sõda külastas välisriike (Saksamaa, Poola, Bulgaaria, Hiina, Prantsusmaa,
Ülikoolis ei meeldinud see, et palju pidutseti ja korralikus oli vaid väline kest. Luges palju, ka prantsuse valgustajaid. Võttis osa sõjategevusest (Vene-Jaapan), kuid pettus vene idealismis- suhtus sõjasse vastuoluliselt, ei meeldinud, et sõdur on vaid kahuriliha. Teda vaevas õige maailmavaateline hoiak. 1857 käis Lääne-Euroopas, kuid pettus kodanluses. Nii valitsuse kui kiriki poolt oma vaadete pärast põlu all. 1862 abiellub Sofia Bersiga, Moskva arsti tütar. Abielu kujuneb vastuoluliseks: armastab naist sügavalt, kuid vaimsel tasandil ei suuda naine teda mõista. 1881 kolib perega Moskva, pettub, tahab talupoeglikku eluviisi- kõlbeline enesetäiustamine. Häiris materjalistlik ebavõrdsus, püüdis kergendada talupoegade elu, kirjutas aabitsa, avas kooli (pidi sulgema). 1910 otsustab põgeneda kodust. Sureb kopsupõletikku. Looming lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs
Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS Emile Zola "Daamide Õnn" Üks väga südamlik raamat, mis räägib noorest tüdrukust nimega Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma.
Oluline on see, et ta tegutseb mitmes zanris. Turgenevi poeetikale avaldas mõju luulekeel. Mõned kohad on rütmistatud, nagu luuletused. Enamiku oma eluajast veetis Turgenev Pr-l Pariisi lähistel, mõnda aega elas ka Sm-l. Turgenevit võib pidada kõige haritumaks kirjanikuks teiste autorite hulgast. Ta tundis ka kõige rohkem võõrkeeli. 3. september 2009 Kirjandusteose sisu oleneb väga palju autori päritolust. 19. saj on Vm-l kaks suuremat kultuurikeskust Peterburi ja Moskva. Mõlema linnaga on seotud müüdid. Eriti palju müüte on hakanud tekkima Peterburist, kuna ta rajati hiljem (1703). Müüdid hakkasid tekkima kohe pärast linna loomist. Linnal on palju vastaseid, Moskva-pooldajaid. Arvatakse, et Peterburi on neetud, deemonliku päritoluga, rajatud soole. 18. saj on olemas selline legend, et linn võib väga kiiresti hävineda. Selle legendi algatajaks peetakse Peeter I hüljatud abikaasat. Peeter I saatis
Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur - "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika - "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema - nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja
ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. Looming 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi
Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega (seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised). Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit. Dostojevskile jätab ka piibel sügava mulje. Ta oli kinnine, üksik, lugemiskirg. Tema isa tapsid omaenda pärisorjad. Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi. See tuleb sisse ka loomingusse. Läheb inseneride kooli, aga kirjaniku tööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. Ühineb ka põrandaaluste Petrasevski ringiga (poliitiline kujutustöö tsaarivalitsuse vastu). Loomingusse sisse igavene harmoonia. Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles. Ringi liikmed arreteeritakse
Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on tõesti parima teosega, mida olen lugenud. See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan. Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
