Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte. Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti Vabariigi kodanikena teame, missugused õigused ja kohustused meil on, oskame vajadusel pöörduda vastavate institutsioonide poole, mis strukt...
Piirid meis ja meie ümber Igaühel meil on meie enda piirid, millest me väga lihtsalt üle ei kipu astuma. Mulle meeldib seda ette kujutada kui minu isiklikku riigipiiri, millest ma ilma loata üle astuda ei tohi. Aga kõikidel meist tiirleb see joon omasoodu. Millistest lõikudest koosnevad need meie isiklikud piirid ja miks nad on meil kõigil erinevad ? Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Me täidame neid, sest muidu saame trahvi. Poleks politseinikke, kes tänavail kontrolliks, et kodanikud ikka seadusi täidaks, oleks asi tõesti katastroofiline. Väga tänuväärt amet, paraku aga mitte tulus. Siit hargneb individuaalsete erinevuste esimene põhjus ja ka piiripunkt ehk koht, kust on võimalik piire ületada. Nimelt tänu sellele, et härra korravalvur niivõrd väikest palka saab, on ta sunnitud pistist võtma. Pere tahab toitmist, elu elamist. Mõned väidavad, et see on loll jutt ja et need ajad on möödas. Paraku on...
Piirid meis ja meie ümber Elame maailmas, kus valitseb 21. sajand ja kõik, mida me näeme on omavahel ühendatud. Näiteks 100 000 aastat tagasi, ei kujutatud ette, et inimene räägib kellegi teisega, olles ise tuhandete kilomeetrite kaugusel või, et keegi astuks samme suure helendava täpi peal maa kohal, mida nüüd kutsutakse kuuks. Seda kõike on võimaldanud meile maailma globaliseerumine, kuid suuremate võimalustega kaasneb ka rohkem piire nii meis kui ka meie ümber ja rohkemate piiridega kaasnevad omakorda suuremad rikkumised. Igale poole, kuhu me ka ei vaataks, võime füüsiliselt näha mingeid piire, olgu nendeks siis, kas silma-, metsa-, riigipiir või mingi muu selline, tuleb see piir siiski ületada, et saada teisele poole. Aga alati ei pruugi see nii kerge olla, näiteks jõudes silmapiirile, avanaeb ainult jällegi uus ja viimaseni jõuda polegi võimalik. Võib juhtuda ka nii, et ei pääseta üle riig...
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber muutuvad iga meie elatud minutiga. Mõttemaailma muutudes ja arenedes muutuvad ka meie seatud piirid. Ning näiteks kes oleks võinud kunagi üldse seda arvata, et inimene saab sellelt maalt õhku tõusta või veel vähem mingile teisele planeedile jala maha panna? On piirid, mis määravad nii-öelda kaugust. Just täpselt viimane piir, kui kaugele saab minna maalt või näiteks riigipiirid. Maailmapiir, silmapiir, kuid suhtluspiir? Mõelda vaid, kes oleks eales uskunud, et oma kodust võid suhelda inimesega 10.000km kaugusel. Vihjan siinkohal muidugi interneti arengule. Ühed suurimad piirid meie elus on seadused. Vaatamata suurtele korruptsioonidele, on seadused siiski meie elus välja suured piirajad. Loob mulle ette pildi lõksust, kust rikkamad ja oskuslikumad võivad mööda hiilida. Tegelikult saab siit ka välja lugeda, et meie elude piirid olenevad ka riigist, kus elame, kun...
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma? Piiride alla kuulub ka sõprus. Sõpru tuleb osata valida ja neid, kes nimetavad end su sõpradeks, ei tasu alati...
Piirid meis ja meie ümber Essee raamatu ,,Meister ja Margarita" põhjal Inimene on piiratud olend, piiratud kõikjal, ükskõik kas vaadelda piire käitumisnormide, viisakuse ja seadustena või suutmatuse, küündimatusena mõista või uskuda seda, mis esmapilgul tundub võimatu. Mis juhtub, kui eemaldada piirid, näidata inimestele seninägematut? Ma väidan, et piirid annavad inimestele turvatunde, isegi kui vahel tundub vastupidi. Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga...
Piirid meie ümber ja meie sees- kuidas seada piir alkoholile? Alkoholism on tõsine probleem Euroopa rahvastiku seas, sest siin on alkoholi tarbimine maailma kõige kõrgem. Alkoholi tarbimine on 12% meeste ja 2% naiste enneaegse surma ja invaliidsuse põhjus Euroopa Liidus. See põhjustab vägivalda, huligaansust, kuritegevust, pere- ning tööprobleeme. Eestis on olukord veel hullem. Selge on see, et alkoholi tarbimisele tuleb seada piir. Alkoholi tarbimine sõltub eelkõige kodusest kasvatusest. Kui perekonnas lapsevanemad joovad pidevalt suurtes kogustes alkohoolseid jooke ja lubavad seda teha ka oma lastel, siis lastel saab alkohoolsete jookide tarvitamine harjumuseks. Nendest kasvavadki inimesed, kes ei käi tööl ja ainult joovad. Nendes perekondades, kus taunitakse alkoholi tarbimist ja õpetatakse seda ka oma lastele, ei tahagi nad alkoholi tarbida ja tegelevad neile meelepäraste tegevustega. Sõbrad mõjutavad ...
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käitu...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Prantsusmaa kuningas Louis XV on ajalukku läinud oma sõnadega: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus!''. Isekust täis öelduga on ta meelde jäänud kogu rahvale, kuid paraku käitutakse nendele kuulsatele sõnadele vastavalt. Probleem on muutunud globaalseks, inimesi ei heiduta tsivilisatsiooni või isegi maailma hukka määratus ega tulevate põlvkondade heaolu. Kus on sellise käitumise piirid ja kas saame probleemidele vastu, sõltub meie edasisest käekäigust. Tulevikku ähvardavad mitmed lahendamata küsimused, mis võivad saada inimestele saatuslikuks. Ühelt poolt varitseb meid loodus ,mille käike on raske ette aimata.Ülemaailmsed probleemid nagu kõrbestumine ja osoonikihi lagunemine on suurest meie endi põhjustatud ning loodus tasub meile kätte. Saame küll mõneti end looduskatasroofide eest kaitsta, kas siis elukohta muutes või kodupaika kindlustades, kuid loodusega võidu joost...
Kus on vabaduse piirid Vabadus on õigus mõelda ja teha kõike, hoolimata kehtivatest normidest, kuid arvestades samas ka oma tegude võimalike tagajärgedega ja olles võimeline nende tegude eest ka vastutust kandma. See on minu nägemus vabadusest. Oma kõnega püüan näidata vabaduse piire ning tegureid mis mõjutavad meie vabadust. Vabadus on alati millegagi piiritletud. Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise v...
Milleks meile seadused? Kujutagem korraks ette elu ilma ühegi seaduseta. Alguses on muidugi lõbu laialt, inimesed teevad, mida heaks peavad, kuid see ei kesta kaua. Lõpuks tüdinetakse piiramatust vabadusest ning nad tahavad midagi, mis aitaks neil elada, midagi, mis seaks nende maailmale kindlad piirid. Nad vajavad seadusi. Kuid miks on inimestel vaja neid keerulisi, pikki ja sisukaid dokumente, kus on punkti kaupa välja toodud, mida võib ja mida mitte teha? Meil on vaja piire. Inimesed nõuavad enda ümber seda kasti, mille sees nad turvaliselt tunnevad, millest väljaspool on tundmatu maailm, mida ei tohi puutuda. Piirid tähendavad meie jaoks ohutust, mis teeb elu lihtsamaks. Liikluseeskirja järgi on algajatel keelatud sõita maanteel suurema kiirusega kui 90 kilomeetrit tunnis ning ma arvan, et selline piirang on selle pärast, et nad pole nii kogenud kui vanemad sõidukijuhid ja neil on ka aeglasemad ...
Kevin Lynch ,,Image of the city" Linna kuvand ja selle elemendid. Kevin Lynch kirjeldab raamatus "The image of the city", kuidas kolme ameerika linna elanikud oma linna tunnetavad. Ta kasutab 5 peamist mõistet oma mõtete selgitamiseks: rajad, piirid, piirkonnad, sõlmpunktid ja maamärgid. · Rajad ( teed, tänavad) on nagu kanalid, mida mööda inimesed liiguvad. · Ääred on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutused. Need on aiad, kaldaääred, raudteed. · Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on oma kindel iseloom. · Sõlmed on strateegilised punktid nagu teede ja tänavate ristmikud ning tänavanurgad. · Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, mäed, tornid, poed. Rajad Liikumisteed on teerajad, teed, tänavad, mida mööda inimesed liiguvad ja jälgivad oma ümbrust. Enam...
Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas Kui inimene on sündinud vabana ja võrdsena siis on ta ise enda peremees, keegi ei ole võimeline inimest tema nõusolekuta millegagi kaasa viima .Inimene ei ole võlgu nendele, kellele ta ei ole midagi lubanud, inimene on sündinud vabana ja on oma elu omanik. Inimesel ei ole mingeid kohustusi , kui ta pole selleks põhjust andnud . Rousseau on öelnud: "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas." See on ka põhjus, miks paljud usuvad end olevat oma tegemistes ja väljaütlemistes vabad, ent pole seda tegelikult sugugi. Inimlikud piirid on seatud meile ainult meie endi heaolu nimel . Poleks neid piire, oleks meie maailm hukas , sest igaüks teeks vaid seda , mida ta ise õigeks peab. Piirid on need mis lasevad meil kõigil võrdselt elada . Inimene on vaid siis ahelais , kui ta endale ise kohustused seab . Nende näiteks korduvalt mittetäitmisel kaob inimesel elu...
Sõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.” Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja sõnavabadusele. Oma igapäevaelus kasutame me just kõnet selleks, et inimestega suhelda ja neile oma vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisuko...
Essee vabadusest Vabadus on inimese võime tegutseda vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele. See on võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Igaüks meist tahab olla vaba ning juhtida oma elu. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida me tahame või juhib meid siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse riikidesse, õppida välismaal, juua kohvi hommiku söögi ajal. See kõik on poliitiline mõju. Kui meie riigis oleks mõni muu riigikord, oleks minu elu tei...
Piiri peal kõndimine võib lõppeda kukkumisega Jan Müür Kirjand 11. a Kõik soovivad olla parimad, edukaimad ja mõjuvõimsaimad. Selle saavutamiseks tuleb teha midagi rohkem kui ülejäänud. On vaja astuda samm või kaks kaugemale, alati rohkem piiri poole. Teame, et piirid ümbritsevad meid iga päev kõikjal, isegi maailma kõige eraldatumates kohtades. Algselt võib küll paista, et see nii ei ole, kuid piiride eest pole võimalik põgeneda. Igaühel on ka meie enda piirid, millest väga lihtsalt üle ei kipu astuma, aga nende peal kõndida tundub ahvatlev. Liigne piiri peal kõndimine võib lõppeda valusa kukkumisega. Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Nendega on meile ette antud teatud vabadus mingi maani, kuid määratud piir, mida ületada ei tohi. Peet Vallak kirjutab novellis „Rahapada“: „Vana Ado võis lõpeta...
Kuidas saan mina osa globaliseerumisest? Globaliseerumine tähendab laias laastus ühiskondade ühtlustumist. See ütleb, et maailm on tervik ja inimesed erinevatest riikidest jagavad sama elukogemust, samu probleeme ja muresid. Mõte ühtlustumisest viib arusaamani, et ühiskonnad sõltuvad teineteisest aina enam. Selle juures tekivad küsimused kas mina olen ka konkreetselt sellega seotud ja kuidas saan mina osa globaliseerumisest? Eelkõige viimasel aastakümnel on oluliselt lihtsamini teostatavateks muutunud rahvusvaheline reisimine ja turism üleüldiselt. Euroopa siseselt on kohati võimalik rännata isegi viisa- ning passivabalt, sest piirid on avatud. Avatud piirid omakorda soodustavad varianti, et inimene otsustab teise riiki püsivalt kolida ja see viib eri kultuuride segunemiseni. Kultuuride segunemine on kindlasti üks globaliseerumise tunnus. Ka midagi ülimalt igapäevast võib olla konkreetselt seot...
Inimene enda suurim vaenlane. Igaühte meist ümbritsevad paljud inimesed, kes üksteisest erinevad nii välimuse kui ka iseloomu poolest. Muidugi on kõik need inimesed meie jaoks ka erineva tähtsusega. Kõige tähtsamaks peame perekonda ja lähedasemaid sõpru. Kuskile vahepeale jäävad need, kellega me võib-olla et igapäevaselt suhtleme, kuid mingeid eriti lähedasi suhteid ei sõlmi. Tahaplaanile jäävad need, kellega me oleme tülli pööranud või keda me lihtsalt millegipärast ei salli ning vältida üritame. Ja kuna meie ümber on inimesi niivõrd palju, siis tihtipeale süüdistame oma ebaõnnestumises neid teisi, et mitte tunnistada, et meie ise oleme olnud need, kes ennast ebaõnnestumiseni viisid. Aga kuigi seda ei taheta eriti meeles pidada, teatakse ikka, et inimene ise võib olla enda suurim vaenlane. Iga inimene tahab saavutada oma eesmärke ja olla tunnustatud. Eriti tänapäeva ühiskonnas püüdlevad inimesed aina rohkem pare...
Head kuulajad, arutlen teemal, kas viisakus on out? Mingil määral kindlasti. Arvan, et kõik siin viibijad on näinud ja märganud kuidas käituvad meie kooli noored, just algklassidest,üllatavalt ebaviisakalt. Nende sõnade kasutus ületab igausgused piirid. Bussis sõites ei tule neile kunagi pähe lasta vanemal inimesel istuda või veel parem, et bussi saada lükatakse väljujad peaaegu pikali. Viisakus on see, mis teeb inimesest isiksuse ja teeb ta sümpaatseks. Meie klassis on väga palju inimesi kes on viisakad. näiteks eile bussiga linna sõites aitas Kristjan bussist välja lapsevankri. Mida paljud noored ja just noormehed ei suvatse teha. Ma ei tea mis nende peas toimub. Üldiselt pean meie kalassi üsana sünpaatseks. Teisest küljest laua tavad ja kombed. Vanasti kui lauast tõusti, öeldi aitähh, väga hea toit oli või kui lauda hiljem jõutakse head isu. Sellist käitumist näeb tänapäeval väga harva, kuid siiski. Viisakust ei ole just eri...
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist laps...
Veidrus Me elame maailmas. "Normaalses" maailmas, kus kõrvalekalletele tavapärasest ja rutiinsest vaadatakse viltu. Miks küll nii tehakse? Enamikul inimestest on mingi kindel arusaam normidest ja raamidest, kuhu me mahtuma peame. Ja kui käitume tavatult, normiväliselt, võime halvemal juhul isegi surnuaial või hullumajas lõpetada. Inimesed ei salli "erinevaid", neid kardetakse. Kardetakse, et neil on mingi eelis "normaalsete" ees. Nõidade ja teise rassi esindajate tapmisest on ajaloos liigagi palju näiteid. Kuid nad olid süütud. Nende ainsaks süüks oli erinemine või "veidrus". Ja kus oleme me tänapäeval? Tsiviliseeritud ühiskond peaks olema salliv. Kuid ei ole. Väljalangemine ettekirjutatud raamidest põhjustab halvakspanu. Poliitik ei saa endale lubada kõne ajal naerma hakkamist. Poemüüja ei hakka kliendile anekdooti rääkima. Ajalehe kujundaja ei saa pilti vahelduseks tagurpidi panna. Õpetaja ei...
• Käsu- ja kontrollimeetmed (või regulatiivsed meetmed): etteantud standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt (ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: k...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Väike kombeõpetuse raamat lapsevanemale Piia Kreitsman 2011 Tallinn Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Armastus.........................................................................................................................4 Kuidas armastust välja näidata?.................................................................................4 Distsipliin................................................................................................................... 5 Tähelepanu..................................................................................................................... 6...
Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? Inimelu on lühike: sellesse on põimitud väga palju erinevaid tundmusi ja situatsioone ning valu. Kõigi elusaatused on erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Siia ilma sündides on kõik inimesed nagu tühjad paberilehed, kui on olemas ilmsüüta ja patuta inimest, siis on selleks vastsündinud laps. Seda last hakkavad mõjutama vanemad, vanemate sõbrad, see koht kus ta elab jne. Laps kasvab ja aina areneb, osa temast on päritud tema vanematelt ja osa temast on tingitud keskkonnast. Mõlemad, nii pärilikkus kui ka keskkond, on tähtsad inimeste elukäigus. Pärilikkus mängib iga inimese elukäigus väga suurt rolli. Lapsed pärivad alati oma esivanematelt ja vanematelt midagi, mis on väga oluline nende elus. Näiteks iseloom, käitumine, tervis. On palju haiguseid, mis on pärilikud. Näiteks keegi, kellel o...
Kas on olemas piirideta vabadust ? Vabadus , see on kui inimestel puuduvad taksistused, piirangud või teda ei sunnita midagi tegema. Kuid kas on olemas piirideta vabadust ? Mina arvan, et ei ole, kunaühelt poolt piiravad meid mingil määral seadused ning teiselt poolt ühiskonnas paika pandud reeglid. Järgnevate faktidega toongi oma seisukoha välja. Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvi...
Sõnavabadus-mis see on? Sõnavabadus on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on omane demokraatlikule riigile, see on üks inimeste põhiõigustest. Meie ühiskonnas on see täiesti tavaline ja igapäevane. Sõnavabadus on oluline. Igal inimene võib arvata, seda mida ta soovib, isegi kui see arvamus on erinev tavalisest ja harjumuspärasest. Öeldakse ka, et erinevus rikastab. Kõik inimesed näevad maailma erinevalt. Keegi ei pea arvama midagi ainult selle pärast, et temalt seda oodatakse. Paistab, nagu sõnavabadusel polegi piire, kuid siiski võiks igaüks omada ka mõõdutunnet sõnavabaduse suhtes. Arvan, et ühelgi inimesel ei ole lubatud solvata teist inimest. Kriitikat saab väljendada ka viisakalt. Kõige jaoks on oma aeg ja koht. Piirangud ei ole alati negatiivsed, vahel on need vajalikud olukorra kontrolli all hoidmiseks. Sarnaselt sõnavabadusele,...
Elu on veider. Inimesed sünnivad siia maailma, olles puhtad lehed, teades elust mitte midagi. Nad ei ole kogenud rõõmu, valu, raskusi ega õnne. Ausalt öeldes ei ole nad kogenud ühtegi asja, mis nende elukäigu kujundamisel määravaks teguriks saavad. Siiski on kõikide inimeste saatused erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Inimese elus saab kindlasti tema elukäigu otsustavaks osaks suuresti tema keskkond. Varsti pärast sündi hakkame elama koos oma vanematega. Veedame nendega kõige rohkem aega ning õpime neilt kõik algsed teadmised. Nemad on need, kellelt võtame eeskuju edaspidises elus. Vähem tähtsatel kohtadel meie elus on sõbrad ja lähedased, kes mõjutavad meie elu samamoodi, kuid vähem. Kõikidel nendel inimestel on meie elus rollid, kellelt me võtame eeskuju, kelle moodi me tahame või ei taha olla. Teine oluline tegur meie elus on pärilikkus. Pärilikkusest oleneb kindlas...
,,Vastus oled sina ise" Ütlust '' Vastus oled sina ise'' saab mõista mitmeti: ühest küljest väljendab see suhtumist, et inimene teeb ise oma elu ja vastutab selle eest, teisest küljest võib lauset mõista ka kui egotsentrilise käitumise põhitõde, kuigi reaalses elus peitub selles enamatki. Budistliku printsiibi järgi saab viimast tõlgendada kui nirvaanasse jõudmist omaenese käe läbi. Sellegipoolest tekib küsimus, kas iseendast tõesti piisab, et eluga hakkama saada. Juhused ja välismõjud suunavad meie olelemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalt teisele. Kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviididele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane -- või vastupidi. Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma van...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma...
Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik Sisukord Algus ja olemus. Piirid ja puudused. Ökojalajälje standard. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Topeltarvestus. Riikide ökojalajälg. Eesti koht maailmas. Eesti ökoloogilise jalajälje ,,kalkulaator,, . Algus ja olemus. 1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate lood...
JUHTNÖÖRE RIIGIKIRJANDI KIRJUTAJALE Osa teemasid lahti seletatud ära lase ennast segada. Kaasa dokument, kirjutusvahend!!! 1. Kasuta maksimaalselt ära antud aeg töö lihvimiseks ja võimalikult paljude vigade otsimisele ning parandamisele kasuta ÕSi. 2. Kasuta mitmekülgseid stiilivõtteid (kujundlik keel, mitmekülgne lausestus). Ära kirjuta valdavalt lihtlausetes, aga väldi ka liiga pikki monstrumlauseid. HEA STIIL SEISAB KOOS ERINEVATES LAUSEMALLIDES. 3. Kontrolli töö valmimisel, kas jutt haakub sissejuhatuses püstitatud väitega. 4. Lõpetus peab tegema kokkuvõtte, ei tohi esitada uusi andmeid, uusi probleeme 5. Töö peab olema arutlev(väide tõestus), mis võib sisaldada mõõdukalt ka kirjeldavaid ja jutustavaid elemente (neil on näite, tõestuse roll). 6. Väldi kõnekeelsusi ja sobimatuid väljendeid. 7. Tekst ei tohi jääda üldsõnaliseks tuntud tõdede ülekordamiseks. 8...
Vabadusest Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? Jo...
Miks inimesed üksteisele andestavad Andestamine on üks anne,igal inimesel peaks see olema.Kuid kui inimene on piisavalt haiget saanud ei suuda ta enam andestada.Andestada ei ole lihtne,kuid see pole ka võimatult raske.Tegelikult on andeksand Jumala tohutu varandus meie jaoks. See on meie pääsetee, ja pealegi ainus. Mis lootust meil oleks ilma selleta? Elada eksimatult? Inimesed andestavada üksteisele armastusest.Kui kellestgi väga hoolid andestad talle.Kuid ka kõigel on piirid,ka andestamisel.Kui oled palju haiget saanud siis sa lihtsalt ei suuda andestada. Sõprus on üks asi mida inimesed peavad hoidma.Sõpradele andestad ükskõik mida nad ka ei teeks,kuid kui sõber on tõeine ei tee ta midagi sellist mida peaksid talle andestama.Andestamine võib tunduda lihtne kuid see ei ole seda kui inimene on sulle haiget teinud ei taha sa talle andestada. On olukordi kus isegi perekond ei suuda andestad ja see on kohutav....
,,Ma olen otsija nagu kõik teisedki ,, (K. Ristikin) Peagi saabub aeg, mil jätame hüvasti oma kalli koolihoonega. Viimsel pidulikul lõpuaktusel võtavad traditsiooniliselt sõna õpetajad ning mõni lapsevanemgi. Sõnavõttudel puudutatakse alatihti õige elutee ja ,,õnne" teemasid. Meie, lõpetajad, oleme nagu punt mesilasi, kes kohe, kohe saavad tarust välja, lillede keskele oma õit leidma. Teekond selle ,,lilleni" võib lõpetajatele tunduda natuke kõhetust tekitavalt kuid seal hulgas ka meeldiva uudishimuna. Ikkagi üks sammuke suure maailma suunas lähemal. On aeg, kus võetakse ise oma otsused vastu. Kas langetame õiged või valed, ei oska keegi kindlaks teha. Need tulevad teekonna käigus välja. Kuid just nimelt samm sammult me liigumegi, nagu inglastel kombeks öelda step by step. Tuleb minna nii kaugele kui näed, ja kui oled kaugel, näed v...
,,On maailm sulle veel suletud aed. Iga päevaga kuid laienevad piirid, umbsest udust koorub kevad." (,,Lapsele") Mats Traat on oma luules pööranud tähelepanu täiskasvanuks saamisele. Kui laps sünnib, hakkab ta maailma avastama ja teeb seda kogu oma elu. Isegi täiskasvanuna avastab inimene alati midagi uut. Lapsele on maailm veel tundmatu ning ta ei taju veel piire, kuid ajaga kõik muutub ja pilt maailmast muutub selgemaks. ,,Lambina tahaks särada pime mees oma hämaras iseolemises" (,,Lambi käänded") Pimeda inimese suurim soov ja lootus on näha, väljuda pimedusest ning tutvuda reaalse keskkonnaga. Kõik me unistame millestki, meil on omad soovid ja lootused, mis ei kustu iial ning püsivad meis kuni täitumiseni. Alati ei pruugi aga kõik soovid täituda ning paratamatult tuleb mõnest neist loobuda. ,,Südant valutad? Aga milleks? Ei saagi valuta. Parem mõtle end tuuleks, lilleks, pilve peal jaluta. Ei saa! Tean ei saa..." (,,Süüme") Igal te...
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Igat rahvust aitavad ühtsena hoida sellised sümbolid nagu vapp, hümn ja raha. Viimastel aastatel on palju räägitud Eesti krooni kadumisest seoses Euroopa euro kasutuselevõtuga. Paljud kardavad, et loobudes oma rahast, kaotame ka osa oma rahva minevikust ning ühtekuuluvustundest. Ka mina ei tahaks näha, kuidas Eesti üks tunnusmärkidest igaveseks unustusehõlma kaoks. Samas peab tõdema, et eurol on meie riigile ka positiivseid asju pakkuda. Euro praktiline tähtsus kummutab tihti krooni sentimentaalsed väärtused. Eesti kroon, esindades meid ja meie riiki, ei ole kõigest suvaline paberitükk. See on sümbol, mis iseloomustab eestlaste tugevust ja tänu millele saavutati vabadus ning pandi alus iseseisvale riigile. Keegi ei oleks veel sajand tagasi uskunud, et vabadus ja oma raha oleks võimalik. Sellised mõtted oleks välja naerdud. Me ei tohi unustada inimesi, tänu kellele see unis...
- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud Esperanto ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega, kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma impeerium langes, juhtus sa...
Kui ma oleksin olnud ratsanik Vanas Roomas. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisussesse, mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadusega kindlaks määratud. Kui ma oleksin elanud Vanas Roomas, oleksin ma ratsanik ning mul oleks patriarhaarne perekond kuhu kuuluks: naine, kolm poega, kaks tüdrukut ning kaks orja. Kogu võim kuuluks minule ning minu voli alla kuuluks lisaks naisele, alaelistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti ka orjad. Ma saaks ka erand juhtumitel oma peret surma mõista. Ma oleksin suurmaavaldaja, tegeleksin kaubanduse ja finantsasjadega. Seega saaks minust rahaasjadega tegelev ametnik. Sageli määratakse ratsanikke ka kohtunikeks. Keiser korraldab rahva rõõmustamiseks vaatemänge amfiteatrites ja hipodroomil siis ma vaataksin neid. Veel külastaksin...
Keelteoskus on rikkus Miks üha enam ja enam propageeritakse noori õppima uusi ja erinevaid keeli? Mida annab tulevikus oskus kõnelda vabalt võõrkeeli? Kas keelteoskus tagab meile elus edu? Kõigile neile küsimustele saab anda positiivse hinnangu, sest maailma kiire areng, oma tee rajamine tulevikus ja keelte alalhoidmine on ühiskonna ühed põhiaspektid. Eelkõige võime öelda, et mida nooremana hakkab inimene keeli õppima, seda kasulikum on see talle tulevikus, sest lapseeas keelteõpinguid alustades omandab aju rohkem informatsiooni ja täiskasvanu ikka jõudes on inimesel võimalus ennast sel alal täiendada. Võime üles loetleda veel mitmeid põhjuseid, miks just nooremana on tore keeli õppida. Esiteks avab see meie silmaringi. Keelteoskus võimaldab noorukil maailmas palju reisida ja nö ''kaugemale vaadata'' ning anda talle kogemused tulevaseks eluks. Niimoodi näeb teismeline, milline on elu maailma...
Kreeka linnrikkide ühiskond oli tänapäevaga võrreldes rangemalt korraldatud Vana-Kreeka linnriikide ühiskond on meie praegusest maailmakorrast vägagi erinev nagu on seda ka kunagi Ateena linnriigis kehtinud demokraatia. Tänasel päeval oleme kõik seaduse ees võrdsed, sünnist saati ning me ei pea kurja vaeva nägema selleks, et oma seisust mitte kaotada. Mõnes mõttes on meie elu, tuhandeid aastaid Vana-Kreekast hiljem, palju lihtsam. Kõike suurem tolleaegne puudus oli, minu arvates, kodakondsuse mõiste keerukus. Kodanikuõigusi ei saanud sugugi mitte igaüks ning see omakorda kehtestas ka ühiskonnakastide vahelised piirid, mis jagasid inimesed eri seisustesse. Preagu selline range ühiskonna rühmitamine puudub, mille ma loen positiivseks arenguks, luues meile tohutult palju rohkem võimalusi kui seda oli inimestel Vana-Kreekas. Põhiline, mis kehtestas Vana-Kreekas sinu piirid ja võimalused, oli fakt, kas sa olid kodanik või mitte. Ja sel...
Kuidas olla eestlane 21. sajandil. Essee Kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks. Üks väikerahvas peab endalt hirmunult ja tõsiselt küsima: kas ja kuidas säilitada oma eripära ja püsimajäämine? Kui oleme aga otsustanud olla ja jääda, tuleks õppida ajaloost ja mõtiskleda, mille nimel on võidelnud meie esivanemad läbi aastatuhandete, eks ikka oma vabaduse nimel. Vabaduse eest on pidanud meie esivanemad maksma verehinda. Verd ei valatud küll õnneks mitte 1991. aastal, vaid saavutasime vabaduse hoopis lauluga. Kui nii mõelda, siis olen minagi laulva revolutsiooni laps. Lootus elu- ja ühiskonna muutusele ja vabaduseiha oli inimestel silme ees ja käega katsutav juba minu sündimise aastal, 1989. aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aega...
Eesti piirid Eesti piirid pole täna sellised kui Esivanemad primitiivsete metslastena rüütliväe vastas. aastatuhandete eest, ja aastatuhandete 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu pärast pole nad sellised nagu täna. kõik tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud muutub, isegi rannajoon ja jõgede nad mitte takunööriga kokku tõmmatud voolusuund, ammugi siis inimesed. Kunagi viledaid hamesid, vaid korralikke villasest laius tänase Eesti kohal jää, siis ...
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kest...
Kas truudus on juhuse puudus? Truudus.Mis see on ? Öeldakse, et truudus on juhuse puudus.Kas ikka on ? Kustmaalt üldse truudus lõppeb ja algab petmine? Usun, et selline küsimus kimbutap väga paljusid. Truudus ei ole juhuse puudus , vaid pigem südametunnistuse asi. Kas saab üldse kindlalt öelda , et kustmaalt hakkab petmine ehk lõppeb truudus? Tegelt sellist asja ei saa kindlalt öelda , kuna meie kõigi jaoks on piirid väga erinevad. Kuid kui inimene tahab olla oma kallimale truu, siis ta teeb selle nii , et tal ei tekkiks juhust teda petta, kuna kõik juhused on varem ette ära näha. Ning neid annab alati kuidagi ära hoida. Kui mingil mõjuval põhjusel näiteks mehele ei meeldi enam enda naine või armastus on kadunud nende vahel, tuleks kiiremas korras suhe lõpetada. Muidu, kui mees ei ole enam truu, siis saab naine väga palju haiget. Ning kui suhtes puudub truudus, siis laguneb see suhe üpris kiiresti ikka laial...
Lapsepõlve tähtsus isiksuse kujunemisel Valisin selle teema, sest olen lapsepõlve tähtsusele ka varem palju mõelnud ning olen veendunud, et isiksuse kujunemiseks on lapsepõlv vundamendiks kogu eluks. Kõik saabki ju alguse meie varajasest lapsepõlvest, kus hakatakse meid varakult vormima, õpetama ja suunama, lastakse teha õigeid ja vahest ka valesid otsuseid, seatakse teatuid piirid jne. Juba varajases eas tuleks lapsele eeskujuks olla käitumisreeglite ja tavadega, et edaspidises elus mitte valesid otsuseid vastu võtta puuduliku lasteetoa pärast. Peretraditsioone peaksid lapsed austama, hindama ja armastama, et kunagi oma pere luues saaksid need loomulikuna edasi elada. Vanemad on lastele peegliks. Vanemate omavahelised suhted ja omavaheline läbisaamine mõjutavad lapsi rohkem, kui me arvata oskame. Üldjuhul, kui kodus asjad on korrast ära, peegeldub see ka meie laste käitumises ja sotsiaalsuses. Lastele seatud ja kujundatud väärtu...
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
Suhtumine teistesse inimestesse või rahvustesse stereotüüpide alusel Meie ettekujutused ja arusaamad ei ole muutumatult kindlad, üheselt usutavad või selged, vaid need muutuvad koos aja ja ruumiga. Meie ettekujutused teistest kaugetest kultuuridest, millest meie ise ei tea tegelikult midagi, põhinevad stereotüüpidel ja müütidel, mida oleme meediast või teistelt inimestelt selle kohta kuulnud. Kuidas ja kust siis saavad sellised steretüübid tuntuks ja kas seda on võimalik paranadada? Esmased kontaktid stereotüüpidega toimuvad lastel väga varases eas ning kui neile see külge jääb, siis sellest lahti saada on juba väga raske ning vahel isegi võimatu. Lapsed puutuvad stereotüüpidega tihti peale kokku juba lasteaias, kuigi nad ise ei pruugi seda teadagi ningn see juurdub sealt neile selline arvamus, et selline asi ongi tegelikult tõsi. Teiseks puutuvad noorukid sellega kokku koolis, kus saadakse kaasõpilast...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14 KÕ Triin Erismaa ÄRIEETIKA Seminaritöö Õppejõud: Diana Tandru, MA Mõdriku 2015 Vastused neljale küsimusele 1. Kuidas Te suhtute ütlusesse: ,,kõik, mis ei ole keelatud (seadusega), on lubatud ? Meie elus on olemas teatud normid ja mõistlikkuse piirid, millest tuleks rohkem lähtuda, kui ütlusest: ,,Kõik, mis ei ole keelatud seadusega, on lubatud". Igale asjale elus ei saa olla seadus, aga olemas on teatud piirid, mida ei tasu ületada. Me kõik, inimesed oleme väga erinevad ja meil kõigil on väga erinev arusaam, seda on mõjutanud väga paljud asjad meie ümber, nt: ühiskond, kasvatus, inimesed meie ümber jpt. Paljugi, mis ei ole seadusega keelatud eksisteerib meie ümber. Rikkudes mingit korda või minna üle lubatud piirdest, võ...
Eesti keskmine gümnaasiumilõptaja-eluvõõras äpu või küps elluastuja Leian, et eesti keskmist gümnaasiumilõpetajat tuleks vaadelda kui keskmiselt 19.aastast noorikut, kellel on omandatud haridussüsteemile vastavad teadmised. Raske on otsustada kas tegu on sel juhul eluküpse või vähese reaalsustajuga inimesega, kuid kindel on see,et haridussüsteem määratleb suuresti ära gümanisti küpsuse. Seega tuleks esmalt küsida, kas hetkel haridussüsteem tagab meile piisava eluküpsuse, võttes eluküpsuseks mitte ainult faktteadmised, vaid ka kogemused. Lisaks tuleks vaadelda millest tuleneb küpse ja ebaküpse õpilase erinevus. Eesti haridussüsteem on iseenesest üsna laialdane. Kohustuslikeks õppeaineteks on nii kunst, mis peaks arendama me loomingut kui ka matemaatika,mis peaks arendama meie reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad, teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua ...
annaabi.ee 
