Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada s�
Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga 19) Millal on isik kuriteos süüdi? Isik on kuriteos süüdi, kui tema vastu on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus 20) Kelle vastu ei sunnita kohtus tunnistama? Kohtus ei sunnita tunnistama iseenda või lähedaste vastu 21) Kas inimest tohib teist korda kohtu alla anda ja karistada, kui lõplik kohtuotsus selle teo kohta on juba olemas? Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks 22) Kas abikaasad on võrdõiguslikud? Jah, abikaasad on võrdõiguslikud 23) Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste suhtes? Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest 24) Millistel juhtudel on inimesel õigus riigi sotsiaalsele toetusele?
16. Kas oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel tuleb arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadust? 17. Mida tuleb viivitamata teatada vahistatule? 18. Kas kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamata võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga? 19. Millal on isik kuriteos süüdi? 20. Kelle vastu ei sunnita kohtus tunnistama? 21. Kas inimest tohib teist korda kohtu alla anda ja karistada, kui lõplik kohtuotsus selle teo kohta on juba olemas? 22. Kas abikaasad on võrdõiguslikud? 23. Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste suhtes? 24. Millistel juhtudel on inimesel õigus riigi sotsiaalsele toetusele? 25. Kelle kontrolli all on töötingimused? 26. Kas Eesti kodanikku tohib Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast? 27. Kelle järelevalve all on hariduse andmine? 28. Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse? 29
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli
sügavat kirjandust, võib antud lugu käia ka Põhiseaduse alla: § 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Seega ei ole kellelgi õigust tema blogi sulgeda. Maria poolsed argumendid on aga järgmised: · Kuna tüdrukute tüli sai alguse sellest, et Maria hakkas lähemalt suhtlema Liisa ekskallimaga, arvab Liisa, et Maria on süüdi ja poleks tohtinud talle nii teha. Aga pole olemas seadust, mis keelaks ühel või teisel inimesel luua sõprus- või armastussuhteid, seega väide, et haiget saades võib teiste saladusi välja rääkida, on täiesti vale ja Liisa vastu. · Põhiseaduse § 45 teine pool ütleb : Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda
järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 Vabariigi Presidendi õigusaktid · Vabariigi Presidendil on õigus anda seaduse jõuga seadlusi (PS 109, 110) · Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri (VPTS § 13) · Vabariigi Presidendi on seadluste andmisel järgmised PS tingimused: - on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus; - Riigikogu ei saa kokku tulla; - Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja; - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi; - Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks · Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab oma põhiseaduslike ülesannete täitmist · Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri on üksikaktid
Kõik kommentaarid