PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Liina Joonsaar Sõltuvused Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu Pärnu 2010 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega
Võib tunduda uskumatuna, mida kõike alkohol mõjutab- tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist jne. Alkoholi poolt tekitatud kahju on kordades suurem kui alkoholiaktsiisist saadav riigitulu. Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele. Purjus olemine võib kaasa tuua vedelikukaotuse, madala veresuhkru taseme ja mürgituse- pohmeluse. Väga suur kogus alkoholi
tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Suitsetamine · Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid Click to edit Master text styles paljud inimesed ei teadvusta seejuures, Second level et tubaka puhul on tegemist siiski Third level uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, Fourth level millest saadakse aru alles selle küüsis Fifth level olles. · Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada. Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks.
enesetunnet püütakse omakorda alkoholiga parandada. Ajutiselt võib isegi tunduda, et see õnnestub edukalt. Tegelikkuses on leevendus aga illusoorne -- probleemid ainult süvenevad. Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele. Purjus olemine võib kaasa tuua vedelikukaotuse, madala veresuhkru taseme ja mürgituse- pohmeluse. Väga suur kogus alkoholi võib osutuda surmavaks- võid langeda
Kuidas säilitada ohutust ja jääda kaineks Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Unustage vanad soovitused, nt dusi alla minemine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus need ei aita!! Joomine ja autojuhtimine ei käi kokku: alkohol mõjub ajule ja aeglustab reaktsioonikiirust juba pärast esimest jooki. Tunne oma piire ning kui välja lähed, valige sõprade hulgast kaine autojuht või võtke koos takso.Ära joo, kui Sul on kehv enesetunne: alkohol on depressant ja Sa tunned ennast pärast alkoholi mõju kadumist veelgi halvemini. Ära kunagi joo tühja kõhu peale: söö alati enne kui välja lähed. See aeglustab alkoholi imendumist organismi. Ole mullidega ettevaatlik: karboniseeritud valmiskokteilid mõjuvad kiiremini, sest süsinikdioksiid kiirendab alkoholi imendumist. Samuti sisaldavad valmiskokteilid rohkem suhkrut, mis peidab alkoholi mõru maitse.
pinget, valu ja segadust. Samas pole inimesepoolne käitumine isiklik reetmine vaid pigem sõltuvushäire sümptomid, mis korraliku abi korral peaks kaduma. Alkoholisõltuvus Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele. Purjus olemine võib kaasa tuua vedelikukaotuse, madala veresuhkru taseme ja mürgituse- pohmeluse. Väga suur kogus alkoholi
Lugupeetud kuulajaskond, minu nimi on ___________ ja ma räägin teile teemal ,,Noored ja alkohol". Küsimused palun esitada kõne lõpus. Alkoholi tarbimine on läbi ajaloo olnud seotud mitmete traditsioonidega. Enamasti saab alkoholi tarbimine alguse teismeliseeas, kuid uurimused on näidanud, et alkoholi esmatarvitajate keskmine vanus langeb pidevalt. Samuti kasvab pidevalt tarbitava alkoholi kogus, ning seda suuresti noorte seas. Väga paljud alaealised ootavad nädalavahetusi, et salaja alkoholi kellelgi osta lasta ning siis end purju juua. Noortele tundub see lahe olevat. Tihti uhkustatakse sellega, kui täis keegi jäänud oli ning millised lollusi korda saadeti. Pealtnäha on see nende jaoks täiesti süütu lõbu. Mõeldakse vaid, et selle peale kulub omajagu raha, kuid vastutasuks on lõbus tuju ning seltskond. Mis on alkohol? Tegelikult on alkohol uimasti, mille üleliigsel tarbimisel võib tekkida äge mürgitusseisund, mille korral on inimese el
Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajusse 7 sekundiga peale esimest suitsumahvi. Algajatel suitsetajatel tekib sageli nikotiinimürgistus, mis avaldub iiveldustunde ja oksendamisega. Samased mürgistusnähud võivad tekkida ka neil, kes liiga intensiivselt ja suures koguses suitsetavad. Nikotiin alandab nahatemperatuuri ning vähendab vereringet jäsemetes. Nikotiin hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet, mistõttu suitsetamine transportvahendi juhtimisel on kõrgenenud riski allikas. Nikotiini peamiseks omaduseks on aga narkootilistele ainetele iseloomuliku sõltuvuse tekitamine, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel. Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust – füüsilist ja vaimset –, millest on
Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mida sa tunned head filmi vaadates. Närvirakud on erilise kujuga, koosnedes kolmest tähtsast osast: - rakukehast - aksonist - dendriitidest Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA. Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks
Nagu sellest veel vähe oleks, hakkavad punaverelibled hapniku asemel hoopis süsinikoksiidi molekule üles korjama. Nii ei vahenda see kitsas kõrs niigi palju hapniku kui peaks. Kuidas mõjutab suitsetamine last? Hapnikupuudus võib su lapse kasvule ja arengule laastavalt mõjuda. Rasedusaegne suitsetamine kahekordistab võimalust, et laps sünnib enneaegselt või kaalub sündides alla 2500 grammi. Suitsetades on ka surnultsündivuse risk üle kahe korra suurem. Iga suitsetatud sigaret seab raseduse üha suuremasse ohtu. Mõni sigaret päevas on ohutum kui terve pakk, kuid vahe ei olegi nii suur, kui arvata võiks. Suitsetaja keha on eriti vastuvõtlik päeva esimesele nikotiinidoosile. Ka kõigest üks-kaks sigaretti ahendavad veresooni märgatavalt. Seetõttu kujutab ka vähene suitsetamine su lapse tervisele ohtu. Kuidas mõjutab suitsetamine lapse: Kaalu ja suurust Raseduse ajal vähendab iga päev terve paki sigarettide suitsetamine beebi kaalu ligikaudu
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid
sissehingamises. Tubakasõltuvus tähendab ülemäärast tubakatarbimist sigarettide, sigarite või 4 piibutubaka vormis. Tubakasõltuvus puudutab rohkem kui 1,1 miljardit inimest üle kogu maailma ja põhjustab arvukaid surmaga lõppevaid haigusi (vähk, südame-veresoonkonna häired, hingamisprobleemid jms). (Ma ei soovi alustada 22.12.2010) 2.1 Kuidas hoiduda alustamisest Tubakas tapab! Tubakas on igal aastal tuhandete inimeste surma põhjus. Iga kümnenda suitsetaja elu lüheneb 20 aasta võrra. Peale teatavate vähivormide võib tubakas põhjustada erinevaid patoloogiaid. Tubakas on kulukas! Nii tavalised kui ka rullitavad sigaretid on väga kallid ning võitavad suure osa sinu sissetulekust enda alla. Tubaka poolt põhjustatud patoloogiad tekitavad tohutu suuri tervishoiukulutusi nii maksumaksjatele kui ka riigi tervishoiusüsteemile.
kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Uuringud näitavad, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on tõenäosus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus. · 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. (http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored). 5 2 ALKOHOLI KÄTTESAADAVUS 2.1 Lihtne saada, lihtne juua Alkohol on Eestis liiga kergesti kättesaadav. Võrreldes Rootsiga on meil 100 000 elaniku kohta 43 korda rohkem alkoholipoode. · Eesti inimestest 25% leiab, et alkohol on liiga kättesaadav. 70% inimestest kulub
saamiseks. Seda võib põhjustada suhete halvenemine, probleemid koolis või lihtsalt halb keskkond. Tahetakse midagi, mis aitaks probleeme unustada. Esialgu tundub see lahendusena, kuid lõpuks on meelehärmi hulga rohkem. See, kas inimene lõpetab sõltuvusega või ei, oleneb tema mõtteviisist. Meelemürkide kasutamise teekond algabki põnevast mängust, mille tagajärjeks maailma eest peitupugemine. Nõrga iseloomuga on sõltuvus kiire tulema, mistõttu tuleks oma probleemidele leida teistsugune lahendus. Selle töö eesmärk on lahti seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID Meelemürkide alla kuuluvad suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida võetakse ettenähtust rohkem. Kanep (Lisa 2)
Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus
joodava hulga ja oma käitumise suhtes. !!! Mida rohkem inimene kaalub, seda kiiremini alkohol organismis lagundatakse. Tumedamat värvi alkohoolsed joogid kipuvad tekitama suuremat pohmelli, sest sisaldavad rohkem toksilisi lisaaineid. Need on veini või piirituse tootmise käigus tekkinud kõrvalsaadused, mis annavad igale joogile iseloomuliku välimuse. Purjuspäi magades on une kvaliteet halvem kui kaine peaga. Nii võib ärgates olla magamatuse tunne. Alkohol paneb teid küll kiiresti uinuma, kuid kui selle mõju mõne tunni pärast nõrgeneb. Kuidas juua? 1. Söö enne peole minekut kõht täis. 2. Enne jooma minekut võid juua taimeõli (ei ole küll eriti maitsev) või midagi haput, mis alkoholiga reageeriks. 3. Tõsta klaasi mõõdukalt. 4. Joo aeglaselt, siis suudad oma olukorda kontrollida. 5
probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse ja nad arvavad, et alkoholi tarbimine pole aastate jooksul oluliselt muutunud. ALKOHOL JA NOORED Noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha nooremana. Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. Mõni noor jõuab alkoholiga tutvust teha lausa juba enne 10. eluaastat. Võib öelda, et alkohol on noorte seas üks sagedamini kasutatav uimastav aine. Miks ? Nii noorte kui ka täiskasvanute seas on levinud arusaam, et alkohol vabastab stressist, aitab lõõgastuda ja tunda ennast lõbusalt. Kõige suuremaks alkoholi tarbimise põhjuseks peetakse noorte hulgas aga sõpruskonna mõju. Kui sõpruskonnas on alkohol popp, tuleb see ära proovida. Samuti tekib soov avastada - kas alkohol on ikka nii paha kui räägitakse
Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir.
nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse. Näiteks sõiduki
Alkoholijoobe kliiniliste tunnuste dünaamika on üldistes joontes paralleelne alkoholi sisaldusega organismis. Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla märgatavaid kõrvalekaldumisi. Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid. Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem. 2.2. Alkoholi mõju erinevatele elunditele Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.Kes seda siis kuulnud ei oleks aga vaid vähesed tevaed kuidas see tervist kahjustada võib.Joomise käigus imendub alkohol kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkolist väljub verest maksa kaudu ning väike osa (10%) väljub uriini,hingeõhu ja higi kaudu. Alkoholi
Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti
Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ..................................
Sellel on valusad tagajärjed. Alkoholi liigtarvitamine on suitsetamise järel teine suurim mitmesuguste vähivormide, näiteks suu- ja kõrivähi, riskimõjur. Alkohol koos tubakaga tõstab riske veelgi. Näiteid alkoholi mõjust · Tekib munandite kõhetumine ja kujuneb impotentsus: suguelundid muutuvad väiksemaks ja mees ei saa enam voodis hakkama. · Suureneb naissuguhormoonide osakaal, mistõttu meestel karvakasv väheneb ja tekib naiste tüüpi rasvaladestumine. See võib tähendada näiteks rindade kasvu. · Meessuguhormoonide hulk ja sperma tootmine väheneb, seetõttu väheneb ka viljakus. · Alkoholil on kindel koht suguhaiguste ja HIVi levikul, sest purjuspäi ei tundu kondoomi kasutamine kuigi oluline või siis pannakse see valesti peale. · Alkohol annab palju kaloreid ja tõstab seepärast tuntavalt kehakaalu.
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU.............
1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ....................................................................................................................9 2.7 E-sigaret .................................................................................................................9 3. Küsitlus ......................……………………………………………............………....10 3.1 Küsitluse tulemus …………………………………………………….………….10 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad
on vaja aina suuremat annust. Kui füüsiliselt sõltuv inimene lõpetab aine kasutamise, võivad tal esineda võõrutussümptomid. Üldjoontes meenutab see seisund grippi - levinud nähud on kõhulahtisus, värisemine, üldine halb enesetunne. - Psüühiline sõltuvus tähendab, et himu mingi joovastava aine järele on mõistuslik, kuid inimene ei suuda sellele vastu seista. (The Nemours Foundation, 2015) Sageli ütlevad suitsetajad, et sigaret rahustab närve ja aitab neil stressi leevendada. Tegelikult suureneb suitsetamise tagajärjel närvisüsteemi ärrituvus, mis kaudselt võimendab veelgi nikotiinivajadust. (Nestor, 2014) 1.3 Suitsetamise mõju organismile Kõiki sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine, millest vähemalt 60 on tõestatult vähki tekitavad. Näiteks nikotiin, tõrv, vingugaas, benseen, formaldehüüd, akroleiin.
10 inimene võimetu tööks ning muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusnähud ruttu ning enesetunne ja töövõime taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik peaparandus. Tihti saab peaparandusest alguse uus jooming millest kujuneb pikk joomaperiood. Teises staadiumis ilmneb tung alkoholi järele juba kaines seisundis. Tung esineb sööstudena – inimene võib olla mõne aja kaine kuid pingeseisundi või ebameeldivuse tõttu tekib järjekordne vastupandamatu vajadus alkoholi järele – sellest saab alguse uus joomasööst. Alkoholitaluvus tõuseb veelgi, kuid siis jääb kõrgele püsima. Mälulüngad muutuvad reeglipäraseks. Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused. Inimene muutub ükskõiksemaks elus edasijõudmise ning oma ühiskondliku positsiooni suhtes. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks ning vahel
Risttolerantsus kui ühe uimasti suhtes sõltuvus juba tekkinud, siis teinest ainest kujuneb kiiremini Eufooria põhjendamatu heaolutunne, lõbusus. Enesekontrolli kaotus. Flashback seostub LSDga, vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni. 3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid kanepitooted (marihuaana, hasis, kanep) 5
Neurotransmitterid aitavad meil oma tujusid kontrollida. Seetõttu võib pikemaajaline alkoholitarvitamine viia depressiooni või ärevushäireteni. Kui inimesel on depressioon või ärevushäired juba välja kujunenud, siis alkohol sageli võimendab neid. Alkohol mõjutab meie enesekontrollivõimet ja inimene muutub üliimpulsiivseks. Mures ja samal ajal purjus inimene teeb endale viga suurema tõenäosusega kui kaine inimene. Ka enesetapumõtted tekivad joobes olles lihtsamini. Pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine põhjustab sageli ka mäluhäireid. Lisaks sellele võib liigne alkoholitarvitamine viia sellise psüühikahäireni nagu alkoholisõltuvus. (Alkoinfo, 2011) 1.2.4. Maksahaigused Maks on üldjuhul vastupidav organ. Sellele vaatamata suudab alkohol hävitada maksarakke hulgal, mille tagajärjel tekib sageli püsiv kahjustus. Alkoholist põhjustatud
4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin · Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin, LSD · Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni Narkolepsia- tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks. Eestis enamlevinud uimastite iseloomustus ning toime organismile STIMULANDID e
..............................................................................12 2.4.1 Kokaiini mõjud inimese kehale........................................................................................13 2.5 Opiaadid...................................................................................................................................14 2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale: ...................................................................................14 2.6 Tubakas ja tubakatooted ..........................................................................................................15 2.6.1 Tubakatoodete mõjud inimese kehale:.............................................................................16 2.7 Alkohol ....................................................................................................................................16 2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale.......................................................
SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest saadik mõjutanud oma enesetunnet erinevate ainete abil. Eelkõige on püütud end muuta rõõmsamaks ja energilisemaks. See küsimus on väga aktuaalne ka tänapäeva ühiskonnas, eriti meie noorte seas. Üha enam tarbivad noored illegaalsel erinevaid mõnuained. Ka tänavapilt kirjeldab seda kui levinud on noorte seas erinevad mõnuained: tubakas, alkohol, narkootikumid. Selle teema valisin ma seepärast, et uurida narkootiliste ainete tausta, mida noored enamasti ohutuks peavad. Noorte seas on levinud arusaam, et nad tunnevad oma piire. Nad tunnevad seda, millal aitab ning millal oleks vaja lõpetada nende ainete tarvitamisega. Aga kahjuks tihtipeale on just vastupidi. Mõnuained tekitavad väga kiiretsi endast sõltuvust ning kui sa nende küüsi oled kord sattunud on neist väga raske lahti öelda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
