1) kunstivool, mis üritab leida tõelisuse tagant ideaalmaailma 2) kõiki kunstialasid hõlmav suund 20. sajandi teisel poolel, toob esile erinevuste ja arvamuste paljususe, väärtuse 3) modernistlik kunsti- ja kirjandusvool, mis kutsub vabanema mõistuspärasusest 4) vool, mis käsitleb tegelikkust nii, nagu see näib tavainimesele 5) suund, mis taotleb uuenduslikku loomepõhimõtet 2. Leia õige raamatu nimi ja ühenda autori nimega! Jorge Luis Borges- ,,Fiktsioonid" ,,Olemise fiktsioonid" Knut Hamsun- ,,Müsteeriumid" ,,Baudolino aastat " August Strindenberg- ,,Punane tuba" ,,Leiutajad" Umberto Eco- ,,Baudolino" ,,Kergus" Milan Kundera- ,,Olemise talumatu kergus" ,,Madame Must"
Kaks valdkonda, põllumajandus ja tööstus, olid need, mida kõige enam propageeriti. Näiteks propageeriti rõõmsaid ja õnnelikke põllu- ja tehasetöölisi oma töökohal, kes kuulutasid, et nende töökoht ning ülemus on ideaalsed ning äratasid rahvas huvi nende töökohtade vastu. Noori kavatati rangelt, nad pidid olema tugevad, vaprad ning mehised. Nõukogude propaganda tegeles rohkem fiktsioonide kui faktidega, inimesed teadsid, et fiktsioonid ei vasta tõele, kuid siiski suhtusid nad neisse, kui reaalsusesse. Nõukogude Liidus pidi inimese kasvatamine olema pidev ja järjekindel, selleks kasutatigi propagandat ja kui see ei aidanus kasutati hirmutamist. Propaganda suutis ajalugu ja tõde moonutada, propaganda ei demoraliseerinud vaid inimesi süsteemi sees, vaid ka väljaspool süsteemi olevaid inimesi.
Põllumajandus ja tööstus olid ühed eluvadkonnad, mis ära propageeriti. Propagandistidele tuletati meelde ,et kolhoosnike ja tööliste hulgas leidub veel eraomanikke, "üksiktaluniku hingeelu jäänuseid, omakasupüüdlikust ja ükskõikset suhtumist sotsialistlike majandite huvides".Noori kasvatati rangelt, nad pidid olema tugevad, vaprad ning mehised.Nõukogude propaganda tegeles rohkem fiktsioonidega kui faktidega, inimesed teadsid, et fiktsioonid ei vasta tõele, kuid siiski suhtusid nad neisse, kui reaalsusesse. Nõukogude Liidus pidi inimese kasvatamine olema pidev ja järjekindel, selleks kasutatigi propagandat ja kui see ei aidanud kasutati hirmutamist.Propaganda suutis ajalugu ja tõde moonutada, propaganda ei demoraliseerinud vaid inimesi süsteemi sees ,vaid ka väljapool süsteemi olevaid inimesi
2.Asimov Isaac ,,Koidu robotid" Raamat räägib robottest ja nende maailmast. 3.Atwood Margaret ,,Orüks ja Ruik" Selles raamatus on kirjeldatud maailma pärast geneetilist katastroofi. Ringi hulguvad kummalised ristandid ja vähesed ellujäänud inimesed püüavad kuidagi hinge sees hoida. Raamatu peategelane Lumemees, kes elab enamasti puu otsas, meenutab, kuidas asi katastroofini läks ning mida oleks saanud teisiti teha. 4.Borges Jorge Luis ,,Fiktsioonid", ,, Aleph" See raamat koondab ühiste kaante vahele maailmakuulsa argentina kirjaniku Jorge Luis Borgese kaks kõige tuntumat novellikogu.Mõlemas novellis on palju fantaasiat ning nendes põimuvad peenelt tegelikkus ja väljamõeldu. 5. C. Clarke Arthur ,,2061 kolmas odüsseia" Heywood Floyd kohtub taas Dave Bowmaniga või sellega, kes temast on saanud ja iseseisvunud pardaarvutiga HAL. Ta kogeb kosmilist jõudu, kes on otsustanud, et inimkond peab
edastamine võimatu, see aga tähendab et proovima peab ikka :D lol.. Väärtus – ideaal Tõekspidamised – meie endi kogemustel põhinev Vabaajakirjanduse väärtused: Erapooletus Sõltumatus tasakaalustatus –nii süüdistaja kui kaebealune peavad olema esindatud Faktid materjali kontrollimine oma arvamuse välistamine emotsioonide välistamine Avalik arvamus peab kujunema alt üles Need väärtused on kujunenud pika aja joksul ja praktilistel kaalutlustel Väärtused on fiktsioonid(illusioonid) aga need moodustavad vaba ajakirjanduse kultuurilise aluse Priming(kruntimine) Agenda-setting – meediamõju teooria, tematiseerimisteooria (lyengar and kinder) –news that matters Priming on meedias spetsiifiline mõju, meedia pakub vastuvõtjale kindla konteksti milles uudist tuleb mõista Nt: Skandaalne koolitaja blabla Agenda-setting osutab teema tähtsusele Priming kui skeemi esitamine Framing(raamimine)
· lõi hulga uusi rahvajutuzanre nagu memoraat, faabel (sks. Fabel, ingl. fable) ja simeraat (sks. Schimäremärchen, ingl. chimerate) · tõi folkloristikasse zanrikategooria fiktsioon (sks. Fiktion, ingl. fict): need on fiktiivsed ütlused, mis on esitatud uskumusteatele sarnaselt väite vormis, kuid mis ei edasta rahvausundilist informatsiooni Fiktsioonide alakategooriad von Sydowil · kalendaarsed fiktsioonid, milleks on ilmaennustused ja muud kalendrit puudu- tavad ütlused (kalendritäht-päevade personifitseerimine) · humoristlikud fiktsioonid (usundiline relikt vs nali) · pedagoogilised (või ka imperatiivsed) fiktsioonid kui sageli iseloomult humoristlikud ütlused, mida kasutatakse kasvatuslikel eesmärkidel (käskude- keeldude põhjendamine fiktiivsete olenditega) · motivatsioonifiktsioonid ja tabufiktsioonid, mis aktualiseeritakse kommete
Maavalitsus teostab järelevalvet KOV tegevuse üle Nõustav, info vahetamise ja koordineeriv roll Kaebuste menetlemine ISKUD Jaotatakse kahte suurde rühma: juriidilised isikud on õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksused, mis osalevad täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Juriidilised isikud on seaduse alusel loodud õigussubjektid- õiguslikud fiktsioonid füüsilised isikud on inimesed TEOVÕIMELISED Täisealised 18.a. Kelle teovõime ei ole piiratud Teatud juhtudel võib ka alla 18.a. olla teovõime siis, kui teovõime on laiendatud. Võimalik alates 15.eluaastast kohtu poole, kui see on - alaealise huvides, - tema arengutase seda võimaldab. Üldreeglina vanema/ seadusliku esindaja nõusolekul. PIIRATUD TEOVÕIMEGA
alustas luuletajana avangardismi vaimus, eemaldudes senises hispaaniakeelses poeesias väljakujunenud retoorikast ning stampidest ja tuues selle väljendusvahenditesse mõndagi uut. Tema esimene jutukogu ,,Universaalne nurjatuse ajalugu" (1935) esitab lugejale reaalsete ja väljamõeldud kurjategijate elulugusid, tegemata vahet faktidel ja fantaasial. Ka hilisemas loomingus on Borgese teemadeks tegelikkuse ja väljamõeldise suhted, maailm kui illusioon. Borgese tuntumad novellikogud on ,,Fiktsioonid" (1944), ,,Aleph" (1949), ,,Surm ja kompass" (1951), ,,Labürindid" (1953). Viimati nimetatu labürindilaadses novellimaailmas väljendab Borges oma ideid mitmesuguste tähendamissõnade ja sümbolite kaudu, kusjuures kirjaniku stiil on erakordselt kujunirikas ja mänglev. Näiteks on ,,Paabeli raamatukogu" pealtnäha nagu teaduslik aruanne maailmast kui lõputust raamatukogust, milles raamatukoguhoidjate põövkonnad püüavad selgust saada. Borgese laialdased kirjandus- ja
tajumusi. See tähendab, formuleerida x-i parim võimalik definitsioon ja süüvida iseendasse, üritades kujutleda kas x on olemas. Filosoof peab tegema nn tugitooli-psühholoogiaga. Oma katsetulemuste põhjal väidab Berkeley, et abstraktsed üldmõisted, nagu kolmnurk, arv ja aeg, ning esmased kvaliteedid nagu ulatus ja tahkus, samuti füüsilised objektid, mida keegi ei taju, ja kombatavad objektid, mida vaadeldakse eemalt-et need on kõik fiktsioonid. Kokkuvõte: George Berkeley leiab, et mõisted, mida ei saa viia konkreetseile ja kindlaile kujutlusile, on mõttetud. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et asjade taga mida me näeme leidub tõelisus. Esse est percici- olla tähendab tajutud olla. Asjade tajumisel omistame me neile teatud omadused, nagu vormi, värvi, raskuse jne. Kuid nende eksistents, seistes eraldi sellest, mis on tajumisel antud, on tühi sõna ilma sisuta. Materiaalseid objekte ei ole olemas, olemas on vaid
sõltub vastuvõtja võimest. Pärast asju (post rem) 3. Olemus on substantsides, mis on mateeria ja võrmi ühendus. Universaalid on asjas tema olemusena, kui üldine üksikus. Asjas (in re) Üldine eksisteerib üksikesemeis nende erilise vaimse alusena. Olev pluss olemus on oleva olemus ehk substants Olemisest rääkides tuleb tõestada olemise olemasolemine. Ockham keeleuniversaalidest: Mingeid reaalseid universaale ei eksisteeri. Kuid nad ei ole fiktsioonid (nagu arvas Scotus), vaid abstraktsioonid, mis toetuvad asjade "sarnasusele", mitte olemusele. Asuvad hinges ja tekivad sõltumatult tahtest ja mõistusest, loomulikul moel -- esmane intuitiivne eseme ettekujutus mõistuses (intentio prima) mõistuse suunatus nendele ettekujutustele kui objektidele (intentio secunda), teisene aktesemeline olemine teadvuses. Seda teisest akti nimetab O. prima cognitio abstractiva /esmane
4) mõiste peab vastama metakeelsele lausele, metakeel loob loogilise seose – semantiline teooria Õiguspraktikast tuntud probleemid - kuriteo lavastamine, tõendite fabritseerimine, rõõnamine, valetunnistus jne on lihtsalt valetamine. Vundamentism – tõe mõiste on võimalik. Bacon – teatud tõkked teadasaamisel, ehk teadmise künnised. „Tõe kummutajad“: Illusioonid, hallutsinatsioonid, fiktsioonid – väljamõeldised, kõigutamatud eelarvamused, mõistete määratlematus või hägusus (kas õunad moodustavad kuhja või mitte), piirjuhtumid, süstematilised eksimused, raskused „ühise keele“ leidmisel (moslemi fundamentalistid ja juudi usku). 34. Mis on teadmine nn standardkäsitluses (teadmise tarvilikud tingimused)? Tooge näiteid, millal inimene selle mudeli alusel midagi teab.
järeldada, et kõik luiged on valged? Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? Realism vs instrumentalism Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas. Instrumentalism – teaduslikel teooriatel puudub tõeväärtus, on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks. Füüsikalised jõud ja väljad on kasulikud fiktsioonid. III Filosoofia ja religioon Filosoofia ja religiooni ühisjooni/küsimusi: Kuidas või miks on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? Erinevusi: küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad erineda. filosoofia tugineb ainult mõistusele ja ratsionaalsele uurimisele, midagi ei võeta
informatsiooni, mida nad teadma ei peaks. Genette`il termin fiktsiooniline hääl – see tähendab jutustaja ja tema poolt jutustatud tekstide vahelist suhet. Joyce’ile ei saa G. meetodit seetõttu eriti hästi rakendada, kuna ta räägib tegelase häälega, käsitledes tegelast ennast kui kolmandat isikut. 13.Todorovi narratiivse grammatika meetodi töömehhanism (Scholesi järgi) Todorovi grammatika meetodil on kaks põhijoont. Ta lahutab fiktsioonid süžeestruktuurideks, mida võib esitleda lihtsa sümboolse loogika abil ning kodeerib nende semantilised omadused nii, et need avalduvad tegevuse ja loo peamiste teemapunktidena. T. analüüs nõuab kõigepealt jutu tegevusest kokkuvõtte tegemist ja siis selle taandamist sümbolite vormi. T. meetodil on kaks puudust 1) kokkuvõte on intuitiivne, mitte eksplitseeritud 2) saadav märgisüsteem on ebatäpne, sarnaneb rohkem kokkuvõtte kui fiktsiooni endaga
värvi kohta? Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/kartograaf = tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata? 3
põlvkond kunstnikke, kelle seisukoht oli siis hoopis teistsugune. Tagantjärgi nimetatakse neid postmodernistlikeks kunstnikeks, tegutsesid Reagani-Thatcheri aegse majandusbuumi tingimustes. Nad samastuvad ärimaailmaga, võttes omaks firma identiteedi, firma nime, indiviidina jäädes anonüümseks. Selliseid firmasid asutati fiktiivsete firmadena, mis väliselt meenutavad korporatsioone, mängivad nende reeglite järgi, kui süveneda, osutusid fiktsioonid. Teine variant, et need ongi reaalsed firmad, mis siis mängivad ärimaailmas päris reeglite järgi. Hans Haacke CBS tuhatoos, 1995 Kunstnike asutatud kontseptuaalseid firmasid: - Fi$h Handel & Servaas (Holland) – fiktiivne, viskab nalja ärimaailma üle, sealsed kalapüügivahendid on puhtalt kunsti otstarbega. - Banca di Oklahoma (Itaalia) – kuulutab välja erinevaid võistlusi suurte auhindadega.
kaameraga kohale jõuab, siis ühel hetkel kaamera suunatakse trummimängijatele ja siis nad reageerivad kaamera kohalolekule ja lähevad siis transsi (kaamera kohalolek päästis transi valla). Teadusseisund ei muutu ainult filmitavatel, vaid ka filmitaval. Kaaderepisood – terve episood koosneb ühest kaadrist. Ühe pika katkematu kaadriga jutustatakse terve lugu ära. Etnofiktsioon – rouch läheb provotseerivast mõjust edasi ja hakkab tegema filme, mis on selles suhtes fiktsioonid, et laseb filmitegelastel iseennast mängida. Mängu ehk fiktsiooni kaudu tegelikult näidatakse oma maailma, kuidas nemad sellest maailmast aru saavad. Esimene etnofiktsiooni teos on „Jaguar“ 1957-1967. Räägib siis noortest meestest, kes rändavad sinna Ghanasse linnadesse, sh Akrasse. Kirjutas veel monograafia, kus kasutas statilist meetodi, aga otsustas, et teeb filmi, sest see annab nagu rännakust parema ülevaate. Toimus retk filmi jaoks, filmiti ilma helita.
Väitis, et kaamera kohalolek tõi esile transi. Kaamera kui võlukepike. Filmitegija on pigem samaan, kes stimuleerib teadvusseisundi muutumist. Üheltpoolt kutsub esile transi filmitavatel, samas ka filmijal endal. Tegemist on filmimaagaga. Kaaderepisoodid episood koosneb ühest kaadrist. Ühe pika katkematu kaadriga jutustatakse terve lugu ära. Etnofiktsioon. Rouch läheb kaamera kohalolekust ja provotseerivast mõjust veel edasi, hakkab tegema filme mis on veelgi rohkem fiktsioonid. Laseb filmiosalistel iseennast mängida. Mängu kaudu näitavad inimesed oma maailma ja kuidas sellest aru saavad. Üks esimene etnofiktsiooniteos ,,Jaguar" 1957-1967. Räägib noortest meestest, kes rändavad Nigerist Khanasse, sealhulgas pealinna Akrasse läksid ,,kullarannikule" ookeaniäärde tööd otsima raha teenima ja seiklema see on omaette täiskasvanuks meheks saamise osa. Rouch uuris seda ja tegi selle retke läbi hobustega, kirjutas sellest monograafia (pika
7 Kui me kasutame lauseid, mida olevikus kasutada ei saa, siis me kasutame ajaloolisi väljendeid. Narratiiv koostatakse osakestest. 3.1.4 Vastuargumendid — Mandelbaum Kui kõik olid narratiivide teemal arutlema asunud, tuli vastulöök väljapaist- valt Ameerika filosoofilt Morice Mandelbaum-ilt8 . Mandelbaum oli ise kuna- gi (30ndate lõpus) väitnud, et ajalugu on järjestustest kirjutamine. See on üks ajaloo iseloomulik tunnus. Esiteks — jutte mõeldakse ka välja, osa jutte on fiktsioonid. Ajaloolased uurivad seda, mis tegelikult toimus. Romaanikirjanik võib fantaseerida, aja- loolane peab lähtuma sellest, mis tegelikult toimus. Kirjanduses nagu kuns- tiski on raske ütelda, mida ei ole. Ajaloolane üritab luua midagi enamat kui fiktsiooni. See on Mandelbaumi järgi erinevus. Loomulikult ajaloolased ju- tustavad ja nii võibki tekkida eksitav arusaam, et jutustus on ajalugu tekitav komponent. Sellel veal on mitmeid põhjusi — ajaloolane kirjutab lugejate
rääkida? Lk 135. see piir on suhe, me ei ütle, mis on jumal; paneme asjad iseendas suhtesse maailmaga, et rääkida piirist? Als hob – just nagu. Käsitleme maailma just nagu oleks maailm jumala poolt loodud; siis saabe maailma panna suhtesse jumalaga kui objektiga. 11. seminar. 58-60 prg. Hans Vaihinger. Die Philosophie des Als Ob. Töötas sealt välja uue Kanti tõlgenduse. Fiktsionalism – fiktsioonid, mis aitavad reaalsust avada. „Kas tal on vaste kogemuses?“ nt ideaalne gaas. Sõna „ideaalne“ nätab juba, et ei ole vastet kogemuses aga aitab seletada, kuidas reaalsed gaasid käituvad. Mis on siis Als Ob? Maailm on Jumala poolt loodud; kujutada maailma ette nagu see oleks Jumala poolt loodud (kaks erijuhtumit). Aluseks on Hume’i teos. Kõige tugevaim jumalatõestus on teoloogia argument: maailma korrapära, millel peab olema autor. Prg. 58. Analoogia – sarnasus
28. Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. 29. Filosoofia ja religiooni ühisjooni Kohati otsivad ja pakuvad vastuseid samadele või sarnastele küsimustele: Kuidas või miks üldse on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? 30. Filosoofia ja religiooni erinevusi Küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad olla üsna erinevad.
annaabi.ee 
