võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid. Kui minna siit edasi, nagu mõned teoreetikud on läinud, siis võib näha, et tarbimiskultuur ongi sedavõrd eraldunud reaalsus, et tema side reaalsusega on täiesti kadunud. Baudrillard (postmodernismi heerold): sümboolne vahetus, sümbolite vahetus (mälestusese) aga ka märgiline vahetus (prestiiz). Kasutust ei ole. Järgmine etapp - Asjad ja märgid, mida need kannavad, ei ole omavahel seotud. Märgid on tühjad. Postmodernism (Lyotard 1979 ja Jameson 1991). Postmodernistid sidusid postmodernistliku ühiskonna pea täielikult tarbimisühiskonnaga ja see lähenemine on
tõusu kui ka langust. Pigem peaks ignoreerima sellist praktikat ja tegema kulutusi reklaamile ka läbimüügi jätkuva langemise tingimustes. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ",,kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha.Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1. sõnumite siirdamine a-lt b-le 2. tähenduste loomine ja vahetus 3. sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4. kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse
Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Teadus valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega. Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel
Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
