Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meedia ja uudis ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juhtlõik, põhitekst, hoolida, olulisemat, muust, loetelu, taustainfo, perspektiiv, korrataKuidas koguda infot? Kasuta palju otsest vaatlust! Kasuta mitut paralleelset allikat! So küsi sama küsimus mitmelt allikalt ja võrdle vastuseid! Kontrolli, kontrolli ja kontrolli veel kord! Küsitle erinevaid osapooli, ära vali ainult neid, kes sulle meeldivad! Midagi erilist Kui keegi keeldub kommentaarist, võib selle fakti uudisesse kirjutada. Süüdistatavale tuleb alati sõna anda. Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida. Arvestada tuleb KÕIGI VÕIMALIKE osapoolte huve. Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud “häkkerid” ei suuda sügisel
tulemusega toimus? Kuidas koguda infot? Kasuta palju otsest vaatlust! Kasuta mitut paralleelset allikat! So küsi sama küsimus mitmelt allikalt ja võrdle vastuseid! Kontrolli, kontrolli ja kontrolli veel kord! Küsitle erinevaid osapooli, ära vali ainult neid, kes sulle meeldivad! Midagi erilist Kui keegi keeldub kommentaarist, võib selle fakti uudisesse kirjutada. Süüdistatavale tuleb alati sõna anda. Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida. Arvestada tuleb KÕIGI VÕIMALIKE osapoolte huve. Leia kõik võimalikud osapooled! 1 "Koolivaheaeg võib lõppeda juba augustis" · õpilased · lapsevanemad · õpetajad · koolijuhid · remonditöölised · koolikokad jt teenistujad · liikluspolitseid · vanavanemad · reisifirmad · trükikojad ja kirjastused · veel... Leia kõik võimalikud osapooled! 2
Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid
probleeme. 3. Uudise tuuma otsustamine – Leida kõige olulisem fakt. Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja kogutakse fakte, mis pole olulised. Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige uudisväärtuslikum: mõju ühiskonnale, ebatavalisus, prominendid, konfliktid, värskus. Tuum ja faktid. Küsida: kas on olemas piisavalt fakte, et juhtlõiku valida? Mõnikord saab juba olemasolevate faktide põhjal ja osi fakte teadmata otsustada, millele keskenduda. Reporterit aitavad
- Uudises peab olema liikumist, tegevust, kontraste: erinevaid lugusid traagilistest anekdootlikeni. - Näidata inimeste emotsioone. - Anda aega lugejale hinge tõmmata. - Pole hea kasutada arve. - Autor ei tohi ise seletada, vaid peab andma materjali nii, et lugeja oskaks ja saaks ise järeldada. Pehme uudise kirjutamise erivõtted Pehmete uudiste kirjutamisel on enam vabadust kui kõvade uudiste puhul. Võtted, mida pehmetes uudistes võib lubada: 1. Pehme juhtlõik Pärisnimed. Nimi peab olema juhtlõigus, sest pehmed uudised on inimkesksed ja lugejale tuttav ja identifitseeritud. Tsitaadid. Võib kasutada tsitaati parafraasi asemel, kuid tsitaat peab siiski olema oluline mõte heas sõnastuses. Arvamused. Esitatakse kesksete tegelaste arvamusi, mitte ajakirjaniku. Kehtivad kolm põhimõtet: uudis ei tohi alata teisejärgulise infoga, tähtsaim on leida õige verb, kirjutada isikulises tegumoes. 2. Sissejuhatus
Esimene ülesanne on vaadata uudist üldiselt, mõeldes uudisväärtustele ning kuidas seda suurendada. Esiteks tuleb otsustada kui väärtuslik on lugu uudisväärtuste seisukohast ja kas on arvestatud lisakirteeriume. Seejärel tuleb mõelda, kas uudisväärtust ei saa suurendada. Siis tuleb vaadata, kas miski teeb loo kirjutamise ebaeetiliseks b. Juhtlõigu korrastamine. Esimene ülesanne on teha korda uudise juhtlõik või tuumlõik, sest kogu materjal sõltub sellest. Tuleb leida kõige uudisväärtuslikum fakt ja kontrollida, kas see on juhtlõigus. Kui juhtlõigu sisu on korras, siis tuleb kontrollida, kas juhtlõik vastab vormistureeglitele. Tavalisemad vead on need, kus on toodud mitu fakti, tarbetud detailid ja taust. Kui on toodud ebaoluline materjal, siis tuleb kirjutada uus juhtlõik. Kui lool on
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke
põhitegelane ja mis juhtus. Kasulik on panna pealkirja ka sündmuse tagajärjed. Viimane tavaline kategooria pealkirjas on koht või viis. Aeg jm pole. 3. Pealkiri tehakse viimasena, kui kogu lugu on valmis ja toimetatud. On kasulik järgida mõningaid keelelisi ja vormilisi nõudeid: 1. Pealkiri on max 45 tähemärki. 2. Pealkirjas peab olema alus ja öeldisverb (eelistav aktiivne verb). Võib kasutada ka silt- pealkirju. 3. Pealkirjas ei tohi sõnu korrata. 4. Nimesid pealkirjas ei kasutata, va tuntud nimed. 5. Atributsiooni tavaliselt ei kasutata va kui uudise tuum räägib kellegi ütlustest. 6. Pealkiri on ka retooriline võte tähelepanu köitmiseks – alliteratsioonid, sõnamängud, rütmid jne. Põhivigu on pealkirjad kolme tüüpi: 1. Pealkiri jääb ebaselgeks. Pealkiri üldine, kus pole kindlat uudisväärtuslikku fakti. Põhjuseks on tavaliselt: tundmatud nimed ja raskelt mõistetavad mõisted; mitmeti
kindlasti arhiivi ja kandke selle number dokumentide registrisse. Saatke pressiteade ka kolleegidele, kes meedia küsimustele vastavad või teie äraolekul meediaga suhtlevad. Pressiteated Kõige parem on uudiseid kirjutada tagurpidi püramiidi põhimõttel - esimesena kokkuvõtlik lõik, mis kirjeldab edasiantavat uudist. Ülejäänud faktid reastatakse tähtsuse kahanevas järjekorras. Vastake esimeses lõigus küsimustele: Kes? Mida? Kus? Miks? Millal? ja Kuidas? Juhtlõik peaks olema iseseisev, edasi andma loo tuuma, järgnevad lõigud vaid laiendavad juhtlõiku. Pressiteadet kirjutades võite järgida valemit: · 1.TEEMA · 2.KORRALDUS · 3.KOHT, PAIK · 4.EELISED · 5.RAKENDUSED · 6.DETAILID · 7.ALLIKAS (Allikas: Jefkins, F. (1998) Public Relations. London: Pitman) Need viitavad loo võtmeelementidele: · 1.MILLEST lugu räägib · 2.KES selles tegutsevad · 3
2. Tänavate asukoht, asulate asukoht, mingi koha paiknemine riigi kaardil jms 3. Ametnike ametinimetused 4. Kuupäevad 5. Sporditulemused 6. Tabelisummade ja protsentide klappimine 7. Sõnade, terminite vms tähendus 8. Seaduste sõnastus, tsitaadid raamatutest, kirjanduslike kangelaste nimed, näidendite ja laulude pealkirjad 9. Tsitaatide autorsus 10. Negatiivne või süüdistav info 11. Info, mis saabub vahetult enne lehe trükkiminekut 12. Taustainfo. Mitte usaldada oma või kolleegidemälu, vaid kontrollida algtekstidest. Alati on oluline kontrollida, kas faktina esitatud info on ikka fakt või kellegi järeldus, seisukohavõttvõi lihtsalt arvamus. Tavaline on, et rida fakte osutub kontrollimisel hoopis kellegi järeldusteks muude faktide põhjal. Faktid ja arvamused tuleb eristada. Tasakaal Tasakaal tähendab, et uudises tuleb vaadelda probleemi kõigist olulistest külgedest ning anda
kui tema öeldu või kui tahetakse rõhutada ütlejat. Seda kasutatakse tsitaadi alguses, mis järgneb vahetult mõne teise isiku tsitaadile, et mitte tekitada lugejas segadust, kes kõneleb. Kasutatakse mitmelauseliste tsitaatide puhul. Sobib meediasse. • Allikaviide on tsitaadi keskel. Sobib kasutamiseks mitmelauseliste tsitaatide puhul, mil ta pannakse tavaliselt esimese lause järele. Sel juhul pole vaja korrata saatelauset teist korda tsitaadi lõpus. • Allikaviide on tsitaadi järel. See on kõige tavalisem paigutus ühelauseliste tsitaatide puhul. Mitmelauselise tsitaadi puhul pole ta hea, sest lugeja ei saa pikka aega teada, kes kõneleb. Enamik tsitaate uudistes on ühelauselised ja see on kõige tavalisem tsiteerimisviis kirjalikus uudises. Ei sobi meediasse. Parafraseerimine Parafraas on allika sõnade ümberjutustamine reporteri poolt
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomulikult. 7. L
ei liialdata võõrsõnadega; tuleb hoiduda tõlkevääratustest; peab vältima paljusõnalisust;tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; 3 4 Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda
sündmusi eelistab. Kõvad uudised annavad teada, mis maailmas juhtub ja aitavad maailma mõista. Tähtsad paljudele inimestele, seotud avaliku eluga, mõjutab inimeste elu, värskus ja objektiivsus. Pehmed uudised on eelkõige huvitavad(ei pea olema tähtsad ja mõjutavad). Seotud eraeluga. Pole tihti värsked. Ülesanne mõjutada inimese emotsioone. 3. Kolmas võimalus on teha vahet uudise kirjutamise võtete järgi. Kõva uudis mudel on: kindel juhtlõik, mis pakub kõige olulisemat fakti sündmustest; info on uudise tähtsuse osade järgi järjestatud; objektiivsus ja tasakaalutatus jne. Pehmed uudised võivad järgida kõvade uudiste kaanonit, kuid on ka muid võtteid. Nende ülesehitus on vabam. Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi: aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii kõvu kui pehmeid uudiseid. Erinevus on see, mida lehed keskseks peavad
tervik. Ühe-kahelauselise lõigu saab sageli liita kas eelmise või järgmise lõiguga, või siis tuleb mõtet hajutada. 7. Kirjandis ei tohi esineda sisulisi vastuolusid. 8. Sissejuhatus ja lõppsõna ei tohi kattuda sisuliselt, sest neil on erinevad funktsioonid. Sissejuhatuse ülesanne on viia mõtted teema juurde ja lõppsõna ülesanne on sisaldada mingit kirjandist, tema arengust tulenevat järeldust. Samuti ei tohi lõpetus korrata kirjandi põhiosas juba öeldud mõtteid. Samuti ei piisa keskkoolis sissejuhatuseks või lõppsõnaks ühest või kahest väheütlevast lausest. 9. Read tuleb korralikult täis kirjutada, vajadusel poolitada sõna, rida ei tohi jätta poolikuks või lõpetamata. 10. Vanasõnu ei ole vaja panna jutumärkidesse nagu otsekõnet. Jutumärke kasutatakse selliste sõnade või väljendite ümber, mille tähendus pole tavapärane. Jutumärgid annavad sõnale tavaliselt vastupidise tähenduse
peamisi eesmärke. Töötades kirjandusega on soovitav silmas pidada järgmist: ● Esialgsel kirjandusega tutvumisel tuleb pöörata tähelepanu temaatikaga seonduvatele märksõnadele ja mõistetele. Uurimiseks valitav kirjandus peab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta vaid ühe autori kirjutisi. Otstarbekas on jälgida ka raamatute lõpus leiduvat märksõnade ja kirjanduse loetelu, et hõlbustada teabe leidmist otsitava probleemi kohta. ● Kirjanduse põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav teha lühikokkuvõtteid, mis sisaldava huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. uuritava probleemi kohta. Kindlasti tuleb lisada autori nimi, teose pealkiri ning kõik teised bibliograafias nõuavad andmed. See lihtsustab hilisemat kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist.
· kirjutatakse nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · ei kasutata slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoidutakse võõrkeelte mõjust eestikeelsele tekstile. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda
Vahendi lülib välja teistkordne nupule klõpsamine. Teksti esiletõstmiseks lugemise jaoks võib kasutada märgistamist markeriga. Kui valida nupul üks pakutavatest värvidest ja vedada kursoriga üle märgistatava teksti, muutub rea foon valitud värvi. Teksti vormindamiseks aktiveerida kõigepealt vajalik tekstiosa ja kasutada siis soovitud vahendit. Valiku tegemiseks tuleb kas osutada valiku nimele (ruutu ilmub linnuke ) või avada valikunupu abil loetelu ja osutadasobivat seal . Vasakul oleva akna tekstil on näha, kuidas valik toimib. Sobivuse korral valida nupp OK, tühistamiseks Cancel. Joonisel on näha fondi valimine (Times
Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali liigendamine: tuleb otsustada, millised märksõnad, fraasid, mõisted, pealkirjad sobivad kokku, milline on nende ühine tähendus.Kui kirjapandud sõnad on väga erinevad või väga sarnased, peab millestki loobuma. Heuristilised küsimused Heade mõtete saamiseks võib kasutada küsimusi kes
b) koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki. c) sidesõna ja koma: nt Juhataja rääkis pikalt, aga (ent, kuid) teda ei kuulatud. d) koolon, kui lauses seletatakse või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga nii ta end ära külmetaski. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit. nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku. des- JA mata-LAUSELÜHEND: üldiselt, kui des- või mata-lauselühend on lühendi alguses, siis pannakse
Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda
Kursus/Klass 3 Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda
vastaksid küsimustele kes?, kus?, millal?, mis?. Vilumusi arendav tegevus Õigekirjareeglite koostamine. Kodeeritud sõnumi koostamine (näit. igale numbrile, pildile, sümbolile vastab kindel täht). Harjutused sõnaraamatuga. Ristsõnamõistatuse koostamine ja lahendamine. Akrostihhoni kirjutamine (luuletus, mille ridade või salmide algustähed annavad kokku sõna või lause). Sõnade loetelu koostamine (asjad, mis kuuluvad _______ hulka). Sõnaotsing sõna määratluse (definitsiooni) järgi. Harjutused teksti sisu mõistmiseks. Loo kohta viie tõese ja viie valelause koostamine. Küsimuste koostamine teksti põhjal. Jutustuses kasutatud sõnade loetelu koostamine (tegevust tähistavad sõnad, kirjeldavad sõnad, liitsõnad.) Ülesanded Ülesanne 1. Hämmastavad sarnasused: · anna igale õpilasele (paarilisega) üks lehekülg lõpetada;
pealkiri. Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest
Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude elektronkataloog ESTER aadressil 4 http://helios.nlib.ee. Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil search.epnet.com (kasutajanimi: S361916 parool: tehnika). Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu. See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab
lindistusega Ajakirjanikke ei maksa karta, kuid nendega suheldes tuleb olla ettevaatlik, eriti "magusa" jutu korral Ära lase prvovotseerida Eelneva kokkuleppeta on kogu info off-record ehk täielikuks avalikustamiseksInfo andmisest keeldumisest selgita, miks seda hetkel teha ei saa · Intervjuu kirjutavale meediale 7.5.2 · Kuula küsimust Vajadusel palu küsimust korrata Kui vaja, esita vastuküsimus Ole aktiivne Vasta mitmekülgselt, kuid ära lobise Jälgi oma juttu Ära keeruta Põhjenda vastamisest keeldumist Säilita rahu Dubleeri kõige olulisem info kirjalikult 5 · Meediakriis Meediakriis - negatiivne info sündmuse, konflikti, olukorra, õnnetuse kohta, mis avalikkusesse
Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata. Tausta jaoks on palju infoallikaid: varasemad uudised, kõned, biograafiad jne. kui allikast on tehtud ennem uudis, siis kasulik on rääkida selle reporteriga, kes seda tegi. Küsimuste koostamine - Kui ülesanne selge ja taustainfo olemas, võib tegelda küsimustega. Selle saab jagada kolmeks: küsimuste väljamõtlemine, rühmitamine ja täpseks sõnastamine. Küsimuste väljamõtlemine - Esimene asi on mõelda välja nii palju küsimusi kui võimalik. Avatud ja suletud küsimused. Suletud küsimus on kas, kes, mis, kus, millal küsimused, millele antakse lühike vastus. Avatud on küsimused, kuidas ja miks ning ka kas, mis annavad pikemaid vastuseid. Küsimuste tüübi valikul võib tugineda põhimõtetel:
2) Kas tegemist on algupärase uurimusega? 3) Kas uurimismeetodeid on kirjeldatud piisava põhjalikkusega? 4) Kas uurimismaterjalist piisab järelduste tegemiseks? 5) Kas tekst on sisule vastavlt loogiline, selge ja mõistmise huvides piisavalt üksikasjaline? 6) Kas teksti esitamise struktuur vastab väljaande tavadele ja kas alapealkirjad on omal kohal? 7) Kas skeemid ja tabelid on loogiliselt koostatud ning üldse vajalikud? 8) Kas viited ja allikate loetelu on väljaande nõuetele vastavad? 9) Kas artikli keeleline külg on laitmatu? (2004: 249250) ESSEE Essee ehk lühiuurimus. Nende põhjal saab otsustada, kas õppija valitseb nii sisult kui keeleliselt ainetervikut, millest ta oma lühiuurmiuse teeb. Viiteid märgitakse normaalsel viisil ja viiteallikate nimistu koostatakse vastavalt juhtnööridele. Mida oodatakse esseelt? 1) Teemakäsitlus olgu ülesannetele vastav. Kirjutis peaks vastama pealkirjas olevale küsimusele
....................................................... 15 6.3.Sissejuhatus................................................................................................................ 15 6.4.Töö põhiosa................................................................................................................. 16 6.5.Kokkuvõte.................................................................................................................... 17 6.6.Kasutatud lühendite loetelu.......................................................................................... 18 6.7.Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1
inimeste ja eraelu suhtes. • Eetiline ajakirjanik jälgib, et konfliktilugudes ei jääks üks osapool esitamata. • Eetiline uudis peab olema täpne, kontrollitud faktidega, tasakaalustatud ja objektiivne. Ei tohi segamini ajada fakte ja arvamusi ning segada enda hoiakuid uudiesse. • Kui erinevad uudisevaliku kriteeriumid lähevad vastuollu, siis lahendab eetiline ajakirjanik need eetikast lähtudes. Uudise ülesehitus • Eetilise uudise juhtlõik ja sissejuhatus esitavad olulisi sündmusi, mitte ei paku lugejale kõmu või sensatsiooni. • Eetiline uudis ei paku juhtlõigus ajakirjaniku enda arvamusi, seisukohti, hinnanguid. • Eetiline uudis esitab teemasid nii, et lugeja saaks aru, mis on tähtis ja mis vähetähtis. • Eetiline uudis ei jäta lugeja ootusi täitmata, ei vihja ilma faktideta. • Eetiline uudis peab faktid ja arvamused lahus. Kujutamise kunst
ammendavalt kirjutada. On võimalik osutada ja ära tunda põhitunnuseid, mille järgi saab otsustada, kas mingi tekst vastab teatud tekstiliigi tavadele. Olulised omadused on teksti tervikstruktuur (üldine ülesehitus), teksti tüüpide kombineerimisviis. - Uudise kui tekstiliigi tunnused: 1) Sündmusest jutustav pealkiri ja alapealkirjad. Pealkiri on uudise osa, mis peab sündmust edasi andma. Pealkiri võib koosneda 2 osast: põhipealkiri+alapealkiri. 2) Juhtlõik - teksti tuum on pealkirjas ja juhtlõigus. 3) Sisulõigud, kus uudise eri külgi käsitletakse täpsemalt. Sisulõikude arv on varieeruv ja sõltub tähtsusest. 4) Kokkuvõte, kommentaar – valikulised 5) Uudisel on narratiivne esitus. Narratiivis eristatakse 2 poolt: kronoloogiliselt järjestatud sündmuste kulg (= lugu ise) ja esitusviis ehk kuidas see on konstrueeritud tekstiks.
lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS
1 Kirjalike õpilastööde vormistamine Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita.
annaabi.ee 
