Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meditatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mandala, meditatsioon, mantra, jumalus, religioon, objektile, motiiv, budism, buda, tiibeti, taimetoitlus, budismis, tiibetis, buddha, budistid, religioonid, tara, väljend, geomeetriline, kese, aasia, psühholoogia, abivahendid, tühik, uurima, keskendumine, teemale, viletsuse, luuakse, tühjus, objektilt, teravus, tajumise, sundida, tegusid, sümboolneBudism Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest.
BUDISM Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Sellele pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu", seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest.
BUUUUUUUUDIIIIIIISSSSMMMM Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg.
Meditatsioon 1 Sisukord: 1. Mis on meditatsioon? lk 3 2. Meditatsioon erinevates religioonides lk 5 *Budism lk 5 *Taoism lk 6 *Sufism lk 7 *Hinduism lk 7 *Lääne Traditsioonid lk 8 3. Miks mediteerida? lk 10 *Füüsilised kasutegurid lk 10 *Vaimsed kasutegurid lk 11 4. Kasutatud kirjandus lk 13
· Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest. · Armastuse tee andumine jumalusele 2. Samkhya selle järgi jaguneb maailm kaheks : materiaalne ja vaimne. Inimese tõeline vaimne olek on seotud materiaalsusega. Ta ei tunneta end. Hing vabaneb mateeriast. Jumalatel pole mingit tähtsust selle õpetuse puhul. 3. Jooga hatha jooga ja mantra jooga. Distsipliin ja kontroll oma keha üle. Inimene oskab kontrollida oma tundeid. Vabaneda pahedest. Kõrgema seisundi saamiseks kasutatakse mantraid ehk pühasilpe. 4. Kultus ja eluviis tuleb elada õiget, rituaalset elu. Kodudes toimuvad jumalateenistused igapäevaselt, enne päikesetõusu või jõe lähedal. Templiteenistusi viivad läbi preestrid, kes elavad annetustest ja elavad templites. Pole kohustuslikud ja on juhuslikel aegadel
aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist
ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur
isegi siis kui see peaks olema mu viimane käimine elus kuskil. 5) Hästi tabatud pildile lennuk koos Egiptuse sümbolitega, tõeliselt kaunis maastik, suurused on selgesti eristatavad, võimsa tunde tekitab. Valisin selle, sest mulle tegelikult meeldiks sealt mööda ise lennata ja sellist pilti näha. Veel meeldik mulle ise seal sõjalennukis olla ning näiteks pommitada, tahaks näha kuidas püramiid puruneb. 13. Liivamandala - tiibeti budistliku kunstitraditsiooni tähtteos - pühendatakse bodhisattva Avalokitesvarale, armastuse ja kaastunde kehastusele. Tiibeti drikung kagjü koolkonna mungad laama Konchok Lundub ja khenpo Konchok Tamphel valmistavad 6 päeva kestva meeskonnatööna ühe meetrise läbimõõduga värvilistest kivipulbritest mandala. Mandala on puhta kõiksuse graafiline mudel. Seda argimõtetest vabana ja keskendunult vaadeldes muutub inimese meel iseeneslikult puhtaks ja rahulikuks
Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti
üldsus nagu paradiis. Surm ei ole halb, surm on võimalus paremasse ellu saada. Jooga. Oli selline mees patanjai ja ta pani kirja joogasuutrad. Seal olid kirjasjooga tee. Jooga-8 astmeline tee: · Yama · Niyama-nagu 10 käsku · Asana, asendite ja hahrjutuste praktika · Pranayama. hingamisharjutused · Pratyahara-harjutusi kus õpitakse oma haistinugid ja meeli kontrollima. · Dharane-keskendumine. · Dhyana-sügavam meditatsiooni seisund mmingile objektile ja saavutab et on sellega üks tervik. · Samadhy-tekib ühtsuse tunne kõige olevaga ehk eesmärk. Citta vrtti nirodhah(see ütleb mis on jooga) e. Teadvuse võngete vaigistamine. Jooga ehk ühendus. jooga eesmärk on teadvuste võngete langetamine hästi väikeseks või peaaegu olematuks e. Kontrollid oma emotsioone. Sidhi-võimed mis on joogaga tegelevatel inimestel tekivad keskendumisest. Yama(india surmajumala nimetus) Kõrgemale kaugemale püüdleva inimese koodeks: · Ahimsa:
.........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad.................................................................................10 Meditatsioon....................................................................................................................11 KOKKUVÕTE....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13
Uuestisünniahel ja mokša-uuestisünniahelast vabanemine. Pühakirjad. Hinduismi pühakirjaks on veedad. Hinduism Eestis. Jooga-eestlase seas popikas,vaimse ja kehalise heaolu saavutamine, kuid tähelepanuta jääb jooga usuline taust Hare Krišna liikumine ametlikult al. 1990. - eesmärgiks armastus jumala vastu, mis vabastab inimese taaskehastumise ahelast. Eestis esindab seda 150-liikmeline Krišna Teadvuse Eesti Kogudus (Tln, Tartu). Igapäevase usuelu juurde kuulub ka nn Hare Krišna mantra kordamine ja elu pühendamine jumal Krišnale Oluline taimetoitlus, õpingud vaimse õpetaja juures, mõned pühendunud elavad templite juures, teised perekonnaelu. Liikmed käivad usulistel rongkäikudel, kandes indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism: Pühakiri. Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid, reeglid, dharma(abidharma-kõrgeima õpetuse kogum) *suutrad-evangeeliumid *reeglid *dharma-lisa, filosoofilised tõlgendused, abi
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi) 4. Tsakra · Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele, pühendudes Visnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool siinse maailma illusaarsust (maya). Sivaism · Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva (paljulubav, heaendeline). Tundakse ka Rudra (kardetav) nime all. · Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uue sünnile. · Siva atribuudid on hirmutava väljanägemisega ja Siva keha on kaetud tuhaga surnuaedadest, kus tema järgijad (ganad) asuvad. Siva pikad juuksed, mis on seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, jõgi Ganges voolab ta juustest. Madu keerdub ümber Siva kaela ja ta kannab tiigrinahka oma õlgadel, kolmhark
Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus talle õpetanud on, siis kes meid kordki tüssanud on, seda ei tohi kunagi enam täielikult usaldada. Väga heaks pette näiteks toob ta une, sest siis tajume me ka asju, oleme riides nagu päriselus ja kui ärkame, ei saagi aru, kas see oli nüüd uni või tegelikkus. Kuid samas see, mida me unes näeme, on justnagu maalid, mida ei ole
TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1).
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.................................................
Nende harjutuste abil on päris paljud inimesed paranenud haigustest. Peale hathajooga on veel radza- ja mantrajooga. Radzajooga kasutab rafineeritud psühholoogilisi harjutusi ja see on kohane üksnes neile, kel tugev tahe ja kes on valmis ületama oma vaimse arengu nimel päris tõsiseid raskusi. Mantrajoogas on põhiliseks töö loitsudega. Neid ei saa tõlkida. Öeldakse, et nende helivibratsioonid kutsuvad esile ümbruses soovitud muutusi. Tuntuim mantra on Om. Neli sihti Hinduism pakub inimesele nelja sihti, mis kokkuvõttes tagavad usutavasti vaimse ja ühiskondliku harmoonia. Need sihid on: artha (maine jõukus ja edu), kama (iha, nauding), dharma (voorus, moraal) ja moksa (vaimne vabanemine). Need kõik on õiged sihid, kui nende poole püüelda isetult ja kui need on dharmaga kooskõlas. Mõned hindud arvavad, et kõik need
ja tingitusest. See tähendab kujunemist võimekaks isiksuseks, kes suudab ise oma elu soovitud suunas juhtida. See tähendab käitumist, mis soodustab positiivsete emotsioonide teket ja negatiivsete meeleseisundite vaigistamist; käitumist, mis tagab tervikutunnetuse ja eneseväärikuse kuna püütakse tõemeeli elada vastavalt oma nägemusele sellest, kelleks saada tahetakse. Kohut mõistva jumala puudumise tõttu on sõnad ,,õige" ja ,,vale" budistliku eetika juures sobimatud. Budism jagab teod ,,oskuslikeks" ja ,,oskamatuteks". Oskuslik käitumine on tark käitumine, mis aitab kaasa endi ja teiste õnnele. Oskamatul käitumisel on vastupidine mõju ja selle põhjuseks on suutmatus näha tegelikkust, nii nagu see on, mitte allumatus mingisugusele kosmilisele autoriteedile või ,,halb" iseloom. 1 KARMA SEADUS Traditsioonilises budismis käivad eetikanõue ja karma idee käsikäes. Sanskritikeelne sõna karma tähendab ,,tegu"
Tallinn: Intuitiivteaduste Kool, 2006. Lk 44. 4 Lääne inimesed on hakanud kasutama harjutusi, mis aitavad jõuda lisaks naudingule kõrgemale teadvustasandile ning rohkendada bioenergiat. 5 1. Maagia igapäeva elus ja seos seksuaalsusega Kõige olulisem on märkida, et mõisted maagia ja religioon erinevad üksteisest, kuigi nad on tihedalt seotud. Maagia on üleloomuliku väe enda tahtele allutamine, religioon aga vabatahtlik allumine üleloomulikule väele. Nõidus on tihedalt seotud rituaalidega, mille iseloom sõltub kultuuri kontekstist. Rituaalide käigus kasutatakse sümboleid, mille kaudu kinnistatakse religioon. Maagiaga seotud rituaalid on suunatud üleloomuliku väe juhtimisele. Maagilistel toimingutel on praktiline eesmärk saavutamaks oma tahtmist. Bronislaw Malinowski on
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
võimeline tooma esimest energiat (armastust, rõõmu, rahu jne.) oma aurasse ning suurendades armastust südames hoides ka füüsilistesse objektidesse.Mõte on jõud nagu seda on elekter ja gravitatsioon. Inimteadvus on säde kõikvõimsast Jumala teadvusest. Mida iganes võimas teadvus (hoides puhast mõtet vältides teisi mõtteid) usub väga intensiivselt saab koheselt teoks. 55. Mantrate seadus. Iga mantra on lüli absoluudi aspektiga, üks Jumalikkuse väljendus. Õige mantra harjutuse korral inimene unustab, et ta loeb ja muutub ise mantraks ning saavutab taseme, kus ei eksisteeri muud kui mantra ise. Inimene saab ühenduse kõrgema olevusega, mida see mantra esindab või ühendab kiirega, mis voolab välja Jumalast, kui see on hääl nagu aum, om, hu jne. Mantrate lugemine on sügavalt tulutoov oma vibratsiooni tõstmiseks. 56. Meditatsiooniseadus. Seadust defineeritakse kui ühendava mõtte ilmingut. See on vaimse jõupingutuse
Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jumal kõige kõrgemas ja absoluutsemas mõttes Atman - ,,hing" annab elu kõikidele olenditele; inimeses olev surematu osa Samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse. Selle ümbersünni määrab ära karma seadus. Karma - kõik elu jooksul tehtud hea ja halb, määrab, kellena sünnid järgmine kord
eest ei lähe varju. Mungad ja nunnad joovad ainult keedetud ja läbi riide nõrutatud vett. Munad ja nunnad söövad tavaliselt ainult üks kord päevas. Iga dzainist peab paastuma vähemalt kord kuus min. 3 päeva. Sahaja muni nälgis Bombays 201 päeva, jõi ainult vett. Tekib ka selline asi nagu dzainistlik jooga- kAyotsarga (suurem rõhk vaimsel joogal, midagi jooga ja mediteerimise vahepealset) Mediteerimine (dhyAna) nukruse vastu, kurjade mõtete vastu, kellegi austamiseks, probleemivaba meditatsioon. Piiratud meditsiooni aeg, tavaliselt 48 min. Dzainistlik kogukond. SaNgha on kogukond. Mahavra organiseerib ümber. sAdhu-mungad 14 000. AcAryad- M. ja tema õpilased. sAdhvI- nunnad 36 000 olevat olnud. Ilmikjärgijad srAvaka, srAvikA upAdhyayAya- see, kes õpetab. Vanal ajal oli see, kes tekste mäletas ja kandis neid ette. Igal ühel oli oma grupp. sthavIra- mungad, kelle ülesandeks on korrapidamine. Pravartakad- mehed, kes juhivad templites riitusi
jooga meelerahu saavutamine läbi tehnikate arhati valgustuse lävel mungad ja nunnad sangha kogudus budismis; koosneb ilmikutest ehk tavainimestest ja munkadest bodishattva isik, kes on jõudnud nirvaanasse, aga sellest loobunud, et teisi aidata; Dalai Laama on bodishattva guru õpetaja vadzrajaana budismis; inimene, kas aitab teistel nende eluajal nirvaanasse jõuda tantra pühad tekstid vadzrajaana budismis; mõistukeelsed trakaadid laama õpetaja Tiibeti lamaismis dao tee; kulgemine; üleüldine toimumisseadus Hiina usundis yin ürgne prinstiip; naiselik yang ürgne prinstiip; mehelik wuwei õpetus taoismis; toimib toimimata; aktiivne passiivsus; inimese tegevus peab olema kooskõlas maailma rahuliku kulgemisega fengshui õpetus yini ja yangi igapäevasest rakendusest sabat iganädalane püha judaismis; hingamispäev; ei tohi teha töid ehk luua
isetu tegu. · Bhakti jooga pühendumine ühele jumalale, sellest tekkinud ka Hare Krisna liikumine. · Dznjaani jooga tarkus, omandades veda tarkusi · Karmajooga kõik omakskasupüüdlik on ebamoraalne. · Raadza jooga inimesel tuleb saavutada kõigepealt kontroll oma keha ja seejärel vaimu üle. Selleks on kaheosaline tee - hatta jooga, mantra jooga. BUDISM 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Dharma tähendab nii kõiksuse toimimise aluspõhimõtteid kui nendega kooskõlalist õiget elamisviisi. Budismis tähendab dharma tõde, mis on tõlgitsetud ja sätestatud
Riitus usundi loomuliku koostisosana mingile pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest ja talituslikust osast. Rituaal mingi usutalituse, tava või kombe täitmise kindlakskujunenud kord, tseremoonia. Rituaalidel on kindel mudel (sõnalis-kehaline toiming, liturgiline kord), aeg ja kindlad väärtused. Durkheimi järgi on rituaal: kogukonna ühine toiming, millega kinnitatakse ühiseid tõekspidamisi/väärtusi. Religioon annab ühise kogemuspinna, on kollektiivne kogemus ning inimtsivilisatsiooni alus Kultus usundites üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestust vajamata; teoloogiline võide, mis on kokkuleppeliselt tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav.
BUDISMI EETIKA Referaat Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama. Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenäiteid ning soovitusi valgustatuse poole liikumisel
Niipea kui hakkame tundma tundeid iseendast lähtudes, päev-päevalt olevikus elama, olevat me eneseteostuse rajal, kusjuures rada ise, meie argipäev olevat siis see teostumine. (Fischer 2000: 55-56) Meditatsioon On mitmeid viise, kuidas liikuda valgustuse suunas. Taoism tunneb näiteks mitut liiki joogat. Sellegi esiplaanil on jälle pikaealisuse saavutamine ning see tegeleb erinevate hingamistehnikatega. Kuid tee, mis võib viia suure tõenäosusega lõppeesmärgile lähemale, on meditatsioon. Toon välja Fischeri poolt tsiteeritu Zhuangzi mõtete kohta: ,,Kui püsida äärmises vaikuses, hakkab paistma taevane valgus. Kes kiirgab taevast valgust, see näeb oma tõelist Iseennast. Kes hoiab alal tõelist Iseennast, teostab Absoluudi. ,,Kuid enne, kui me hakkame meditatsiooni vaikusesse sisenema, peaksime kõigis enda seotustes selgusele jõudma ja need tükkhaaval kõrvale heitma. Kes tahab
TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3. aste üleminek sügava une staadiumisse 4
uskumustes kahelda. Kirjutise eelviimane lõik aga palub ette kujutada Jumala vastandit- miski, millel on võim meiega mängida samamoodi, nagu seda suudab Jumal. Seetõttu võib kahelda jällegi kõiges, mida teame ning tunnetame, sest eksisteerivad kaks poolt- hea ja halb. Ehk siis- kui kahelda kõiges, mida kogeme ning teame, võime kindlad olla, et me ei usu valet. 2. keha ja vaimu seosest (lugeda VI meditatsioon ja Arutlus meetodist IV osa algus - inimese olemusest) - mis on keha ja mis on hing, milline on nende vastatstikune toime, milline on keha ja hinge osa tõe tunnetamisel --> püüdke mõelda sellele kuidas te ise keha ja hinge vahekorrast aru saate Meeleline tunnetus on tõeline: Poolt: 1) + Me tunnetame valu ja mõnu oma kehas, läbi meelte me tajume asju. a. Me tunnetame lõhnu, värve, maitseid, helisid jne. b