Referaat Annaliisa Ande Adler 8a klass Kuusalu 2015 Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal-absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Revolutsiooni sündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu
Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed Vabariigi väljakuulutamine 1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind https://www.youtube.com/watch?v=lTTvKwCylFY&feature=youtu.be Jakobiinid ja terror Sise-ja välispooliitiline olukord.
Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid
poliitiline amnestia · Peale uue põhiseaduse vastuvõtmist jäi Prantsusmaa vabariigiks · Seadusandlikku võimu hakkas teostama Seadusandlik Korpus ... · Seadusandlik Korpus valis omakorda Direktooriumi e. Valitsuse · See tugines uusrikastest, kes olid endale varandust kogunud revolutsiooni ajal · Nad ei huvitunud monarhiast, sest see ohustaks nende varandust · Majanduslik olukord jäi samaks ja Direktooriumi ei suudetud kukutada Maximilien Robespierre Revolutsiooni lõpp · Kui Direktooriumi võim nõrgenes, muutusid rojalistid järjest aktiivsemaks, et taastada monarhia · Napolèon Bonaparte surus kindlakäeliselt maha rojalistide mässukatse · 1795. sai Napolèonist Pariisi garnisoni ülem ... · Napolèon tahtis aga enamat ja hakkas ette valmistama riigipööret · 9. novembril otsustati, et Direktoorium läheb laiali ja võim jaotatakse 3 konsuli vahel
aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierrei ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleon oli abielus olnud 2 korda. Tema esimene lastetu abielu lahutati. Uuesti abiellus Napoleon 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Abielust sündis poeg, kes aga suri tuberkuloosi. 1795.aasta oktoobris saavutas ta omale populaarsust, mil ta surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatud rojalistide mässu. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799.aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem
ühismaade jagamine(vastavalt pere suurusele), eriti tähtis oli aga kõikide feodaalkohustuste kaotamine(talupojad muutusid nende kasutuses oleva maa omanikeks(ilma väljaostuta). Lisaks kehtestati ka toiduainetele maksimumhinnad. Juunis 1793 võeti vastuuus konstitutsiion ning kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestle alates 21. eluaastast. Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev rahvapäästekomitee. Juhtiv roll komitees kuulus Maximilien Robespierre´il. Pärast jean Paul Marat tapmist 13.juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorile. Giljotiini alla saadeti zirondiinid, samuti palju tuntuid tegelasi. 1794 aastal saadeti giljotiini alla isegi itmeid jakobiinide juhte, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Terroriohvrite üldarvuks on pakutud umbes 40 000 ja umbes 85% hukatutest kuulus endisesse kolandasse seisusesse. 11. Direktoorium Seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ehk
Esinduskogud, seadusandlik kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus? Põhjenda oma arvamust. Kuninga hukkamine, kuna see muutis riigikorda. 17. Kas Sinu arvates oleks võinud revolutsiooni ära hoida? Põhjenda oma arvamust. Ei , kuna revolutisoon tekitas kultuurile väga palju muutusi, mida saab veel tänapäeval ka uurida. 18. Kes oli Robespierre ja milline oli tema roll Prantsusmaa ajaloos? Maximilien Robespierre oli montanjaaride tuntud juht. Pärast lõhenemist 1792.aasta oktoobris jäid klubisse ainult Robespierre´i pooldajad ning siitpeale tähendasid montanjaar ja jakobiin ühte ja sedasama. 19. Millised olid revolutsiooni tulemused ja tagajärjed? Milliseid neist pead positiivseteks ja milliseid negatiivseteks? Miks?
sõjakäikudele. Ø Aatelised ideaalid: Ø Rõhutati patriotismi, eriti rojalistide mässu ja välisinterventsiooni olukorras rahvas läks vabatahtlikult võitlema. Ø Põhiliseks revolutsiooniliseks hüüdlauseks sai "Vabadus, võrdlus, vendlus!" Ø Heaks tooniks sai kaine ja karske ellusuhtumine. Ø Uue ellusuhtumise mõjul tekkis klassitsistlik kunst. Louis Antoine Leon SaintJust ja Maximilien Robespierre Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus Inimene, Ühiskond, Kultuur III uusaeg /koolibri: 2001 lk 143147 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html külastatud 20.05.2012. Prantsuse revolutsioon. Kokkuvõte." http://www.miksike
Seda pidi iga kuu ümber valitama, kuid varsti loobuti sellest ja komitee koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ühe isiku diktatuuri, olid Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. Ei olnud juhatajat, ülesanded olid komitee liikmete vahel võrdselt jaotatud. 1793. aasta kriitilisel suve-ja sügiskuudel tegutses Rahvapäästekomitee üksmeelsest, mis kindlustas talle autoriteedi. Juhtivaks isikuks kujunes Maximilien Robespierre. Temast oli mitme aastaga kasvanud silmapaistev riigimees. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli loodud Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis koondas enda kätte poliitilise politsei ülesandeid. Terror Revolutsiooni päästmise vahendinda nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti Jean Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni populaarsemaid juhte. (Marat
kangelaslikke kõnesid. Mirabeau avaldas oma arvamust: ,,Ta jõuab kaugele, sest usub kõike, mida ta räägib!"Robespierre oli ka jakobiinide Klubi vasakpoolsete liidriks. Jakobiinid said Prantsusmaal võimule pärast zirondiinide kukutamist. Ükski inimene ei saa olla läbikukkuja kui ta jõuab poliitikas nii kaugele. Kurikaelaks muutus ta jakobiinide diktatuuri ajal kui valitses suur terror. Maxmilien Robespierre sai sel ajal Rahvapäästekomitee juhiks. Ta oli kõigi vastu sallimatu. Maximilien Robespierre läks ka mitmete oma liitlastega tülli. Robespierre tembeldas kõik endaga mitte nõustuvad kaaslased revolutsiooni vaenlasteks ja saatis nad giljotiini alla. 1794. aasta aprillis ütles Danton enne hukkamist: ,,Robespierre, sa tuled mulle järele!" Need sõnad osutusid saatuslikuks. Peale Dantoni sõnu algaski allakäik ehk Robespierre läbikukkumine terroriajastul. Rahvuskonvendis ja kogu riigis süvenes vastasesis Robespierre'i hirmuvalitsusele 27
1.põhiseadus konstitutsioon: Seaduslikandlik koguseadusandlik võimuorgan Kuningastäidesaatev võim Kohuskohtuvõim JAKOBIINID 22.september 1792.a. Pransusmaa sai vabariigiks. Jakobiinide tugevnemine tugevam rühmitus zirodiinid juhid Robespierre, Danton, Marat. Kuninga hukkamine 21.jaanuaril 1793.a. jakobiinide käsitöö. JeanPaul Marat (17431793) Maximilien Robespierre George Jacque Danton (17591794) (17591794) JAKOBIINIDE TERROR Rahvapääste komiteejuht Dantonkavas poolehoid jakobiidele. Mäss zirodiinide vastu ja nende võimult kukkutamine juhtroll jakobiinide käes. Uus põhiseadusPransusmaa pidi jääma ühtsaks ja jagamatuks vabariigiks. Diktatuuri kehtestamine Revolutsiooni päästmiseks. Jean Paul Marati surm rahvapäästekomitee juhiks sai
kuued. Minuarust muutis inimeste elu lihtsamaks, nad ei pidanud parukaid kandma ja suuri pakse riideid, mis olid kindlasti ebamugavad. Nüüd oli neil lihtsam riietuda. Kuid kõik asjad revolutsiooni juures ei muutnud inimeste elu lihtsamaks. 2.juunil 1793. aastal said võimule jakobiinid. Nad moodustasid diktatuuri, mille tähtsaim oragan oli Rahvapäästekomitee. See loodi, et vältida isikudiktatuuri. Kuid 12 liikmelises komitees oli juhtiv roll Maximilien Robespierre´il. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi tapmisest, läksid jakobiinid üle terrorile. Kehtestati surmanuhtlus, spekulatsiooni, kaupade kokkuostu ja nende varjamise eest. Kohtupidamisel kaotati tunnistajate ülekuulamine, sest see hoidis aega kokku. Vanglad täitusid inimestega ja tapetuid oli umbes 40000 inimest, kellest enamus kuulus vanasse kolmandasse seisusse. Selline asi omas suurt mõju rahvale, lõpuks läks asi üle igasuguse piiri. Lähimas minevikus on kasutatud
Prantsusmaad ja töödates selle heaks. Sankülotid Revolutsiooni lõpp Revolutsiooni lõpul muutusid rojalistid järjest aktiivsemateks, rojalistid üritasid Prantsusmaal monarhi taastada. Napoleon Bonaparte kogus populaarsust, ta oli ennast varemgi näidanud positiivselt, surunud maha rojalistide mässukatsed ja olnud eeskujulik väejuht. Prantsuse revolutsioon lõppes 9. novembril 1789. aastal kui Napoleoni väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Maximilien Robespierre o Robespierre oli revolutsiooni tuntuimaid juhte o Robespierre'i kutsuti `'Voorusmeheks'' ja `'Äraostmatu''. o Revolutsiooni alguses valiti ta generaalstaatidesse ja temast sai silmapaistev kõnemees. o Ta kukutas zirondiinid ja 1793. aastal Prantsusmaa valitsejaks. o Robespierre oli väga külmavereline, tema nõudmisel hukati 1793. ja 1794. aastal üle 40 000 inimese. Marie Antoinette Marie Antoinette oli Louis XVI abikaasa.
aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleoni isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet
muutunud teovõimetuks. Aprillis 1793 otsustas Konvent luua erakorralise võimuorgani-- Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme-feodaalkohustuste kaotamine, võttis vastu otsuse kogukonna ühismaade jagamise kohta vastavalt perekonna suurusele jnejne. Seega Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev Rahvapäästekomitee.(kõik võrdsed, kuid juhtiv roll siiski Maximilien Robespierre´il.) 1 Suure Prantsuse revolutsiooni tagajärgedeks on : · Euroopas laialdlane vastukaja- Oht Eurooopa senisele korrale. · Murranguks Euroopa ajaloos. · Feodaalsüsteemi kadumine. · Monarhia kukutamine. · Prantsusmaast sai vabariik. · Seisuste kaotamine. · Inimesed said seaduse ees võrdseteks.
süvendamist. 10. Õigus riik= kõik inimesed on võrdsed. 11. Soo= kõikuv saadikute osa. (kord valisid ühe erakonna, siis teise poolt) 12. Jakobiinide diktatuur? Millisele lihtrahvale reforme teostati= põhiseadus jäi rakendamata, kaotati feodaalkord. Müüdi ära ka osa aadlimaid. Saavutasid edu, võitsid sõja. Päriselus oli diktatuur ehk tugev võim. 13. Miks kujunes rahulolematus jakobiinidega= suur terror ehk vastaste füüsiline hävitamine. 14. Jakobiinide juht= Maximilien Rebespierre. 15. Miks kutsutakse jakobiinide võimuloleku aega diktatuuriks= Riiki juhtis 12 liikmeline rahvakomitee. Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine,
aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi
Uus rahvaesindus Rahvuskonvent Zirondiinid soo Montanjaarid e jakobiinid Kesk- ja Kõrgkodanlus väikekondalus Pooldasid Pooldasid revolutsiooni revolutsiooni lõppu jätku Maximilien Robespierre 1758 - 1794 Revolutsiooni tagajärjed Positiivne : Negatiivne : Feodaalkorra hävimine Liigne terror Vabariigi loomine Massiline giljotineerimine Inimesed võrdsed seaduse ees Mõistuse kultus Monarhia kaotamine Napoleon bonaparte 1769 - 1821 Andekas inimene (hea mälu, sügavalt haritud, suutis mitut asja korraga teha)
poliitikutega · Simon Bolivar 18-19saj, ladinaameeriklaste peamine liider ja väejuht; Ladina-Ameerika vabadusvõitlus, tegutses Venezuelas, Ecuadoris, Colombias, Boliivias · Jose San Martin 18-19saj, ladinaameeriklaste peamine liider ja väejuht; Ladina- Ameerika vabadusvõitlus, tegutses Argentinas, Tsiilis ja Peruus · Mirabeau 18saj, Prantsuse krahv, kuulus Asutava Kogu vasakpoolsete hulka · Maximilien Robespierre 18saj, Prantsuse abt, äärmusvasakpoolne advokaat, jakobiinide mõju tugevnes · Jean-Paul Marat 18saj, Prantsuse ajakirjanik, radikaalne, terrorit nõudev · Napoleon Bonaparte 18-19saj, Prantsuse kindral, hiljem Prantsusmaa ainuvalitseja ja veel hiljem Prantsusmaa keiser; legend kui maailmaajaloo ühest kõige hämmastavamast valitsejast ning väejuhist · admiral Nelson 18-19saj, brittide admiral; Napoleon sai lüüa temalt Trafalgari
Suure Prantsuse revolutsiooni puhkemise järel naasis ta oma kodukohta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793. aastal oli ta sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793. aastal kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Peadselt aga tuuled muutusid ning Napoleon arreteeriti riigireetmises, kuid ajamöödudes päästis teda nn poliitiline paindlikkus. Napoleonist sai kangelane taas 1795. aastal, kui ta kaitstes valitsust vihaste revolutsionääride eest. Patroon Baras autasustas Napoleoni pannes ta kõrgesse sõjalisse korpusesse, kus tal oleks juurdepääs Prantsusmaa poliitilisele poolele.
inimeste võrdsus seaduste ees jne. Napoleoni ,,Tsiviilkoodeksiga" sai see teoks. Seal kirjas olevatest põhimõtetest enamus kehtivad ka tänapäeval. Vabadus isikuvabadus; inimese õigus teha kõike, mis ei kahjusta teisi koguaeg oli problemaatiline (tsensuur, kogumine, liikumiskeeld) Võrdsus kõik on võrdsed seaduste ees Vendlus () rahvustunne; ära tee teistele seda, mida ei taha, et nad teeksid sulle Esimest korda see deviis ilmus Maximilien de Robespierre kõnes Deviis oli graveeritud mundiirite ning kirjutatud lippude peal 1848. aasta konstitutsioonis nimetati seda Vabariigi põhiideeks Missugune oli revolutsioonipärand Prantsusmaa jaoks? Kuidas ja millega seda kindlustati? Napoleon I keisririigi ajal revolutsioonipärand säilis, samas ta imiteeris teatud mõttes Vana Korda kuidas see välja nägi? See pani aluse liberaalsusele ja võrdsusele kõikide kodanike vahel, sellised tavalised omandi
Seda pidi iga kuu ümber valitama, kuid Direktoorium, kus oli viis võrdse varsti loobuti sellest ja komitee võimuga direktorit. Lisaks olid ka koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid ühe isiku diktatuuri, olid administreerisid, täidesaatev võim Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. koondus aga Direktooriumi kätte. Ei olnud juhatajat.Juhtivaks isikuks See astus ametisse 2. novembril kujunes Maximilien Robespierre. 1795. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli 9. novembril 1799, läks Napoleon loodud Ühiskondliku Julgeoleku koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, Komitee, mis koondas enda kätte et sundida seda tema riigipööret poliitilise politsei tunnustama ja rahumeelselt laiali ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean minema. Kuid saadikud keeldusid ning
astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korskale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga , Korsika rahvuslaste liidriga. Ta kutsuti piirama Touloni , kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierrei ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadi-kindraliks ja teenete eest rojaliste mässu mahasurumisel Pariisis ülendati ta 1795. aastal diviisikindraliks. Ta juhtis 1796-1797 Prantsuse Itaalia armeeülemjuhatajana Põhja- Itaalias sõjakäiku ning sundis Austriat mitmetes lahingutes saadud võitudega sõlmima Prantsusmaale soodsa Campformio rahu
Napoleoni jaoks tähendas tagasi Prantsusmaale tulemine uuesti Prantsuse sõjaväega liitumist. Samal aastal näitas ta ka suurt toetust Jakobiinidele, kõige tuntumale ja populaarsemale poliitilisele ringile Prantsuse revolutsiooni ajal. See oli Prantsusmaale ja selle kodanikkudele mässuline ja raske aeg. 1792. aastal kuulutati välja Prantsuse vabariik, kolm aastat peale revolutsiooni algust ning aasta hiljem hukati kuningas Louis XVI. Kõik need teod ässitasid üles Maximilien Robespierre ning millest sai põhiliselt avaliku turvalisuse komisjoni diktatuur. Aastad 1793 ja 1794 tuntakse õuduse valitsusajana, mil tapeti üle 40 000 inimese. Lõpks Jakobiinide võim langes ja Robespierre hukati. 1795. aastal võttis Direktoorium riigi üle võimu ja see kestis 1799. aastani. Kõik need mässud pakkusid võimalusi ambitsioonikale sõjaväe juhtile nagu Napoleon. 1795.
SPR-i ehk Suur Prantsuse revolutsiooni puhkemise järel naasis ta oma kodukohta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793.aastal oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793.aastal kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Peadselt aga tuuled muutusid ning Napoleon arreteeriti riigireetmises, kuid ajamöödudes päästis teda nn poliitiline paindlikkus ja patrooniks saanud Vicomte Paul de Baras. Napoleonist sai kangelane taas 1795.aastal kaitstes valitsust vihaste revolutsionääride eest. Patroon Baras autasustas Napoleoni pannes ta kõrgesse sõjalisse korpusesse, kus tal oleks juurdepääs Prantsusmaa poliitilisele poolele. Kuulsuse algus
dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata.) 25) Juulirevolutsioon- ulatuslikud rahutused 1830. a. juuli lõpul Pariisi vabariiklaste ning liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel 1) Louis Capet- Prantsusmaa kuningas, kes 1792.a. väljaastumise käigus arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi, Pärast seda sai temast kodanik Louis Capet. (viimane Prantsusmaa kuningas) 2) Maximilien Robespierre- (1759- 1794) rahvapäästekomitee juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja(ta oli kõigi vastu väga sallimatu); kehtestas diktatuuri, hukati1794. a. juulis. 3) Danton- rahvapäästekomitee juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, hukati tänu M. Robespierre`ile 1794.a. aprillis. 4) Marat- Ta oli revolutsiooni populaarne juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, tapeti 1793. a. juulis. 5) Napoleon Bonaparte- edaukas väejuht, 1799. a. sai temast Pariisi garnisoni ülem, 9
XVI ja Marie Antoinette üle. Enamus Jakobiinide Klubi liikmetest reetis ta ning 1794. aasta 27. juulil vahistati ta Konvendi istungil. Ta giljotineeriti järgmisel päeval ilma kohtuotsuseta seal samas, kus tapeti ka Louis XVI. G.J. Danton- oli prantsuse advokaat ja poliitik. Ta oli Suure Prantsuse revolutsiooni üks juhte. Aastal 1792 oli ta justiitsminister. Aprillist juulini 1793 oli ta Avaliku Julgeoleku Komitee liige. Ta giljotineeriti pärast lühikest kohtuprotsessi vastuolude tõttu Maximilien Robespierre'i ja revolutsioonilise terrori poolehoidjatega. J.P Marat- oli arst, radikaalne ajakirjanik ja tuntud kui Prantsuse revolutsiooni aegne poliitik. Kirjutas peamiselt poliitilisi avaldusi, mis kaitsesid vaeste (sankülottide) huve, nõudsid monarhia kukutamist (Prantsusmaa kuningas oli sel ajal Louis XVI) ja põhjalikku riigikorra muutmist. Ta juhtis ka 31. mai kuni 2. juuni 1793 toimunud rahva ülestõusu.
Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid.
Ühiskondliku leppe teooria. Samalajal prants, vastutustundetus, ükskõiksus “Pärast meid tulgu või veeuputus” Prantsuse
õukond neelas tohutuid summasid, esimene börsimull, ikaldusaastad ja sõjas kulutatud rahad. Banca rotte! Generaalstaadid
taastati 1789. Kolm seisust, Rahvuskogu ja Asutav Kogu. 14. Juuli 1789 vallutati Bastille - vihatud vana reziimi sümbol.
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni tegi Asutav Kogu. Maximilien Robespierre ja Jean-Paul Marat tegid
jakobiinid! Kuningas Louis XVI tapeti 1793. Zirondiinid!
Konventi kutsuti tagasi ellujäänud zirondiinid ja püüti moodustada laiapõhjalisemat valitsust. Parlamendi juurde loodi palju komisjone, mis pidid administreerimisega paremini toime tulema ning samas välistama ka selle, et ükski neist liialt mõjukakas saaks. Ka Pariisi Kommuun kui ohtlik võimuorgan kaotati, linn jagati 21-ks regiooniks, kusjuures igaühel neist oli oma linnapea (meer) ja valitsus. Esialgu toimusid jakobiinide ja teiste Maximilien Robespierre'i toetajate hukkamised, kuid peagi terror rauges, eelistama hakati kolooniatesse sunnitööle saatmist. Et "rahvavõim" oli kukutatud ja mitmed selle ideoloogid põlu alla sattunud, tekkis Pariisi lihtrahva seas, keda enam ei eelistatud, tõsine rahulolematus ning toimus ka kaks katset termidoorlasi kukutada. Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12. zerminaalil), kui rahvahulk saabus Konvendi hoone ette demonstratsioonile. Selle
7 4.VAATAMISVÄÄRSUSED Lunastaja Kristuse kuju (portugali keeles O Cristo Redentor) on Brasiilia ja kogu maailma suurim Art Deco stiilis skulptuur, mis asub Rio de Janeiros. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700. meetri kõrgusel. Selle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. Selle skulptor on prantslane Maximilien Paul Landowského. Kuju kavandas aga insener Heitor da Silva Costa. Lunastaja Kristuse kuju on katoliikluse sümbol Brasiilias. Seda hakati ehitama juba 1921. aastal, aga töödega jõuti lõpule alles 1931. aastal. Monument avati 12. oktoobril 1931. kui mälestusmärk Brasiilia sõltumatusest Portugalist. 7. juulil 2007 arvati Kristuse Lunastaja kuju uutemaailmaimede hulka. 10. veebruaril 2008 tabas Jeesuse kuju pikselöök. Märtsis 2010 alustati kuju renoveerimist. See taasavati 30
vasakpoolsed jakobiinid, kes pooldasid revolutsiooni jätkamist ja soo, kellel polnud kindlaid poliitilisi seisukohti. Prantsusmaal tekkisid suured majandusraskused, sest samal ajal peeti sõdu Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Itaalia riikidega ja Saksa riikidega. Aprillis 1793 leiti, et zirondiinid ei saa valitsemisega hakkama. Loodi Rahvapäästekomitee, mille liikmed kuulusid kõik jakobiinide hulka (juhtivad tegelased algul Georges Jacques Danton, hiljem Maximilien Robespierre). Konvendis hakkas soo hääletama jakobiinide poolt ja nii saavutasid jakobiinid Konvendis enamuse. Lõplikult kõrvaldati zirondiinid võimult 2. juunil 1793. Jakobiinid olid võimul kuni 27. juulini 1794. Jakobiinide poolt vastu võetud seadused: dekreet emigrantide maa müümise kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta (vastavalt perekonna suurusele), kõikide feodaalkohustuste kaotamine, septembris 1793 kehtestati maksimumhinnad kõikidele toiduainetele
pooldasid revolutsiooni süvendamist · Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid. Hiljem hakati jakobiinide all silmas pidama ainult montanjaare. Nende juhiks kujunes Maximilien Robespierre. Väga mõjukas oli ka kordeljeeride klubi, mille liikmed olid samal ajal ka jakobiinide klubi liikmed. Klubi nimetus tulenes frantsiskaanide vöö nimetusest corde ning koos käidi frantsiskaanide kloostris. 1792 vandenõu, emigrandtidevastased seadused, mida kuningas keeldub kinnitamast. 1792. a. 20. aprill Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale. Tungitakse Belgia territooriumile. 1792. a. suvi vastaste edu, emigrantide vandenõu oht. 1792. a. 10
aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760 1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (18111832), kes 1815
Juhtimise alused vastused Üldist & sissejuhatus & ajalooline ülevaade 1) Mida tähendab Ringelmanni efekt? Võimalik vastus: Ringelmanni efekt tähendab vastutuse hajumist, mida rohkem inimesi ühes grupis töötab, seda tõenäolisemalt loodetakse kellegi teise panusele. Maximilien Ringelmann oli põllumajanduse insener, kes 20. sajandis alguses läbi katsete tuvastas, et mida rohkem inimesi on koos ühte asja ajamas, seda väiksem on iga üksiku liikme panus. Katsed olid lihtsad: ta pani inimesi tõmbama nöörist ja mõõtis siis tõmbamise jõudu. Ning lisas pidevalt “meeskonda” tõmbajaid. Tulemuseks tõdemus, et näiteks kui 8 inimeseline “meeskond” tõmbab nööridest, siis
aasta oktoobris ning see hakkas kehtima tagasiulatuvalt alates 22. septembrist 1792. Sel päeval kuulutati Prantsusmaa vabariigiks.[ Prantsusmaa revolutsioonikalender jagas aasta kaheteistkümneks kuuks, igaühes neis oli 30 päeva. Aasta algas sügis- ja lõppes suvekuudega. Kuudele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Aasta lõpus oli veel 5 (liigaastatel 6) päeva, mis kandsid sankülotiidide nime. Revolutsioonikalender kehtis Prantsusmaal 1805. aasta lõpuni Maximilien Robespierre ja Jakobiinide diktatuur. Prantsusmaal süvenes rahulolematus zirondiinide valitsemise pärast. Kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast zirondiinidele vastu astuma. 1793. aasta mai lõpust juuni alguseni toimus rahvaülestõusu, mille tagajärjel kukutati zirondiindid võimult. Jakobiinide kätte läks võim. Jakobiinid tulid võimule keerulises sise- ja välispoliitilises olukorras. Vandee mäss oli laienenud ka
võimu peaks oli kuningas. Kohtuvõim pidi olema sõltumatu nii rahvaesindusest kui ka kuningast. Vabariik: 1792.-99. aastal, kui kuningas kaotas usalduse rahva seas. Põhiseadust muudeti sellel ajal mitu korda. Vabariik kestis selle ajani , kui Napoleon krooniti keisriks 1804. aastal. Vabariigi raskused: lüüasaamised sõjas, talurahva rahulolematus, poliitiline lõhenemine, hindade tohutu tõus. Täidesaatev võim kuulus kuningale. Jakobiinide diktatuur: 1793-1794. Nende juht oli Maximilien Robespierre. Jakobiinid pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust. Nad kehtestasid toidukaupade hindade ülempiiri. Viisid läbi muudatused sõjaväes- loodi üldine sõjaväekohustus. Kaotasi ära feodaalkoormised, kehtestati uus ajaarvamine. Võtsid kasutusele meetermõõdustiku. Samuti tapsid nad giljotiini all kõik need, kes nende tegevuse vastu olid. Võeti vastu seadus nn ,, kahtlaste" vastu. 1794 võeti jakobiinide liidrid kinni ja hukati Direktoorium: 1795
tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. ,,Terror" üldisemas tähenduses tuleb ladina keelsest sõnast, tähendades ,,hirmutama." ,,Terror cimbricus" tähendas näiteks Roomas aastal 105 e.m.a sõjaseisukorda või hädaolukorda kui Cimbri hõim ründas linna. Prantsuse Revolutsiooni ajal, peale jakobiinide võimukaotust, tähistati sõnaga ,,terrorist" millegi kuritarvitamist. Terror pole mitte midagi muud kui õiglus, teovalmidus, karmus ja järeleandmatus," lausus Jakobiinide liider Maximilien Robespierre. Kaasaja saabudes viitas see sõna süütu inimese tapmisele, teatud erilise grupi poolt nii, et see tekitaks meedia tähelepanu. Sellise mõistega tähistas ennast ka näiteks Sergey Nechayev, kes moodustas 1869.aastal Vene terroristliku rühmituse ,,Rahva Massimõrv" ( ). 21.sajandi terrorism võiks kõlada oma definitsioonilt järgmiselt: rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid terroristliku
Konventi kutsuti tagasi ellujäänud zirondiinid ja püüti moodustada laiapõhjalisemat valitsust. Parlamendi juurde loodi palju komisjone, mis pidid administreerimisega paremini toime tulema ning samas välistama ka selle, et ükski neist liialt mõjukakas saaks. Ka Pariisi Kommuun kui ohtlik võimuorgan kaotati, linn jagati 21-ks regiooniks, kusjuures igaühel neist oli oma linnapea (meer) ja valitsus. Esialgu toimusid jakobiinide ja teiste Maximilien Robespierre'i toetajate hukkamised, kuid peagi terror rauges, eelistama hakati kolooniatesse sunnitööle saatmist. Et "rahvavõim" oli kukutatud ja mitmed selle ideoloogid põlu alla sattunud, tekkis Pariisi lihtrahva seas, keda enam ei eelistatud, tõsine rahulolematus ning toimus ka kaks katset termidoorlasi kukutada. Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12. zerminaalil), kui rahvahulk saabus Konvendi hoone ette demonstratsioonile. Selle rahutuse surus maha kindral
William Pitt juuniori juhtimisel võitles prantslaste vastu esmajärjekorras eesmärgiga hoida kontinendil jõudude tasakaalu. Prantslased saavutasid alul edu, kuid 1793 märtsis puhkes Vendée ülestõus (kontrrevolutsiooniline) ja kindral Dumouriez’ juhitud Prantsuse väed said lüüa ning tõrjuti välja Hollandist. Sõda ja majnduslikud raskused viisid äärmuslike voolude aktiviseerumisele. Suvel 1793 tulid Prantsusmaal võimule jakobiinid eesotsas Maximilien Robespierre’ga. Algas terror, mis käivitus pärast Marat’ tapmist juulis. Võim Pariisis läks siuliselt kommuuni ja komiteede kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja
Jean Paul Marat tapmine (Charlotte Corday). 13.juuli 1793 tapeti üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor žirondiinineiu Charlotte Corday. Selle eest läks ta giljotiini alla ning peagi hakkasid žirondiide massihukkamised. just pärast Marat’ surma sai terror õige hoo. Revolutsiooniline kalender. ehk Prantsuse Vabariigi kalnder oli pärast rev. kasutusele võetud kalnder. Hakkas kehtima tagasiulatuvalt 22.sep 1792. Maximilien Robespierre ja Jakobiinide diktatuur. Pr.rev kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt oli tegu „revolutsioonlise tipuga“, kus viidi läbi reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas ka kõige verisem, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümend tuhat inimest, seda peamiselt poliitiliselt motiividel. Vanglasse pandi pinnapealsetel põhjustel, nt kui keegi oli valesti riides või tundus kahtlane. Suur Terror 1793-1794. alates 1793.a lõpust muutus terror valimatuks
Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid. · 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja. · Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror · Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad · Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre. Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint- Just). Seadis sisse Kõrgema Olendi kultuse. Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa. · 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte'st sai kindral. · 27. juulil 1794 vangistati Robespierre ja hukati. Võimule tulid tsentristid.
Kõik kroonitud pead mõtlesid vaid ühele: prantslaste revolutsiooni ideede levik tuleb peatada selleks, et säilitada oma troon. Sõda algas prantslastele kurvalt. Preislased ja austerlased tungisid kiiresti edasi. 26. aprillil kinkis noor ohvitser Rouget de Lisle [ru´zee dö lill] Strasbourg'is oma rahvale ilusa laulu, mis hakkas hiljem kandma pealkirja "LA MARSEILLAISE"23. Kuid hingesoojusest ei piisanud, sest armeel polnud ei 20 Robespierre [robs´pjeer], Maximilien Marie Isidore de (1734-1794) pärit Arrasi [a´ ras] linnast, õppis Pariisis Collège Louis-le-Grand'is, kus tema koolivennaks ja sõbraks oli Camille Desmoulins; esindas oma kodulinna kolmandat seisust Generaalstaatides; Asutavas Kogus paistis silma viimasel istungil, pannes ette, et keegi ei kandideeri uude parlamendi koosseisu (hästi rumal ettepanek!); Jakobiinide klubis pooldas esmalt konstitutsioonilist monarhiat; alles kuninga
Kõik kroonitud pead mõtlesid vaid ühele: prantslaste revolutsiooni ideede levik tuleb peatada selleks, et säilitada oma troon. Sõda algas prantslastele kurvalt. Preislased ja austerlased tungisid kiiresti edasi. 26. aprillil kinkis noor ohvitser Rouget de Lisle [ru´žee dö lill] Strasbourg’is oma rahvale ilusa laulu, mis hakkas hiljem kandma pealkirja ”LA MARSEILLAISE”23. Kuid hingesoojusest ei piisanud, sest armeel polnud ei 20 Robespierre [robs´pjeer], Maximilien Marie Isidore de (1734-1794) – pärit Arrasi [a´ ras] linnast, õppis Pariisis Collège Louis-le-Grand’is, kus tema koolivennaks ja sõbraks oli Camille Desmoulins; esindas oma kodulinna kolmandat seisust Generaalstaatides; Asutavas Kogus paistis silma viimasel istungil, pannes ette, et keegi ei kandideeri uude parlamendi koosseisu (hästi rumal ettepanek!); Jakobiinide klubis pooldas esmalt konstitutsioonilist monarhiat; alles kuninga
oli Inglismaa, kes William Pitt juuniori juhtimisel võitles prantslaste vastu esmajärjekorras eesmärgiga hoida kontinendil jõudude tasakaalu. Prantslased saavutasid alul edu, kuid 1793 märtsis puhkes Vendée ülestõus (kontrrevolutsiooniline) ja kindral Dumouriez’ juhitud Prantsuse väed said lüüa ning tõrjuti välja Hollandist. Sõda ja majnduslikud raskused viisid äärmuslike voolude aktiviseerumisele. Suvel 1793 tulid Prantsusmaal võimule jakobiinid eesotsas Maximilien Robespierre’ga. Algas terror, mis käivitus pärast Marat’ tapmist juulis. Võim Pariisis läks siuliselt kommuuni ja komiteede kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 59 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi
annaabi.ee 
