Jakobiinid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Prantsuse kuningriik on kriisis

Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset ­ rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Terror Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel

Ajalugu

5

doc

Prantsuse revolutsioon

aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent ­ Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed ­ edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre ­ kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas sätestas inimeste põhivabadused zirondiinide kukutamise ning tõusis (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks

Ajalugu

13

doc

Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas

Jakobiinide radikaalse suuna juhid olid M.Robespierre, G.Danton ja J.P. Marat. Seadusandliku Korpuse enamus (345 saadikut) ei suutnud aga end poliitiliselt määratleda, kaldudes hääletamisel kord ühte, kord teise äärmusse, teenides sellega endile nimetuse ,,Soo". Revolutsiooni edasi arenedes süvenesid monarhiavastased meeleolud, eriti, kui avalikkuse ette jõudsid teated kuningakoja sidemetest Euroopa feodaalriikide ja Prantsusmaalt põgenenud aadliringkondadega. Jakobiinid tegid aktiivset kuningavastast kihutustööd, mille tagajärjel puhkes Pariisis 1792. aasta augustis väljaastumine. Selle käigus vallutasid ligi 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. Seadusandlik Korpus võttis Louis XVI-lt õiguse välja anda seadusi, valitseja arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Nende sündmustega kukutati Prantsusmaal kuningavõim. Kuningavõimu kukutamise järel hakati ette valmistama uue rahva

Ajalugu

4

doc

Žirondiinide referaat

 Tartu Kunstigümnaasium Zirondiinid Mõiste "zirondiin" võttis kasutusele kirjanik ja ajaloolane Lamartine 19. sajandi esimese poolel. Zirondiinid olid poliitiline rühmitus, mille liikmed arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Päris nii see ei olnud. Kirjutades zirondiinidest, ei saa kuidagi mööda minna nende Püha Jakobi kloostrikaaslastest jakobiinidest. Lühidalt jakobiinid tagandasid ning tapsid giljotiiniga zirondiine, kehtestasid diktatuuri, mis hiljem lagunes ja palju muud. Jakobiinide reziimi olemusest Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim,

Ajalugu

1

doc

Revolutsiooniline vabariik

rahvaesinduskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist,põhiseaduse koostamiseks1792a toimusid valimised:ülekaalu pooldajad.22 sept kuulutati prantsusmaa(Pr) vabariigiks.kõige mõjukamaks rühmituseks oli zirondiinide rühmitus(esialgu)-esindasid jõukamate huve Jakobiinide(J) radikaalse suunaesindajad(Robespierre.Danton,Marat)toetusid pariisi kesk ja väike kodanlusele. Zirondiinid (Z) pidasid vabariigi väljakuulutamist Revolutsiooni lõpuks. Jakobiinid pidasid aga revolutsiooni süvenduseks.ja see viis (Z) lahkumiseni klubist. Rahvuskonvedis tekitas ägedaid vaidlusi kuninga küsimus.(J) tahtsid kuninga kui reeturi hukkamist,1793 jaanuaris hakkas avalik kohtupidaminekuninga saatus otsustati hääletamisega:iga saadik pidi oma eelistuse teiste ees teatavaks tegema ja põhjendama,paljud hääletasid kuninga hukkamise poolt.1 häälega mõisteti kuningas surma,21.jaanuaril 1793 a viidi otsus pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga täide

Ajalugu

3

docx

Ajaloo olümpiaadi küsimused

end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu ­ valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja. Seadusanlikust kogust sai uus riigivõimuorgan ja sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt. Revolutsiooni süvendamist pooldavad saadikud- Jakobiinid ja konstitutsioonilese monarhia pooldajad. 6. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" ­ Ameerika ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti 1789. Aastal vastu. See deklaratsioon väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis laialdast vatukaja ka mujalt Euroopast. 7. Kodaniku seadusandlus ­ ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabadeks ning õiguselt võrdseteks." Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumise puhul.

Ajalugu

3

doc

Prantsuse Revolutsioon

aasta kevadel pingestus aga Prantsusmaa sisepoliitiline olukord teravalt, kuid keeruline oli ka Prantsusmaa välispoliitiline seisukord. Poliitiliste olukordade parandamiseks loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Siiski süvenes rahulolematus zirodiinide valitsemisega ja kasvas poolehoid jakobiinidele, kes kasutasid olukorda ära ning kutsusid rahvast zirodiinide vastu välja astuma. See läks neil läbi ning zirodiinid kukutati võimult, võim koondus jakobiinide kätte. Jakobiinid korraldasid kiirelt ka uue põhiseaduse, mis võeti vastu 1793.aasta suvel, mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ning jagamatuks vabariigiks. Eelkõige oli selle põhiseaduse vastu võtmine seepärast, et sätestati rahva ülemvõim ja kõigi kodanike võrdõiguslikkus, mis tagas igale kodanikule võrdsed õigused, vabaduse ja kergema elu. Siiski jäi uus põhiseadus esialgu rakendamata, kuna revolutsioon oli vaja enne päästa.

Ajalugu

7

doc

Prantsuse revolutsioon

Zirondiinide kõrvaldamine võimult. Pärast kuninga hukkamist muutus olukord riigis raskeks, rindel saadi lüüa, majanduslik olukord halvenes. 1793. aasta kevadel toimus rojalistide mäss, märtsis loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Rahvapäästekomitee juhiks sai Danton. Kuna jakobiinide toetus rahva hulgas kasvas, otsustasid nad seda ära kasutada ja korraldasid mässu zirondiinide kõrvaldamiseks võimult. Juhtima said jakobiinid. 8. Jakobiinide poolt 1793. a ellu viidud reformid. TV 63 · Rahva ülemvõim ja võrdõiguslikkus · Igaüks võib rentida vaid kindlat hulka maad · Kodanik ei või omada rohkem kui üht töökoda v kauplust 9. Terror jakobiinide diktatuuri ajal: terrori ajend ja rakendamise põhjus; ühiskonna suhtumine terrorisse; millistel põhjustel inimesi hukati (TV 65)? Hukkunute arv protsentuaalselt: I seisus ­ 15% II seisus ­ 25% III seisus ­ 60%

Ajalugu

Kommentaarid (0)