Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Matusetoetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matuse, matusetoetuse, taotleja, elanik, sularahas, linnavalitsus, teadasaamise, pensioniameti, seonduv, matmise, alaline, surnuks, koostanud, tõendi, kulusid, dokumendid, käsitletava, täiendavaid, esitanud, tegelenud, direktorileSotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõuetele vastavalt. "Mitterahaline toetus" ei tähenda seda, et sotsiaalteenuse osutamine peaks olema igal juhul kliendile tasuta, kuid vajadusel ja võimalusel võib see nii olla. Teenuse osutamisega seotud kulud võib kinni maksta kliendi elukohajärgne valla- või linnavalitsus, mõni mittetulundusühing, sponsor või keegi teine. Sotsiaalse kaitse efektiivne toimimine on oluline. Sotsiaaltoetustega tagatakse inimestele täiendav sissetulek või võimaldatakse edaspidi sissetuleku saamine, et inimväärselt toime tulla. Vaatlen ja võrdlen sotsiaaltoetuste olemasolu ja kättesaadavus kolme valitsuse näitel. Sotsiaaltoetused Haapsalu linnas ( elanikke 10 236) 2
Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks kindlustama iseendid vajalike sissetulekutega. Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise
toimetulekupiir. § 3. Toetuse saajad (1)Toetusi ja teenuseid on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud ........ vald. (2)Toetusi ja teenuseid võib taotleda toetust või teenust vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik (õpetaja, perearst, sotsiaaltöötaja vms.) § 4 Sotsiaaltoetuse andmisest keeldumine (1) Sotsiaaltoetuse andmisest võib keelduda, kui: 1) taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid; 2) taotleja on kasutanud eelnevalt määratud sotsiaaltoetusi mittesihipäraselt; 3) taotlus on ebapiisavalt põhjendatud: 4) taotluse esitamisel ja vormistamisel on esitaja teinud olulisi vigu, mis takistavad taotluse sisust arusaamist. 22 2. peatükk TOETUSTE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE § 5
kantakse panka toetusesaaja pangaarvele. Juhul, kui posti kaudu makstav toetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud, peatatakse toetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist makstakse toetuse taotlejale välja. Elukohta vahetanud toetusesaajale jätkatakse toetuste maksmist pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist uues elukohajärgses sotsiaalkindlustusametis ajast, mil eelmises kohas maksmine lõpetati. Taotleja on kohustatud Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teatama järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitise saamist või selle suurust: 1) taotleja või lapse elama või õppima asumine teise riiki või teises riigis õpingute katkestamine või lõpetamine; 2) pereliikme vanema, eestkostja, hooldaja, vanema abikaasa või muu hüvitist saama õigustatud isiku tööle asumine Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Sveitsi Konföderatsiooni;
1. Peab olema kantud äriregistrisse või MTÜ ja sihtasutuste registrisse. 2. Tuleb teatada oma aadress Eestis, kus asuvad nende põhilised äridokumendid, kui see ei lange kokku aadressiga, mis on äriregistris või MTÜ ja sihtasutuste registris. 3. Hea maine (ei ole karistatud) 4. Heaks maineks loetakse ka neid, kellel on andmed registrist kustutatud. 5. Vedaja peab määrama ühe või mite veokorraldajat, kelle maine on hea. 6. Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja, kes korraldavad sõitjate vedu vaid kuni üheksa istekohaga sõiduautoga, ei pea vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punktis c nimetatud tingimusele, kuid neil peab olema hea majandusseisund. Majandusseisundit peetakse heaks, kui kohus ei ole välja kuulutanud nende pankrotti ja neil puuduvad maksuvõlad või maksuvõlgade tasumine on ajatatud. Nõuded veokorraldajale: 1
Samuti on tööotsijal võimalik saada teavet tööturu olukorrast, tööturuteenustest ja toetustest ning karjäärinõustamist, kui ta esitab teate töö või teenistussuhte lõpetamise kohta. Inimeselt kes ei ole töötuna või tööotsijana arvele võetud, teavitatakse ainult tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest. Töötuna arvele võtmine Töötuna arvelevõtmiseks pöördub taotleja isiklikult tööturuameti esindusse (asuvad maakonna keskustes). Taotleja võib valida, millises esinduses on tal kõige sobivam ennast arvele võttavaliku võib teha selle järgi, millises piirkonnas inimene soovib tööd leida või koolitustel osaleda. Arvele võtmiseks tuleb esitada: · kehtiv isikut tõendava dokument · tööraamat; · töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku leping.
ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (MKS § 6 lg 1 p-d 1-3) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes
Teatud töötutelt ei nõuta varasemat hõivatust tööga või tööga võrdsustatud tegevusega Nimetatud töötud on need, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva: 1) kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni; 2) olnud haiglaravil; 3) hooldanud puudega isikut ja valla- või linnavalitsus on maksnud talle hooldamise eest toetust; 4) hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka; 9 5) olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tuvastatud puuduva töövõime tõttu; 6) olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas.
Tagatis esitatakse ja vabastatakse, seda kasutatakse ning selle suurus arvutatakse tollieeskirjades tollilao tagatise kohta sätestatud korras, arvestades maksulao erisusi. Maksulao pidamiseks on vaja maksuhalduri luba. Maksuladu pidada sooviv isik esitab kirjaliku taotluse, milles on maksulao pidamise loa saamiseks vajalik informatsioon. Maksuhaldur väljastab maksulao pidamise loa, kui on täidetud järgmised tingimused: taotleja raamatupidamine võimaldab maksuhalduril taotleja tegevust kontrollida; taotlejal on kauba liikumise kohta täpne arvepidamine. Taotlejal ei ole maksuvõlga. Taotleja on maksuhaldurile esitanud tõesed andmed. Taotlus on majanduslikult põhjendatud. Maksuhaldur võib keelduda maksulao pidamise loa väljastamisest, kui taotlejat on taotluse esitamise päevale eelnenud kuue kuu jooksul karistatud maksukorralduse seaduse §-s 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud
seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil,
(1) Tarbijapakendis alkohoolse joogi kandmiseks alkoholiregistrisse peab koos vastava taotlusega esitama alkoholiregistri volitatud töötlejale: § 11. Registrikande tegemine (1) Alkoholi kandmine alkoholiregistrisse tuleb otsustada kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates. (2) Alkoholiregistri volitatud töötleja võib registrikande tegemise otsustamiseks: 1) küsida taotleja poolt esitatud kirjalike või suuliste andmete kohta täpsustavaid andmeid ja teha päringuid esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks; 2) nõuda taotlejalt tema poolt esitatud tootenäidise võõrkeelse märgistuse või tema poolt esitatud võõrkeelse dokumendi eestikeelset tõlget. (3) Alkoholi kandmist alkoholiregistrisse tõendab alkoholiregistri volitatud töötleja koostatav õiend, mis väljastatakse viivitamata pärast registrikande tegemist sellele ettevõtjale, kes taotles
Nõusoleku kohtule esitavad laps, lapse vanemad, eestkostja ja lapsendaja abikaasa isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Nõusoleku võib tagasi võtta kuni lapsendamisavalduse kohtule esitamiseni, vähemalt 10-aastane laps võib tagasi võtta kuni lapsendamisotsuseni. Vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks nõusoleku andmise hetkest. Sellest hetkest ei tohi vanem lapsega isiklikult suhelda. Kui lapsel pole seaduslikku esindajat, siis saab lapse eestkostjaks valla- või linnavalitsus. Seatud erieestkoste kehtib muutumatult. Eelnev ei kehti kui lapsendajaks on vanema abikaasa. Kui nõusolek kaotab kehtivuse, taastab kohus hooldusõiguse (kooskõlas lapse huvidega). Lapsendamise kord: lapsendaja avaldus kohtule, maavalitsusele. Lapsendaja elamistingimustega tutvumine. Maavalitsuse nõudmisel läbib lapsendaja asjakohase koolitusprogrammi. Lapse ja lapsendaja kohtumine. Lapsele lapsendamise asjaolude selgitamine. Lapsendaja informeerimine lapse elukäigu jms kohta
1) isikuid, keda loetakse kindlustatuks seetõttu, et nad maksavad või nende eest makstakse sotsiaalmaksu; 2) isikuid, keda loetakse kindlustatud isikutega võrdsustatuks isikuteks ning kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu; 3) isikud, kes on end ise kindlustanud sõlmides Haigekassaga vastavasisulise lepingu. Oluline üldine tingimus kõigi kindlustatute osas on klausel, et kindlustatud isik peab olema kas Eesti alaline elanik või tähtajalise elamisloa (elamisõiguse) alusel Eestis elav isik. Ravikindlustuse seaduse kohaselt on seaduse alusel kindlustatuteks järgmised isikud (nende eest on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksu): 1) üle ühekuuse tähtaja või määramata ajaks sõlmitud töö-või ametilepingu alusel töötav isik, kelle eest tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu: 1 vt lähemalt http://www.haigekassa.ee
2) omab vähemalt kaheaastast töökogemust loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal; 3) on läbinud keskkonnamõju hindamise alase koolituse vähemalt 40 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami; 4) on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral eksperdirühma töös; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 5) on tasunud riigilõivu. (2) Litsentsi saamiseks esitab litsentsi taotleja keskkonnaministrile: 1) litsentsi taotluse; 2) haridust tõendavad dokumendid; 3) eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid; 4) kinnituse keskkonnamõju hindamise alase koolituse läbimise ja eksami sooritamise ning eksperdirühma töös osalemise kohta. (3) Litsentsi taotluses peavad olema: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, alalise elukoha aadress ja kontaktandmed; 2) töökoht ja töökoha aadress ning kontaktandmed;
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....
kaldakinnisasja omanik või hoonestaja. Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kellel on veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku. Avalikku veekogusse ehitatava veekaabelliini ehitamiseks on vajalik veeseaduse § 222kohane nõusolek. (8) Ehitusloa väljastaja väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. § 25. Ehitusloa kehtivus
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku
Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse
vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks (vt p 1) ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusüksusel on õigus
(3) Kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. (4) Enne kui kohus reguleerib hagi tagamise korras vanema õigusi lapse suhtes või vanema suhtlemist lapsega või kohustab kostjat last välja andma, tuleb ära kuulata vähemalt kümneaastane laps ja pädev valla- või linnavalitsus. Kui see ei ole võimalik asja kiireloomulisuse tõttu, tuleb nad ära kuulata esimesel võimalusel pärast seda. (5) Lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida pädeva valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel sõltumata hagi tagamise avalduse esitamisest. § 385. Hagi tagamise asendamine raha maksmisega Rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isikule aresti
8) moodustab vajaduse korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates selle esimehe, kehtestades põhimääruse ja kinnitades koosseisu; 9) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (3) Regionaalse kriisikomisjoni esimees on päästeameti kohaliku päästeasutuse juht. (4) Regionaalse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab siseminister. § 5. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon (1) Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (3) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise,
(3) Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Pärija õigused ja kohustused: Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kannab pärandaja matuse kulud Pärandaja perekonnaliikmetel, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja said temalt ülalpidamist, on õigus ühe kuu jooksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi arvel ülalpidamist. Pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud, sundosa nõuded ja muud kohustused. Õigus kohustuste täitmisest keelduda
kinnitades koosseisu; 9) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (3) Regionaalse kriisikomisjoni esimees on päästeameti kohaliku päästeasutuse juht. (4) Regionaalse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab siseminister . § 5. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon (1) Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (3) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon:
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots
8) moodustab vajaduse korral territoriaalse kriisikomisjoni, määrates selle esimehe, kehtestades põhimääruse ja kinnitades koosseisu; 9) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (3) Regionaalse kriisikomisjoni esimees on päästeameti kohaliku päästeasutuse juht. (4) Regionaalse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab siseminister. § 5. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon (1) Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (3) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise,
esitamiseks. (4) Deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. § 105. Tasumine ja tasaarvestamine (1) Maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud pangakontole. Maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega (§ 33).
6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks pankrotihaldurina; 7) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja; 8) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on haldurina tegutsemise õigus ära võetud. (7) Keeld tegutseda haldurina võib tuleneda ka muust seaduses sätestatud alusest. (8) Pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 1171. Ajutise halduri pädevus. § 22. Ajutine pankrotihaldur: 1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; 11) selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused; 2) annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku
juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. (TuMS § 29 lg 13) 28. Millist välismaalaste tulu ei maksustata? Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik. (TuMS § 30 lg 1) Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu: (TuMS § 31 lg 1) - vastuvõetud pärandvara; (TuMS § 31 lg 1 p 1) - omandireformi käigus tagastatud vara; (TuMS § 31 lg 1 p 2) - sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu
(7) Luba antakse viieks aastaks. (8) Loa andja võib loa omaja taotluse alusel ja ekspertkomisjoni nõusolekul loa kehtivust pikendada järgmiseks viieks aastaks, kui loa omaja: 1) vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele; 2) on teinud metsakorraldustöid nõuetekohaselt; 3) on tasunud riigilõivu. (9) Loa andja võib keelduda loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui loa taotleja: 1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele; 2) on loa taotlemisel teadlikult esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 3) suhtes on kohaldatud väärteo või kriminaalkaristust majandustegevuse nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud. (10) Loa taotlemise, andmise ja pikendamise korra ning loa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.
Tsiviipotsess Eksam 28.04.2009 1. Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded. Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus. põhimõtted: 1. Objektiivsus kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. 2. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirjalik lubatud seaduses
kaevata. Muidugi ei saa edasi kaebamise õigus olla absoluutne ja piiramatu. Seda põhjustavad mitmed asjaolud: 1) edasikaebamise lubamise otstarbekus on küsitav juhul kui sellega kaasnevalt õiguskaitseasutuste kulutused suurenevad rohkem kui edasikaebamise võimaldamisega saavutatav vea hinna ja/või moraalse kahju vähenemise ja/või protseduuri kasu suurenemisega seonduv positiivne tulemus, 2) samuti on vaieldamatu vajadus vaidluste lõpliku lahendamise järele - õiguskaitsesüsteem ei täida oma funktsiooni kui edasikaebamise võimalus on piiramatu, kuna sel juhul menetlusosalised ei saa kunagi kindlat lahendust oma probleemile (alati on võimalus, et saadud lahendus muudetakse järgmise instantsi poolt). Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult
avalikku korda). See on keeld anda rahvusvahelist kaitset. Vahekokkuvõte: PPA poolt A kinnipidamise puhul on tegemist haldusaktiga. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus PPA-l on olemas sisepädevus (HMS § 8 lg 1). Välispädevus - VRKS järgi kuulub rahvusvahelise kaitse piiramine PPA pädevusse. A käesoleval juhul on taotleja. Haldusorgan ei või olla menetlusosaliseks kuid käesoleval juhul KAPO on menetlusosaline. 2. Menetlusnõuded Uurimispõhimõte:PPA ja KAPO põhitöö ongi asju uurida. Päris põhjalikult täidetud !---> 1. KAPO kaasamine 2. telefoni uurimine (ta on huvitatud islamistlikust tegevusest ehk IMT huvi) + pildid + helifail 3. asukohamaa ÕR 4. Facebooki kontaktid 5. Huvi Süüria sõja suhtes (tundis huvi Süüria uudiste vastu)
Võrumaa Kutsehariduskeskus Töölepingu seadus Referaat Koostaja: Siim Lees Õpperühm: IS-09 Juhendaja: Lauri Maran Väimela 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 5 Tööleping ............................................................................................................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja............................................................................................................................... 10 Töölepin
annaabi.ee 
