Madalaprotsendilisteks peetakse neid väetisi milles on vähem kui 10% fosforit, kontsentreerituteks neid, milles on 11-26% fosforit ja kõrgeprotsendilisteks neid, milles on üle 26% fosforit. Erinevad fosforväetised ja nende olulised komponendid 1) Aluseline räbu toomasfosfaadidtoomasräbu on terase sulatamisel saadud fosfaaträbu töötlemise saadus, mille olulised komponendid on kaltsiumsilikofosfaadid. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 12 % P2O5, kui fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva fosforpentaoksiidina, kusjuures vähemalt 75 % deklareeritavast väetises sisalduvast fosforpentaoksiidist peab olema lahustuv 2 % sidrunhappes; või 10 % P2O5, kui fosfor väljendatakse 2 % sidrunhappes lahustuva fosforpentaoksiidina. Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist peab läbima 0,160 mm avadega sõela, vähemalt 96 % materjalist peab läbima 0,630 mm avadega sõela.
Raua ja süsiniku eu Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response A. Süsiniku tardlahus B. Süsiniku tardlahus C. Raua ja süsiniku ke D. Raua ja süsiniku eu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C (massiprotsentides)?
Mis on ferriit (F) Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Süsiniku tardlahus rauas. b. Süsiniku tardlahus rauas c. Raua ja süsiniku keemiline ühend d. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 2/2 Küsimus 10 (2 points) Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. 0.01% b. 0.02% c. 0.8% d. 6.67% Score: 2/2 Küsimus 11 (2 points) Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)?
Ühe puistangu ulatuses on liiva kvalitatiivsed näitajad stabiilsed (praegu laadimisel jämeliiv Mp = 2,4 - 2,6). Täpsemalt saab laborianalüüside ja asjakohase teabega tutvuda kohapeal. Ehitusliiva omadused Kvaliteedinäitaja Väärtus Jämeliiv 1. Peensusmoodul (Pm) 2...3 2. Täisjääk sõelal nr. 063, massiprotsentides 35 ... 60 3. Sõela nr. 016 läbivate terade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 15 4.Üle 5 mm. terade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 5 5. Üle 10 mm. terade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 2 6. Tolmu- ja saviosade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 3 7. Orgaaniliste lisandite sisaldus, võrreldes etaloniga heledam 8. Puistetihedus (kuivalt), t/m 3
Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 0/1,5 12. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 727 C juures (massiprotsentides)?
9. Mis on ferriit (F) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. Student Response B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 114 (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 12.
15 0.07 0.04 0 0,0882+ 0,0878 Arvutan keskmise optilise tiheduse mee tõmmises: =0,088 2 Loen graafikult glükoosi kontsentratsiooni mee tõmmises: ~0,15 mg/ml. ( C∗V 1∗L∗10−3∗100 ) Glükoosi sisaldus massiprotsentides: X= V 2∗G∗(1−W ) C – glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) V1 – uuritava lahuse üldmaht (ml) L – lahjendustegur 10-3 – tegur üleminekuks grammidele V2 – värvusreaktsiooni võetud uuritava lahuse maht (ml) G – uuritava materjali (mesi) kaalutis (g) W – uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana (leitakse teatmekirjandusest)
Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response Feedback A. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu B. Raua ja süsiniku keemiline ühend C. Süsiniku tardlahus rauas. D. Süsiniku tardlahus rauas Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response Feedback A. 0.8% B. 0.02% C. 0.01% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)? Student Response Feedback A. 6
Student Response Value Correct Answer A. Süsiniku tardlahus rauas. 100% B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response Value Correct Answer A. 0.01% 100% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)? Student Response Value Correct
paralleelproovide (katseklaasid nr.2 ja nr.3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Paralleelproovide keskmine väärtus: Vaadates graafikule leian glükoosi kontsentratsiooni minu uuritavas lahuses. Kui absorptsioon võrdub 0,0025 A, siis glükoosi kontsentratsioon C = 0,005 mg/ml. Kuna alguses mina lahjendasin apelsiinimahla, siis oma saadud tulemust pean korrutama lahjendusteguriga. Apelsiinimahla glükoosi kontsentratsioon võrdub 1 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml), L mahla lahjendustegur, d mahla tihedus (g/cm3). Järeldus: Antud katses õnnestus glükoosisisaldust määrata. Katse protsessis K4[Fe(CN)6] oksüdeerus K3[Fe(CN)6] ks. Seda oli ka visuaalselt näha, sest katseklaasides lahuse värvus 20 minuti jooksul muutus helekollaseks
04 0.02 0 0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 0.3 Glükoosi sisaldus mg/ml Minu kahe paralleelproovi keskmine optiline tihedus oli 0,0985. Graafikult vastab sellele glükoosissisaldus 0,24 mg/ml. Kuna 1,5 ml mahla lahjendasin 200 ml mahuni, siis järelikult puhtas mahlas oli umbes 32 mg/ml Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) Kuna tundmatuks prooviks oli mahl, mille kuivainesisaldust pole kindlaks määratud, siis avaldatakse glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes. Valem: X = C · L · 10-3 · 100/d C = glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml): 0,24 L = mahla lahjendustegur: 200/1,5 = 133,3 d = Mahla tihedus (g/cm3): 1 X= 0,24 · 133,3 · 10-3 · 100/1 = 3,2%
V(N2) = n*Vm = 0,89mol*22,4L/mol = 19,9L V(CO2) = n*Vm = 0,57mol*22,4L/mol = 12,7L Gaaside üldruumala: 280L+140L+19,9L+12,7L = 452,6L %(H2)V = (280L/452,6L)*100%=61,9% %(He)V = (140L/452,6L)*100%=30,9% %(N2)V = (19,9L/452,6L)*100%=4,4% %(CO2)V = (12,7L/452,6L)*100%=2,8% 2 4. Õhk sisaldab mahuliselt 21% hapnikku, 78% lämmastikku ja 1% argooni. Arvutada õhu koostis massiprotsentides. Lahendus: Olgu õhu maht on 100L Siis V(O2) = 21L, V(N2) = 78L, V(Ar) = 1L. n(O2) = V/Vm = 21L/22,4L/mol = 0,94mol n(N2) = V/Vm = 78L/22,4L/mol = 3,48mol n(Ar) = V/Vm = 1L/22,4L/mol = 0,045mol Gaaside massid: m(O2) = n*M = 0,94mol*32g/mol = 30g m(N2) = n*M = 3,48mol*28g/mol = 97g m(Ar) = n*M = 0,045mol*40g/mol = 1,8g Õhu mass: 30g+97g+1,8g = 128,8g Õhu koostis massiprotsentides: %(O2)m = (30g/128,8g)*100%=23,4% %(N2)m = (97g/128,8g)*100%=75,3% %(Ar)m = (1,8g/128,8g)*100%=1,4% 5
Anorgaanilise keemia seminar X 1. Arvutage BaSO4 lahustuvus (mol/dm3, g/dm3 ja massiprotsentides). KL(BaSO4) = 1,1 10-10. (1,05 10-5mol/dm3 ; 2,45 10-3g/dm3; 2,45 10-4 %) 2. Arvutage Ba+2 BaSO4 küllastunud lahuses, millele on lisatud 0,01 mooli Na2SO4. Ruumalamuutust mitte arvestada. (1,1 10-8 mol/dm3) 3. Pliifluoriidi lahustuvus 25 °C juures on 0,64 g/1000 ml lahuses. Arvutage pliifluoriidi lahustuvuskorrutis. (710-8) 4. Arvutage kaltsiumhüdroksiidi molaarne lahustuvus (küllastunud lahuse molaarsus). Kl(Ca(OH)2) = 6,510-6
kaliibrimisgraafikut. Sirge võrrand kahe punkti abil: x−x 1 y− y 1 = x 2−x 1 y 2− y 1 Leian sirge võrrandi: x−0,062 y−0,0323 = 0,125−0,062 0,0637−0,0323 y = 0,5x + 0,0013 Asendan paralleelproovide arvutatud keskmise optilise tiheduse sirge võrrandisse 0,1305 = 0,5x + 0,0013 → x = 0,2584 (mg/ml) Tundmatuks prooviks oli sidrunimahl seega tema glükoosisisaldus avaldatakse massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes järgmise valemiga: X = C • L • 10-3 • d • 100 C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (0,2584 mg /ml), L – mahla lahjendustegur (25) d – mahla tihedus (2,584 g/cm3) Glükoosisisaldus massiprotsentides: X = 0,2584 • 25 • 10-3 • 2,584 • 100 = 1,67 % Järeldused Allikaist leidsin, et sidrun sisaldab umbes 0,8 – 1,9% glükoosi. Toetudes sellele võin
LABORATOORNE TÖÖ Nr.1 Teema: Keedusoola protsentuaalse sisalduse määramine liiva-soola segus. Töövahendid: Liiva-soola segu, aeromeeter, kaalud, klaaspulk, filterpaber, lehter, mõõtesilinder 250ml, destilleeritud vesi, koonilised kolvid. Keedusoola hulga leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse lahuse konsentratsioon massiprotsentides. Teades filtraadi massi ja konsentratsiooni, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsent algsegus. Kaaluda tehnilistel kaaludel ca 10g (täpsusega 0,1g) segu ja lahustada see keeduklaasis umbes 50 cm3-is kuumas destilleeritud vees ja filtreerida. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, tuleb paberit eelnevalt kergelt destilleeritud vees niisutada ja suruda paber tihedalt vastu lehtri seinu. Filtreerimisel tuleb kasutada klaaspulka, st
106. Mitu kuupsentimeetrit 40%-list naatriumhüdroksiidi lahust (=1430 kg/m3) tuleb võtta 128. Mitu vee ja väävelhappe molekuli on 360 grammis 80%-lises väävelhappe lahuses? 2,86 kuupdetsimeetri 0,4-molaarse (sisaldab 0,4 mooli naatriumhüdroksiidi ühes 129. Gaasisegu koosneb mahuliselt 30% vääveldioksiidist ja 70% lämmastikust. Leida tema kuupdetsimeetris lahuses) lahuse valmistamiseks? koostis massiprotsentides. 130. Leida dissotsieerunud vee molekulide arv 1 kuupdetsimeetris vees, kui iga 555 miljoni 107. Kui suur on 9,031026 süsinikdioksiidi molekulist ja 3,011025 lämmastikdioksiidi vee molekuli kohta tuleb üks dissotsieerunud vee molekul. molekulist koosneva gaasisegu mass?
glükoosisisaldus. Loen kalibreerimisgraafikult uuritava lahuse optilise tiheduse väärtuste põhjal, et glükoosisisaldus uuritavas lahuses oli vastavalt: 1) 0,07 mg/ml 2) 0,065 mg/ml Leian vastavalt keskmise glükoosisisalduse lahjendatud sidrunimahla proovis 0,07 + 0,065/2 = 0,0675 mg/ ml. Arvutan nüüd välja glükoosisisalduse sidrunimahlas arvestades tehtud 50-kordset lahjendust. Glükoosisisaldus arvutatakse massiprotsentides (X%) naturaalse mahla suhtes. X = C × L × 103 × d× 100 = 0,0675×50×10-3×1.031328×100 = 0,348 % Seega sajas grammis sidrunimahlas on katseandmete põhjal glükoosi 0,348g Kirjanduse andmetel sisaldub 100g sidrunimahlas keskmiselt 0,5g glükoosi. Järeldus: Erinevused katsetulemuste ja teoreetiliste kirjandusest pärinevate tulemuste vahel on mõistetavad, sest iga sidrun on pisut erinev ja katsetulemus saadi vaid ühe üksiku sidruni
(500 mol) 13. Arvutada vee ja väävelhappe moolide arv 180 g 68%-lises väävelhappe lahuses. 14. Leia hapniku aatomite moolide arv 3,011022 molekulis lämmastikhappes. (0,154 mol) 15. Kui suur on 9,031026 CO molekulist ja 3,011025 molekulist lämmastikdioksiidist koosneva gaasisegu mass? (2,3 kg) 16. Arvutada 5,6 m³ gaasisegu mass kui see koosneb 60 mahuprotsendist vääveltrioksiidist ja 40 mahuprotsendist süsinikdioksiidist. (4,4 kg,12 kg) 17. Leida hõbeda ja kulla sisaldus massiprotsentides, kui sulam koosneb 0,5 moolist Ag-st ja 0,25 moolist Au-st. (52,3%,47,7%) 18. Mitu mooli lämmastiku aatomeid on segus, mis koosneb 15 moolist lämmastikdioksiidist ja 50 g gaasilisest lämmastikust? 19. Mitu vesiniku aatomit on klaasitäies vedelas vees (klaasi ruumala on 200 ml ja (H2O) 1 g/cm3)? 20. Mitu süsiniku aatomit satub inimese organismi ühe tableti aspiriiniga (C9H8O4, tableti mass on 500 mg)? 21
faasidiagrammi,rausüsinksulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segued ning teraste ja malmide struktuuridega. Fe-Fe3C faasidiagrammi vasakpoolne (terased) osa. Terastes ja malmides esinevad järgmiste omadustega faasid ja struktuurivormid. a) Ferriit (F) - süsiniku tardlahus rauas. Temperatuuril 727°C lahustub rauas kuni 0,02% C (massiprotsentides), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumtsentreeritud kuupvõre (K8). Ferriidil on väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus rauas tahktsentreeritud kuupvõrega (K12). Süsiniku maksimaalne lahustuvus rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C , temperatuuril 727°C 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727°C juures perliidiks (F+T)
molekulmass ja R on universaalne gaasikonstant. Isotoonilisustegur i väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet. Kui tuua sisse isotoonilisustegur, saame külmumistäpi alanemiseks: Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsiatsiooniaste avaldub: Katseliselt leitud Tk alusel saame uuritava lahuse isotoonilisusteguri i: Kui uuritava lahuse kontsentratsioon on antud massiprotsentides, siis saab selle üle viia molaalsuseks. Katseandmed ja arvutused Kasutatud lahusti: dest. H2O Lahusti krüoskoopiline konstant: Kk=1,86 kg*K/mol Kasutatud lahustatud aine: KNO3 Lahuse protsentkontsentratsioon: c%=8 % Lahusti protsentkontsentratsioon: C%=100%-8%=92% Lahusti külmumistemperatuur: t0=0,35 C T0=0,35+273,15=273,50 K Lahuse külmumistemperatuur: t=-1,48 C T=-1,48+273,15=271,67 K Lahuse külmumistemperatuuri langus: T=T0-T T=273,50-271,67=1,83 K
Kui toitumisalane väide on esitatud suhkrute, küllastunud rasvhapete, kiudainete või naatriumi kohta, siis peab toitumisalane teave sisaldama suurema rühma näitajaid. Näiteks peab toitumisalase väite "kiudainerikas" puhul esitama teabe energiasisalduse ning valkude, süsivesikute, suhkrute, rasvade, küllastunud rasvhapete, kiudainete ja naatriumi hulga kohta. · Soolasisalduse esitamine. Eestis peab teatud toitude puhul esitama ka keedusoola maksimaalse sisalduse massiprotsentides. · Etanoolisisaldus mahu järgi. Esitatakse jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi. Teatud kaupade puhul tuleb ette erandeid nendest reeglitest ja teatud kaupade kohta kehtivad lisanõuded. Lisanõuded kehtivad näiteks sügavkülmutatud toidu ja eritoitude puhul. Märgistamise erinõuded on kehtestatud samuti mahladele, nektaritele, meele, suhkrutele, dzemmidele, zeleedele, kakao- ja sokolaaditoodetele jms toodetele.
* Need optilise tiheduse väärtused on saadud lahuse veel 2x lahjendamisel (kokku 500x lahjendus) 2 0,25 0,2 0,15 D 0,1 0,05 0 0 0,05 0,1 0,15 0,2 0,25 0,3 [Glyc] mg/ml Katseklaaside 2 ja 3 keskmine optiline tihedus Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes leitakse valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule ~0,195 mg/ml L mahla lahjendustegur 500x d mahla tihedus (g/cm3) 1 g/cm3 Kirjanduse andmetel on viinamarjamahla glükoosisisaldus ~7%. Katse tulemus ei erine sellest väga palju, seega pean katset õnnestunuks. 3
1) 0-proob 0,059ABS 2) Uuritav lahus 0,173ABS 3) Uuritav lahus 0,170ABS 4) Glükoosi lahus 0,25mg/ml 0,196ABS 5) Glükoosi lahus 0,125mg/ml 0,130ABS 6) Glükoosi lahus 0,62mg/ml 0,106ABS Kaliibrimisgraafik: Leiame saadud sirge võrrandi valemiga: Läbiviidud mõõtmiste alusel sain, et y1=0,170; y2=0,173 ja seega ykesk=0,172. Konsentratsioon, saadud andmete põhjal, võrdub : . Internettist: sidruni mahla tihedus d=1,026 g/cm3. Arvutan glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) C-glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L-mahla lahjendustegur d-mahla tihedus Järeldus: Katse näitas,et absorptsioon kasvab kontsentratsiooni suurendamisel. Uuritavas lahuses (sidruni mahl) on 1,026% glükoosi.
Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Kaalumise ja lugemise tabel Tühja kolvi mass Kolvi mass Proovi mass Veemaht püüduris G proovidega G2 V G1 g g g ml 202,5 252,8 50,3 0,07 Niiskusesisaldus (massiprotsentides) uuritav kütuse proovis arvutatakse valemiga ρ∗V∗100 W= G2 kus V – vee maht püüduris ml ρ – vee tihedus g/ml G2 – katseks võetud kütuseproovi mass g. Kütuse niiskusesisaldus: 1∗0,07∗100 W= =0,14 50,3 Kütuse niiskusesisalduse tabel Katsetatava kütuse niiskus Küttemasuutide niiskus kirjanduse andmeil % %
1229 ABS väärtus Kalibrimisgraafik: X- glükoosi kontsentratsioon (mg/ml) Y- optiline tihedus (ABS) Seda graafikut kasutades võime leida mahla proovi glükoosi kontsentratssiooni. Lisame mahla proovide keskmine optilise tiheduse väärtust meie graafikule. (0,1229 ABS) · Saame niisugust pildi... Siin näeme et meie mahla proovi glükoosi kontsentratsioon on 0,217 mg/ml · Nüüd otsime glüükoosisisaldus massiprotsentides proovi kuivaines. (X %) Kasutame seda valemi: Kus: C-glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgrafilkule D- mahla tihedus (mandariinil on 1,038 g/cm3) L mahla lahendustegur (100 korda) X= 0,217*100*100*0,001*1,038= 2,25% Apelsiini mahl sisaldab kopkku 2,34 g glükoosi 100g mahla kohta. Olime lahjendanud mahla 100 korda. Leidnud 100 korda lahjendanud mahla kontsentratsioon on
5. glükoos 0,125 0,078-0,031 = 0,047 6. glükoos 0,062 0,053-0,031 = 0,022 Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Minu uuritava meelahuse kahe paralleelkatse optilised tihedused tulid 0,062 ja 0,064, seega keskmine optiline tihedus on 0,063. Kaliibrimisgraafikul vastab sellisele optilisele tihedusele kontsentratsioon C = 0,1675 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) proovi kuivaines arvutatakse vastavalt valemile: C - glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) V1 - uuritava lahuse üldmaht (ml) L - lahjendustegur 10-3 - tegur üleminekuks grammidele V2 - värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G - uuritava materjali kaalutis (g) W - uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed: C = 0,1675 V1 = 200 ml L=1 V2 = 1 ml
Katseklaas nr 2. mee lahus + tööreaktiiv Katseklaas nr 3. mee lahus + tööreaktiiv Katseklaas nr 4. glükoosilahus kontsentatsiooniga 0,25 mg/ml + tööreaktiiv Katseklaas nr 5. glükoosilahus kontsentratsiooniga 0,125 mg/ml + tööreaktiiv Katseklaas nr 6. glükoosilahus kontsentratsiooniga 0,062 mg/ml + tööreaktiiv Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) X= C- glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kalibreerimisgraafiku järgi V1 uuritava lahuse üldmaht L lahjendustegur 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G uuritava materjali kaalutis (g) W- uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed C= 0,17 mg/ml V1 = 200 ml L= 1 /2/ V2 = 1 ml G = 0,1199 g W= 0,17 X= = 34,17 %
0,0732+ 0,0890 Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: =0,0811|¿| 2 Kaliibrimissgraafiku abil leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: C = 0,2377 mg/mL (200 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: 0,2377 ×200=47,54 mg/mL Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: -3 X =C × L ×10 ×d ×100 C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,059 g/cm3 X =0,2377 ×200 ×10-3 ×1,059 ×100 5,03 Järeldus Katse tulemusena sain, et 1 gramm viinamarjamahla sisaldub 47,54 mg glükoosi, mis on 5,03 %.
Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist. 8. Milliste mittekütuseliste energiaallikate rakendamiseks on Eestis head tingimused? tuul 9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust. Põlevaine - Põlevaineks nimetatakse niiskuse ja tuhavaba kütust. Tähtsamad komponendid süsinik ja vesinik. Lämmastik ja hapnik on ballast. 12
-15 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 Aeg, s Andmete töötlemine Katseliselt leitud Tk alusel saame uuritava lahuse isotoonilisuse teguri i . Tk i= K k Cm kus g ×1000 Cm = M ×G Kui uuritava lahuse kontsentratsioon on antud massiprotsentides, siis viime selle üle molaalsuseks. Lõppkokkuvõttes esitatakse katseandmed alljärgnevalt: Kasutatud lahusti vesi Lahustatud aine KNO3 Lahusti krüoskoopiline konstant 1,86 kgK/mol Lahusti külmumistemperatuur T0 = a) 0,600C b) 0,610C Lahuse külmumistemperatuur T = a) -1.940C b) -1,960C Lahuse külmumistemperatuuri langus Tk = T0 - T = 2,555 K Lahuse protsentkontsentratsioon C% = 8% Lahuse molaalsus 8% ×1000 Cm = = 0,860 mol/L
Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust. Kasutasin korrigeeritud absorptsiooni väärtuseid. Joonis . Kaliibrimisgraafik Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,2206 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Järeldus Katse tulemusena sain, et ühes 1 g sidrunimahlas sisaldus 5,515 mg glükoosi, mis on 0,57 %. Kirjanduse andmetel sisaldub 100 g-s sidrunimahlas 0,5 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 0,5%. Seega suurujärk on õige.
Kaliibrimisgraafiku koostasin standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovige (katseklaasid 4, 5, 6) absorptsiooni (optilise tiheduse) väärtuste alusel. Glükoosi kontsentratsiooni sidrunimahlas leian kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Glükoosi kontsentratsioon lahjendatud lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule optilise tiheduse 0,365 ABS juures: Glükoosisisaldus massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: Kus: glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi, . mahla lahjendustegur mahla tihedus, Katseandmed: 1 Järeldused: Antud katses määrasin glükoosisisaldust värskest sidrunist pressitud sidrunimahlas. Katse tulemusena sain, et antud katses kasutatud sidrun sisaldas 0,9 % glükoosi. Toidu koostise andmebaasi andmetel sisaldab 100 g sidrunimahla 0,5 g glükoosi ehk 0,5 %.2
antud koha peal graafiku selliseks, nagu ta on, ning teen arvutused selle graafiku kohaselt, võttes arvesse, et saadud tulemus on suure tõenäosusega ebakorrektne. Selgitused täpsustan järeldustes. Arvutan siinkohal ära ka uuritava proovi keskmise optilise tiheduse = 0,0234+0,0229 2 = 0,02315 Loen graafiku pealt glükoosi umbkaudse kontsentratsiooni C ≈ 0,146 mg/ml Siit saan arvutada glükoosisisalduse uuritavas lahuses massiprotsentides. 100 100 X = C × L × 10-3 × d = 0,146 × 100 × 10-3 × 1 = 1,46 % C – glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) L – lahjendustegur 10-3 – tegur üleminekuks grammidele d – mahla tihedus (g/cm3) Järeldus Kaliibrimisgraafik peaks olema antud töös lineaarne, mis minu katseandmete järgi selline ei tulnud. Uurisin paarilt kursusekaaslastelt nende katsetulemusi ja
05 0.1 0.15 0.2 0.25 0.3 Glükoosi kontsentratsioon mg/ml Arvutused Kaliibrimisgraafiku võrrandi järgi leian glükoosi kontsentratsiooni: Paralleelproovide keskmine A = 0,0935 = y y = 0,5756x + 0,0541 0,0935 = 0,5756x + 0,0541 0,5756x = 0,0394 x = 0,0685 Võrrandi lahendamisel sain teada, et glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses oli 0,0685 mg/ml. Nüüd leian glükoosisisalduse massiprotsentides (X, %). Kasutan järgmist valemit: 3 100 C L 10 X d , kus C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses (0,0685 mg/ml ) L – mahla lahjendustegur (250) d – mahla tihedus (1,1 g/cm3) 3 100 0, 0685 250 10 X 1,56% 1,1 X 1,56% Järeldused Minu esialgsed arvutused olid ilmselgelt valed. Katse näitas, et melonis on
Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,022 mg/mL (100 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Leian glükoosisisalduse mahlas (kuivainesisaldus pole kindlaks määratud), avaldan glükoosisisalduse massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes vastavalt valemile: kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,026 g/cm3 (internetist) Seega: 3.3.3 Kokkuvõte Katse tulemusena leidsin, et sidrun sisaldas 2,2 mg glükoosi 100 g kohta, mis teeb protsentides 0,22% (100-kordse lahjenduse puhul). Interneti andmetel sisaldub 100 g sidrunimahlas 0,5 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 0,5%.
2. 2 Cr + 3 Cl2 2 CrCl3 ; 3. CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O ; 4. 3 Fe3O4 + 8 Al 9 Fe + 4 Al2O3 ; 5. 2 Al + Cr2O3 2 Cr + Al2O3 ; B. Leidke graafiku abil, mitu mooli ainet X kulub reageerimiseks 12 mol ainega Y. _______________. 7 ÜLESANNE 15 (4 punkti) A. Mitu mooli ja mitu grammi vett on 4 moolis vaskvitriolis ( CuSO4 · 5H2O)? B. Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides. Vastus: A. Vett on mooli ja grammi B. Vaskvitriol sisaldab massiprotsenti vett. 8 ÜLESANNE 16 (5 punkti) Mustsõstramahla C-vitamiini (C6H8O6) sisalduse uurimiseks viidi läbi katse vastavalt reaktsioonivõrrandile C6H8O6 + I2 = C6H6O6 + 2 HI . 10 cm mahlas sisalduva C-vitamiiniga reageerimiseks kulus 12 cm3 2·10-3 molaarset joodi lahust (s.t 3
Kui katseks võeti valmislahus ja teada on selle protsentkontsentratsioon (C%), siis saab molaalsuse avaldada protsentkontsentratsiooni ja molaarmassi kaudu. Katseliselt leitud Tk alusel1 saab uuritava lahuse molaalsuse Cm Tk Cm = Kk (12) Teisest küljest on teada lahusti ja lahustunud aine massid või uuritava lahuse kontsentratsioon massiprotsentides. Viies need massid molaalsuse avaldisse või avaldades molaalsuse protsentkontsentratsiooni kaudu, saab leida otsitava molaarmassi M. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse suuremasse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina (väiksemasse katseklaasi ca 2,5 cm) ja sukeldatakse lahusesse termopaar nii, et see ulatub kindlalt vedelikku
kristallivõres Score: 5/5 11. Millised neist on metallisulamid? Student Response A. on A ja B komponendi kokkusulatamise või -paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall. B. on vase Cu ja nikli Ni kokkusulatamise või paagutamise teel saadud sulam. C. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsinikuu massiprotsentides 4 % (malm). D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist. Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta? Student Response A. joonisel on võreelemetn nr 1, kus lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides B. Ruumkesentatud kuupvõre on alfa raual C
kristallivõres Score: 5/5 11. Millised neist on metallisulamid? Student Response A. on A ja B komponendi kokkusulatamise või -paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponen on (>50%) metall. B. on vase Cu ja nikli Ni kokkusulatamise või paagutamise teel saadud sulam. C. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsinikuu massiprotsentides 4 % (malm). D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist. Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta Student Response A. joonisel on võreelemetn nr 1, kus lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides B
aatomite paigutust kristallivõres Score: 5/5 11. Millised neist on metallisulamid? Student Response A. on A ja B komponendi kokkusulatamise või -paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall. B. on vase Cu ja nikli Ni kokkusulatamise või paagutamise teel saadud sulam. C. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsinikuu massiprotsentides 4 % (malm). D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist. Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta? Student Response A. joonisel on võreelemetn nr 1, kus lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides B. Ruumkesentatud kuupvõre on alfa raual C
0,117+0,116 Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: =0,1165|¿| 2 Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/apelsinimahl = 0,187 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: 0,187 ×25=4,675 mg/mL Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: X =C × L ×10−3 ×d ×100 C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L – mahla lahjendustegur d – mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Kust see d väärtus Ja selline täpsus antud juhul on absurdne. Vabalt võib lugeda d1,0 X =0,187 ×25 ×10−3 ×1 ×100=4,675 ≈ 4,7 X =0,187 ×25 0 ×10−3 ×1 ×100=0,4675 ≈ 0,47 Järeldus
töötlemiseks. 6. Külmdeformeerimisel metall tugevneb (kalestub), kristallivõresse tekivad defektid. 3 : 2,67 4,00 Millised neist on metallisulamid? : 1. A ja B komponendi kokkusulatamise või -paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall 2. Vase Cu ja nikli Ni kokkusulatamise või paagutamise teel saadud sulam 3. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsinikku massiprotsentides 4 % (malm) 4. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist 5. Kahe või enama metalli segu sulas olekus 4 : 4,00 4,00 Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? : 1. Aatomite omavahelist korrapärast paigutust kristallvõres 2. Metalli kristalliline struktuur koosneb teradest, mille sees on aatomid, mis kristalliseerunud amorfsesse olekusse 3. Aatomite paigutust molekulides ja nendest terade moodustumist
väävli ühendid · Mineraalosa savi, ränioksiid, karbonaadid, sulfaadid, sulfiidid, metallide ühendid jne. Looduslikus gaasis ei leidu. Tekitab tuhka. · Niiskus väline niiskus ehk mehaaniline niiskus (eraldub temperatuuril >20°C) ja sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana
Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 2. Teras on keemiline element 3. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) 3 Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 4 Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 5 Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? : 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 6 Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? : 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2
Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall. Sellel on kaks levinud allotroopset vormi: lihtsalt hapnik (O 2 ) ning osoon (O3). Hapnik on stabiilne gaas. Paljud liht ja liitained reageerivad hapnikuga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Hapnik on läbipaistev ja lõhnatu. Hapnik moodustab 21% Maa atmosfäärist. See on levinuim element Maal moodustab umbes 50% maakoore massist. Vees on hapnikku massiprotsentides umbes 89%. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Hapnikku kasutatakse keevitamisel, gaasija plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates. Lisaks sellele kasutavad kõik elusorganismid hingamiseks
mis teeb ühe elaniku kohta 96 kg/a. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn) poolt 2007-2008.a läbi viidud segaolmejäätmete sortimisuuringu ,,Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs" kaudse hinnangu kohaselt tekkis 2007.a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 285 kg segaolmejäätmeid aastas, mis teeb umbes 0,8 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas. TABEL: Hinnanguline segaolmejäätmete koostis massiprotsentides Veemajandus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute teenindamiseks, eraldi asuvad üksikmajapidamised omavad väikese veevõtuga saht- või puurkaeve. Suuri veesüsteeme on valla territooriumil kaks, neist üks asub Puurmanis ning üks asub Saduküla keskasulas. Puurmanis, Pikknurmes, Härjanurmes ja mujal on väiksemaid veesüsteeme, mis varustavad elamuid ning teisi objekte. Puurkaevude keskmine sügavus keskasulates on 7095 m
f-peenosiste sisaldus F-külmakindlus C-purustatud pindade sisaldus 6. Nimeta terastikulise koostise määramisel sõelte suurused (millised neist moodustavad baasrea) Baasrida 0,063 0,125 0,250 0,500 1 2 4 8 16 31,5 63 125 Rida 1: 5,6 11,2 22,4 45 Rida 2 6,3 10 12,5 14 20 40 7. Mida iseloomustab jämekivimaterjali kategooria (nt. Gc85/20) Gc 85/20 , esimene number näitab sõela avadega D vähimat läbindit massiprotsentides ja teine number-sõela avadega d suurimat läbindit. Jämekivimaterjal- D on väiksem või võrdne 45mm; d on suurem või võrdne 2mm. Peenkivimaterjal- D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0.063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised-osakesed läbivad 0.063mm avadega sõela. Filler- suurem osa läbib 0.063mm sõela ja mida kasutatakse tema suure eripinna tõttu asfaltbetooni oamduste tagamiseks
3. Teras on keemiline element 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) Question 3 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 4 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 5 Incorrect Mark 0,00 out of 2,00 Question text Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? Vali üks: 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 6 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? Vali üks: 1
kg/el/a) (Keskkonnaministeerium, 2008). Tartu linnas jäätmete koostise uuringuid läbi viidud pole. 2.2 Pakendijäätmed 2008. a viis SEI läbi pakendijäätmete sortimisuuringu. Pakendijäätmete koostist analüüsiti erinevates Eesti piirkondades ja asulatüüpides, sh võeti segapakendijäätmete proove Tartu linnas Karlova, Kesklinna ja Annelinna linnaosades asuvatest segapakendikuhjadest. Järgnevalt toodud tulemused on esitatud massiprotsentides. Uuringus selgus, et Tartus on segapakendiproovides kõige suurem osakaal klaaspakendil, mis Karlova linnaosa proovides ulatus isegi 70%. Klaaspakendijäätmete tunduvalt väiksem osakaal oli Annelinna piirkonnas (45%) (joonis 3.4.). Viimane on põhjustatud ilmselt asjaolust, et segapakendijäätmete kogumiskonteineri vahetus läheduses asus ka klaaspakendi kogumiskonteiner. Kesklinnas oli samuti kõige suurem
2. 2 Cr + 3 Cl2 2 CrCl3 ; 3. CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O ; 4. 3 Fe3O4 + 8 Al 9 Fe + 4 Al2O3 ; 5. 2 Al + Cr2O3 2 Cr + Al2O3 ; Leidke graafiku abil, mitu mooli ainet X kulub reageerimiseks 12 mol ainega Y. _______________. 13 ÜLESANNE 28. (4 punkti) A. Mitu mooli ja mitu grammi vett on 4 moolis vaskvitriolis ( CuSO4 · 5H2O)? B. Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides. Vastus: A. Vett on mooli ja grammi B. Vaskvitriol sisaldab massiprotsenti vett. 14 ÜLESANNE 29. (5 punkti) A. Arvutage lämmastiku aatomite hulk (moolides): a) 5,6 dm3 gaasilises dilämmastikoksiidis (n.t) b) 48,4 g raud(III)nitraadis. B. Kumb sisaldab rohkem lämmastiku aatomeid, kas 1 mol dilämmastikoksiidi või 1 mol raud(III)nitraati ? Vastus: A
annaabi.ee 
